09.10.2008

PRIA teatab

---

Allikas: PRIA, Maris Sarv Kaasik

9. oktoober 2008

 Maaparandustoetuse määramisel eelistatakse ühistegevust

22. oktoobrini saavad põllumajandusettevõtjad, erametsaomanikud, maaparandusühistud ja teehoiuga tegelevad mittetulundusühingud esitada PRIAsse taotlusi maaparandustöödega seotud investeeringute saamiseks.

Põllu- ja metsamajan­duse infrastruktuu­ri investeeringutoetust makstakse maaelu arengukava meetme 1.8 põh­jal selleks, et põllumajandus-ja erametsamaal saaks teha ja säilitada toimivatena kuiven­dussüsteeme. Summa võib ulatuda 8,5 miljoni kroonini kalendriaastas.

Lupjamistoetus parandatud maale

Põllumajandusmaale saab toe­tust kuivendamiseks ja niisu­tamiseks, erametsamaale aga kuivendamiseks vajalike ehi­tiste jaoks.

"Seekordses taotlusvoorus on jälle võimalik saada toetust ka muldade lupjami­seks, aga ainult siis, kui lubja­tav maa jääb niisugusele ala­le, kuhu sellesama projekti raames toetuse abil investee­ringuid tehakse," ütles PRIA maaelu investeeringutoetuste büroo peaspetsialist Eva-Kadri Rossner. "Sellisel moel makstakse lupjamistoetust es­makordselt. Eraldi ainult lup­jamistoetust PRIAst taotleda pole võimalik."

Rossner juhtis tähelepanu ka sellele, et esmalt peab kavandatav maaparandusehitis vastama maaparandussea­dusega kehtestatud nõuetele. Teiseks - erametsamaale saab uut maaparandussüsteemi ra­jada ainult siis, kui see ei jää

Targalt tehtud maaparandustöö võib muuta soise võsa kenaks maastikuks.

kaitstavate liikide püsielupaika, hoiu- ega kaitsealale.

Uus nõue on ka see, et põl­lumajandusega tegelevad või erametsaomanikust ettevõt­jad peavad enne taotluse esita­mist olema selle ettevõtlusega tegelnud vähemalt 6 kuud.

Avaliku huviga projektidel on omaosalus väiksem

"Nagu investeeringutoetuste puhul ikka, nõutakse ka selle meetme puhul taotlejalt omaosalust," märkis Rossner. "Omaosaluse protsent sõltub kulutuse sisust ja ka sellest, kuidas objekti käsutatakse -mida rohkem omanikke ja kä­sutajaid, seda kõrgem on hü­vitatav määr. Näiteks maapa­randusühistule hüvitatakse

kuivendussüsteemi rekonst­rueerimise ja uuendamise kulu kuni 90%, teistele 75% ulatuses."

Toetuse maksimaalne suu­rus taotlejale, kes taotleb toe­tust ka lupjamiseks, on kokku 8,5 mln krooni aastas ja 17 mln krooni programmperioo­dil ehk aastani 2013.

PRIA maakondlikud bürood võtavad toetusetaotluse doku­mente vastu 22. oktoobrini, vorme ja teavet taotluse tingi­muste kohta saab büroodest ja kõdulehelt www.pria.ee. Kü­simuste korral võib helistada investeeringutoetuste infote­lefonil 737 7678.

Taotluste menetlemine PRIAs algab pärast taotlus-vooru lõppu ja võib võtta kuni 90 tööpäeva. Kui abikõlblike

projektide summa meetme eelarve (selles taotlusvoorus 100 mln krooni) ületab, koos­tab PRIA projektide paremus­järjestuse.

Hindamise aluseks on põl­lumajandusministri määru­se lisas toodud kriteeriumid: eelispunkte saavad ühistege­vus, maaparandusehitiste re­konstrueerimine, keskkonna-kaitse abinõude rakendami­ne ning seegi, kui objekt tee­nib ühe ettevõtja huvi asemel avalikke huvisid.

Maaparandusinvesteeringu-te toetust sai PRIAst viimati taotleda läinud talvel, 108 abi-kõlbliku projekti rahastami­seks määras PRIA 134,4 mil­jonit krooni toetusi. Investee­ringu tegemiseks on taotleja­tel aega kaks aastat.

