Leader uuringu TEHNILINE KIRJELDUS

Lisa 1

Pakkumuse esitamise

01.08.2008. a ettepaneku 8-3/48 juurde

Tehniline kirjeldus

UURINGU ”LEADER TEGEVUSTE RAKENDAMINE EESTIS” LÄBIVIIMISE HANGE

1. Hanke eesmärk

Hanke eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida Leader tegevuste käigus saadud esimesi kogemusi ja parimaid praktikaid, sh tegevusgruppide tegevusstrateegiate rakendamise senist mõju.

Hanke alaeesmärk on jätkata 2006. aastal Põllumajandusministeeriumi poolt läbiviidud uuringut „Kohaliku initsiatiivi arendamine – Leader-tüüpi meede”. (Uuringu lõpparuanne vt. http://www.agri.ee/?id=10678 )

2. Hanke ese

Hanke tulemusel tuleb läbi viia uuring, selle tulemusi tutvustada ning anda soovitusi edasisteks tegevusteks.

Uuringu põhiülesandeks on analüüsida perioodil 2006 – 2008 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006” meetme 3.6 „Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpi meede” (edaspidi Leader-tüüpi meetme) käigus teostatud tegevusi, nende efektiivsust ja mõju piirkonnale, kirjeldada parimaid praktikaid ning anda soovitusi nende tutvustamiseks.

Uuring peab andma hinnangu senistele tegevustele Leader-tüüpi meetme raames, sh 2006 aasta uuringus välja toodud soovituste ja ettepanekute rakendamise osas.

Uuringu tulemusi tuleb tutvustada esitlustel ning selle alusel tuleb anda konsultatsioone Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonnale.

Kuna hankeese on finantseeritav MAK 2007 – 2013 tehnilise abi vahenditest, siis on pakkujal teenuse osutamisel kohustuslik kasutada vastavat logo või embleemi.

3. Nõuded hanke esemele

3.1. Uuringu sihtgrupp

Uuringu sihtgrupiks on alljärgnevate 24 Eestis tegutseva Leader-tüüpi meetme raames toetust saanud kohalike tegevusgruppide (edaspidi tegevusgrupi) juhid ja liikmed:

MTÜ Arenduskoda

MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda

MTÜ Järva Arengu Partnerid

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu

MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu

MTÜ Kodukant Läänemaa

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda

MTÜ Nelja Valla Kogu

MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonkeskus

MTÜ Partnerid

MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda

MTÜ Piiriveere Liider

MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu

MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu

MTÜ Raplamaa Partnerluskogu

MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu

MTÜ Saarte Koostöökogu

Tartumaa Arendusselts

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

MTÜ Virumaa Koostöökogu

MTÜ Võrtsjärve Ühendus

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu

Spetsiifilisemaks sihtgrupiks on Kagu-Eesti piirkonna Võrumaa-, Valgamaa- ja Põlvamaa Partnerluskogud (edaspidi Kagu-Eesti tegevusgrupid) tegevuspiirkondades asuvad:

• tegevusgruppide liikmed ja juhid

• projektide rakendajad

• piirkondades tegutsevad ettevõtjad

• kohalike omavalitsuste juhid (volikogu esimees, vallavanem)

• piirkondades tegutsevad aktiivsed mittetulundusühingud

Kagu-Eesti tegevusgruppide valimis on järgmised kohalikud omavalitsusüksused :

• Võrumaa – Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vald

• Valgamaa - Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vald ning Tõrva linn

• Põlvamaa – Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Veriora vald

3.2. Uuringu struktuur

Uuring peab sisaldama järgmisi alaosasid:

3.2.1. Parima praktika süstematiseeritud näited ja analüüs kõikidest (24) tegevusgruppidest alljärgneva struktuuri alusel:

• asjaomaste piirkondade uuringud
• piirkonna ja kohaliku arengu strateegiaga seotud teavitamismeetmed
• kohaliku arengu strateegia koostamisse ja rakendamisse kaasatud tegevusgrupi juhtide ja liikmete koolitus
• edendustegevus (uuenduslikud tegevused)
• muu tegevused seoses tegevusgrupi administreerimisega.

3.2.2. 2006. aasta uuringus esitatud ettepanekute ja järelduste rakendamine Kagu-Eesti tegevusgruppide baasil järgmiste punktide osas:

• Informeeritus ja teadlikkus Leader programmist
• Sektoritevahelised kontaktid ja koostöö
• Valmisolek kaasatuseks ja vastutuseks
• Noorte kaasamine (vanuses 6-26 a.)
• Innovatsioon

3.2.3. Strateegiate rakendamise analüüs Kagu-Eesti tegevusgruppide baasil, järgmiste punktide osas:

• Tegevusgruppide käivitumine, initsiatiivi allikad ja kaasamine
• Tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimine, sh tegevusgrupi juhtimine ja kommunikatsioon liikmete ja koostööpartneritega
• Edufaktorid ning esinenud tõrked ja takistused

3.2.4. Strateegiate rakendamise mõju piirkonnale Kagu-Eesti tegevusgruppide baasil järgmiste punktide osas:

• Rahulolu tegevuste ja tulemustega (nn tajutavad muudatused)
• Tulemuste seostamine Leader programmiga
• Erinevate kogukondade koos tegemiste soodustamine
• Järgmiste projektide ellu viimise soodustamine

3.2.5. Soovitused edasisteks tegevusteks

• Parimate praktikate ja edulugude tutvustamise struktuur ja vorm
• Soovitused tegevusgrupi kui organisatsiooni ülesehitamiseks ja arendamiseks
• Soovitused riskide maandamiseks
• Soovitused edasisteks tegevusteks Leader programmi raames (uuringud, seminarid, koolitused jms).

