23.09.2008

Põllumajandusministeeriumis

---

Allikas: Põllumajandusministeerium, Karina Loi

23. september  2008

Seeder arutas Rootsi kolleegiga kahepoolset koostööd

26. augustil viibis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder töövisiidil Rootsis, kus kohtus põllumajandusminister Eskil Erlandssoniga arutarnaks ühise põllumajanduspoliitika tulevikku pärast 2013. aastat. Kohtumise tulemusena tõdesid ministrid, et kahe riigi seisukohad ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel on üsnagi sarnased ning see poliitika peaks liikuma suurema liberaalsuse suunas.
Ministrite kohtumisel tuli juttu ka Prantsusmaa praegusest ja Rootsi tulevast eesistumisest Euroopa Liidus, räägiti Läänemere tuleviku teemal, mis on Rootsi eesistumise oluline prioriteet, ning puudutati ebasoodsate alade ehk LFA temaatikat.

Seeder külastas biogaasi tehast Swedish Biogas, räägiti koostöövõimalustest Tartusse rajatava biogaasi tehasega. Samuti tutvus Seeder Toleforsi farmiga, mis tegeleb peamiselt taimekasvatuse ja biodiisli tootmisega.
Kalalaevade utiliseerimise toetusraha investeeritakse tagasi kalandussektorisse
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas augusti lõpus Euroopa Kalandusfondi Eesti rakenduskava 2007-2013 riigi abi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks (meede 1.1) toetuse saamise tingimuste määruse. Toetuse eesmärk on aidata kaasa tasakaalu saavutamisele kalalaevastiku püügivõimsuse ja kasutatavate kalavarude vahel. Toetus aitab vähendada kalalaevastiku püügivõimsust.

Sarnast toetust on Eestis varem rakendatud Euroopa Liidu Kalanduse Arendusrahastu vahenditest aastal 2005. Peamine erinevus, võrreldes eelmise toetusvooruga, on seotud püügikvoodist loobumisega. Toetuse taotlejal on võimalus valida, kas ta soovib jätkata kalapüügisektoris või mitte. Sektorist lahkujad peavad loobuma ajaloolisest püügiõigusest. Kes soovib kalapüügisektoris jätkata, ei pea püügiõigusest loobuma tingimusel, et nad investeerivad toetussumma ulatuses oma kalapüügiga seotud ettevõtlusesse. Riigi kasuks loobutud püügiõigus jagatakse sektori ettevõtete vahel.
Toetust antakse kalalaeva utiliseerimiseks või sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks. Toetuse maksimaalne määr arvutatakse kalalaeva kogumahutavuse (GT) ja vanuse järgi. Toetust saavad taotleda kalalaevade omanikud, kelle laev on taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul aktiivselt kala püüdnud.
Põllumajandusministeeriumis on ettevalmistamisel riiklik püügikoormuse kohaldamise kava, mis koostatakse, lähtudes Tartu Ülikooli Mereinstituudi teadlaste läbiviidud püügivõimalusi ja -võimsusi hindavast teadusuuringust. Sätestatakse püügivõimsuse vähendamise eesmärgid ning eelarve. Toetuse eelarvest 75% tuleb Euroopa Kalandusfondi vahenditest ning 25% Eesti riigi eelarvest.

Toetuse puhul on kavas pidada ainult üks taotlusvoor, mis on planeeritud aasta lõppu. Täpse aja teatab Põllumajanduse ja Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).
Investeeringuid puidutöötlemisseadmetesse toetatakse 105 miljoni krooniga
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas Eesti maaelu arengukava 2007-2013 metsandussaaduste-le lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse (meede 1.5.2) saamise tingimuste määruse. Toetuse eesmärk on puitu kui toormaterjali töötlevate ettevõtjate konkurentsivõime parandamine ning uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, mille tulemusel toimuks metsaressursi täielikum ärakasutamine.

Toetatakse tegevusi puidu raiumisest kuni kuivatamiseni. Esmane nõue on, et metsandussaadusi töötlev masin ja seade ning automaatika- ja infotehnoloogiline seade, millele toetust taotletakse, peab asuma maapiirkonnas (küla, alevi või aleviku territooriumil). Mittepuiduliste metsan-dussaaduste - nt seened, marjad, sarved, puumahl - töötlemiseks mõeldud seadmed ei ole toetatavad.
Raietehnika, vintsi, tõstuki, laasimis- või järkamissead-me ostu toetatakse nende ettevõtjate puhul, kelle omandis ei ole metsamaad, kuid kelle omandis on enne taotluse esitamist masin ja seade või kes kavatseb toetust taotleda ka masina ja seadme ostmiseks, millega saab puidulistele metsandussaadustele anda lisandväärtust. Toetust saab taotleda veel leiutisele õiguskaitse taotlemiseks, samuti litsentsi, patendi ja kasuliku mudeli ostmiseks juhul, kui leiutis on vajalik eespool mainitud tegevusteks.

Toetust saavad taotleda ettevõtjad, kelle taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal moodustab puiduliste metsandussaaduste töötlemise või metsa majandamise käive aastakäibest vähemalt 50%. Puiduliste metsandussaaduste töötlemisena käsitletakse palgi või puidujäätmete töötlemist kuni kuivatatud toote saamiseni ja nende toodete müüki.
Toetuse määr on kuni 50% investeeringu objektist. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta aastani 2013 on kuni 3,1 miljonit krooni. Raietehnika ostmisel on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 500 000 krooni kalendriaastas. Meetme seitsme aasta eelarve on ligikaudu 105 miljonit krooni.
Toetuse taotlusvoor on planeeritud oktoobrisse, täpse aja annab teada Põllumajanduse ja Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Karina Loi (PM-i pressiesindaja)