19.09.2008

Meil on maailma suurim lahtiselt merepõhjas lebava furtsellaaria kasvulava

Ainsana Eestis varub marmelaadi tegemiseks, jogurti paksendamiseks ja farmaatsiatööstusele furtsellaariast töödeldud agarit Saaremaa firma Estagar, mis põhilise toorme saab Hiiumaa ja Saaremaa vaheliselt merealalt. See on oma 150 ruutkilomeetriga maailma suurim lah­tiselt merepõhjas lebava furtsellaaria kasvuala.
Kui eelmise sajandi teises poo­les varus Estagar furtsellaariat ka eraisikutelt, siis nüüd toovad firma aastavajaduse, 1000-1500 tonni märga agaritooret, merest välja kaks traallaeva. Eraisikud vedasid tavaliselt pärast tormi furtsel­laaria kuivama ja pressitult müüsid selle Estagarile maha, kuid raske füüsilise töö ja agaritoorme kuivatamise vähenenud võimaluste tõttu on selline raha teeni­mise viis hääbumas.

Kuivatatakse väljas

Ettevõttel on omapüügilaev, teise lae­va, oma väiketraaleriga käis kutseline kalur Targo Tiidussalu koos abilistega rurtsellaariat varumas Kassari lahest ja tegi seda tänavu 12. aastat. Kuna agari tooraine kuivatatakse Sõmera endisel lennuväljal päikese käes, siis koguda saab seda vaid suvel. Nüüd on firmal toorme kuivatamisega tõsiseid prob­leeme, sest vihmad takistavad ka selle äri ajajaid.

Triigi sadamasse on kalamehed pai­galdanud laaduri. Kui ilm lubas, tõid nad merest välja kaks kümnetonnist koormat agari toormaterjali päevas, headel päe­vadel ka kolm."Meile on see töö meelepärane see­tõttu, et suvisel ajal, kui lestapüüki veel pole, saame tööd. Kui kaup on korralik ehk üle 75% on rurtsellaariat, annab agariku püük aastateenistusest poole," rääkis Kuressaares elav Targo Tiidus­salu. Et ennast arusaadavamalt väljendada, nimetab ta raskepärase nimetusega rurtsellaariat agarikuks.

Punavetikas segab

Korraliku kauba mõiste selgitas mees lahti. "Meres on lisaks furtsellaariale (lumbricalis) kapunavetikat (coccotylus truncatius), kuid sellele pole veel raken­dust leitud. Neid veetaimi on sageli pooleks, furtsellaaria on jämedama koega, punavetikas peenemaga. Märjalt on nad ühte värvi, kuivades läheb üks mustaks ja teine punakaks. Kui fiirtsellaariat on alla 75%, pole raha eriti loota. Erineva­tel aastatel on punavetikas olnud niivõrd tõsiseks probleemiks, et agariku püük on peatatud. Samas on olnud ka aastaid, mil furtsellaaria protsent on olnud üle 85."

Veerandi jagu kasvab aastas juurde

Tartu ülikooli mereinstituudi asedi­rektor Georg Martin selgitas, et rurt­sellaariat kasvab maailma meredes üsna palju, Põhja-Atlandil ehk kõige rohkem, Kanadast Euroopani välja. Seal kasvab see veetaim merepõhja kinnitunult."Kassari lahes kasvab furtsellaaria aga merepõhja kinnitumata ja sellist vormi mujal maailmas nii suurtel aladel ei esine. Ta on suhteliselt kiire arengu­ga. Aastas toodab see kooslus 25 prot­senti juurdekasvu ja see kompenseerib juba ka kõik kaod. Põhiline kadu tekib, kui lainetus ja hoovus kannavad selle veetaime ebasobivasse kohta, kus ta enam ei arene ega paljune. Ometi on see kooslus võimeline ennast päris hästi taastootma.Praegused püügimahud pole kooslu­se enda seisundit eriti mõjutanud, furt­sellaaria varud on Kassari lahes heas seisus."
Marmelaadi tootmiseks kulub agarit üha vähem
Agar on bioloogiliste tardainete üld­nimetus, siinsest furtsellaariast saadava agarisordi ehk -tüübi nimetus on esta­gar. "Sõltuvalt toormest on igal agaril erinevad omadused ja teistest eristami­seks nimetataksegi siinset estagariks," rääkis Martin. Esimesed kolm tähte näi­tavad riiki, kus agar on toodetud.
Georg Martin üllatas oma jutus selle­ga, et marmelaadi tootmiseks kasutatak­se agarit juba üsna vähe. "Vajadus agari järele on maailmas väga suur, üha enam leiab ta rakendamist uutes valdkonda­des, kusjuures marmelaadi valmistami­seks üha vähem."
AS Estagar juhataja Jaanus Kiil ni­metab seda aastat ka agaritõotmises ikalduse aastaks.
"Meie oleme oma vetika aastavajaduse igal aastal kätte saanud. Teadlased kontrollivad pidevalt varude suurust ja vastavalt sellele antakse püügilube," rääkis Kiil. Juhataja sõnul pole vetikat puhuritega kuivatada praeguste hindade juures võimalik, see viiks firma kahjumisse, seepärast ootab Estagar jätkuvalt kuivi ja päikeselisi suvesid.
Saaremaal toodetud agarit müüakse enamasti Ukrainasse, Venemaale, Lätti ja Eestisse.