3.3. Uuringu läbiviimine, analüüsid ja järeldused

Uuring tuleb läbi viia individuaalintervjuude, fookusgruppide ja kirjaliku küsitluse vormis, millele lisandub dokumentide ja andmebaaside analüüs. Konkreetne vorm valitakse vastavalt sihtgrupile ja eesmärgile. Küsimustikud võivad varieeruda vastavalt sihtgrupile nii küsimuste kui kasutatava terminoloogia osas, kuid peavad siiski võimaldama teha tulemuste üldist võrdlust ja analüüsi, sh osalist võrdlust 2006 aasta uuringu tulemustega.

Analüüsi käigus tuleb võrrelda ka erinevate tegevusgruppide toimimist. Strateegiate rakendamise analüüs võib olla teostatud juhtumi analüüsi vormis (case study).

Järeldused peavad andma hinnangu uuringu käigus läbi viidud analüüside kokkuvõttele ning nende alusel esitatakse ettepanekud Leader meetme paremaks rakendamiseks.

3.4. Uuringu aruande struktuur

Uuringu lõpparuanne koosneb järgmistest punktidest:

• Tulemuste ja peamiste järelduste lühikokkuvõte (eesti ja inglise keelne)
• Sissejuhatus
• Metoodika
• Uuringutulemused ja analüüsid
• Järeldused ja ettepanekud
• Lisad

Parima praktika näited peavad olema esitatud viisil, mis võimaldab neid mugavalt esitleda (internetis, trükistes).

3.5. Uuringu tulemuste esitlemine ning konsultatsioonid

Uuringu lõpparuannet esitletakse kahel kuni kolmel korral Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna poolt korraldatud seminaridel.

Uuringu töögrupi esindajad teevad seminaridel kokkuvõtte uuringu tulemustest ja järeldustest ning viivad läbi rühmatööd edasiste tegevuskavade arutamiseks. Ühe seminaripäeva pikkus on kuni 8 akadeemilist tundi. Seminaride toimumiskoha valib, üritused organiseerib ja seminaride korraldusega seotud otsesed kulud kannab Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond.

Peale lõpparuande esitamist annavad uuringu täitjad Tellijale täiendavat suulist konsultatsiooni kuni 10 tundi uuringu tulemuste paremaks kasutamiseks.

4. Uuringuks kasutatavad materjalid :

4.1. Uuringu: „Kohaliku initsiatiivi arendamine – Leader-tüüpi meede“ lõpparuanne 2006

4.2. Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004 - 2006 seirearuanne prioriteet 3 ”Põllumajandus, kalandus ja maaelu” tasandil 2007 aasta kohta

4.3. Euroopa Komisjoni poolt kogutud Leader-kapital, sh parimate praktikate (hea tava) kogumine (Leader+ kontaktpunkt http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/...)

4.4. Maamajanduse Infokeskuse veebilehe http://www.maainfo.ee MAAELUVÕRGUSTIK ja LEADER osa

Tellija tagab nimetatud dokumentide ja andmebaaside kättesaadavuse töö täitjale ja on uuringu teostamise ajal vastavalt vajadusele ja võimalusele valmis andma lisamaterjale.

Tellija annab täitja sihtotstarbelisse kasutusse küsitlusvalimi koostamiseks vajalike kontaktandmete andmebaasi.

5. Töö teostamise etapid ja tähtajad

5.1. Uuringu lähtearuande koostamine

Lähtearuanne sisaldab vähemalt järgmisi punkte:

• detailne uuringuplaan koos ajakavaga;
• koostatud küsimustikud.

Uuringuplaan ja küsimustikud kooskõlastatakse Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonnaga. Lähtearuanne esitatakse kolm nädalat peale lepingu allkirjastamist, hiljemalt 03.oktoobriks 2008.

5.2. Uuringu vahearuande koostamine

Vahearuandes esitatakse:

• üksikasjalik ülevaade teostatud töödest, mis on toimunud perioodil alates lähtearuande esitamisest, vastavalt kooskõlastatud uuringuplaanile ja ajakavale;

• uuringu käigus tekkinud probleemid (kui neid on) ja hinnang tööde tähtajalise lõpetamise võimalikkuse kohta.

Uuringu vahearuanne esitakse üheksa nädalat peale lähtearuande esitamist, hiljemalt 8.detsembriks 2008.

Vahearuande esitamise ajaks peab olema teostatud enamik uuringu aja- ja inimressursi-mahukatest töödest, eeskätt läbi viidud intervjuud, fookusgrupid ja küsitlused ning esmased tulemused peavad kajastuma vahearuandes.

5.3. Uuringu lõpparuande koostamine

Lõpparuandes esitatakse:

• ülevaade kõikidest teostatud töödest alates lepingu allkirjastamisest;

• uuringutulemuste kokkuvõte vastavalt p. 3.2. kirjeldatud struktuurile;

• uuringu käigus kogutud andmebaasid.

Lõpparuanne esitatakse kahes eksemplaris paberkandjal, allkirjastatult töögrupi juhi ja organisatsiooni juhi poolt ning CD-l, avalikustamiseks sobivalt kujundatud tekstidokumendid doc- ja pdf- failidena, andmebaasid xls- failidena. Lõpparuanne esitatakse 8 nädalat peale vahearuande esitamist, hiljemalt 19. jaanuariks 2009.

5.4. Lõpparuande esitlemine ja konsultatsioonid

Lõpparuande esitlemise seminaride läbiviimise ajad lepitakse kokku lepingu allkirjastamisel. Seminarid lõpparuande esitlemiseks peavad olema läbi viidud hiljemalt 16.veebruariks 2009.