Elatustalu toetuse saajatel tuleb kinnitada kohustuse jätkamist

Ajavahemikus 8. ok­toobrist 5. novembri­ni tuleb elatustalude kohanemise toetuse saamiseks viieaastase kohus­tuse võtnutel esitada PRIAs­se andmed oma tegevuste ja põllumajandusliku tulu koh­ta. Muutub kuupäev, millise seisuga kontrollitakse taotle­ja maksuvõla puudumist.

Pole õige, et PRIA vahen­datavad toetused soosivad vaid suurtootjaid. Elatustalu­de kohanemise toetus raken­dati 2004. aastal just selleks, et aidata väiketalunikest FIEdel majandamist planeerida ja elujõulisemaks saada. Toetu­se summa on kõigile ning igal aastal võrdne - 1000 eurot ehk 15 647 krooni aastas.

Elatustalude toetuse saajal peab põllumajandustegevuseks olema vähemalt 0,3 hek­tarit põllumajandusmaad või vähemalt üks põllumajandus­loom. Kuid ettevõtjana peab ta olema ka FIE. Ta pidi saa­ma kohustuse võtmise aastale eelnenud kalendriaastal oma­toodetud põllumajandussaa­duste müügist tulu vähemalt 31 293 krooni, samas ei tohti­nud kogu ettevõtlustulu ületa­da 281 639 krooni.

Toetatavate tegevuste loe­telus on lisaks taime- ja loo­makasvatusele näiteks me­sindus, kalakasvatus, maatu-rism, puidu töötlemine, ehi­tusmaterjali ja komposti toot­mine jne. Igal toetuse saamise aastal tuleb teha vähemalt üht enda ka vändatud tegevust.

Tingimus: tulu peab suurenema

"Elatustalude toetuse summa ei ole küll suur, aga see ei ole siiski mõeldud sotsiaalabiks, vaid ettevõtluse turgutami­seks," rõhutab PRIA otsetoe­tuste osakonna menetlusbü-roo juhtivspetsialist Ülle Lu-

kas. "Sellepärast kehtib nõue, et võrreldes kohustuse alus­tamise aastaga, peab ettevõt­lustulu kolmandast kohustu-seaastast alates suurenema."

Tänavu on osal taotlejaist algamas juba viies ehk viima­ne kohustuseaasta ning nen­de deklareeritav 2007. a ette­võtlustulu peab olema suurem kui 2006. a ettevõtlustulu, vas­tasel juhul nõuab PRIA eelmi­se kohustuseaasta eest tänavu varakevadel makstud toetuse tagasi. Neljandale kohustu-seaastale eelnenud kalendri-aasta ehk 2006. a tulu pidi aga olema kohustuse võtmise aas­ta eelsest ehk 2003. a tulust vä­hemalt 12% suurem.

"Tulu suurendamise nõude mittetäitmine on üks neid põh­jusi, mis on mõnelegi taotlejale kaasa toonud kohustuse katke-mise," tõdeb Ülle Lukas.

Aasta-aastalt on selle toe­tuse saajate hulk vähenenud: tänavu märtsis maksti mullu-

se taotluse alusel toetus välja 2601 taotlejale, aasta varem oli neid üle 3200. Alates 2007. aas­tast elatustalude kohanemise toetuse skeemiga enam liitu­da ei saa.

Uus kuupäev maksuvõla tuvastamisel

Toetuse saamise üks nõudeid on, et taotlejatel, kes võtsid ko­hustuse 2004. või 2005. aastal, ei tohi olla 2008. aasta 31. det­sembri seisuga maksu-ja tol­liameti andmeil maksuvõlga või peab see olema ajatatud. Seni oli maksuvõla kontrolli­mise kuupäev 1. oktoober.

Lähiajal jõustub põllumajan­dusministri määruse muudatus, mis sätestab maksuvõla olemas­olu uueks kontrollkuupäevaks senise asemel 31. detsembri.

Otsuse käesoleva taotlusperioodi toetuste maksmise koh­ta teeb PRIA hiljemalt järgmi­se aasta 10. märtsiks.

PRIA rahastab kalanduspiirkondade arengustrateegiaid

3. oktoobril määras PRIA kaheksale rannakalanduse piirkondade säästvat aren­gut kavandavale mittetulundusühendusele kokku 9,25 miljonit krooni toetu­si selleks, et nad töötaksid oma piirkondade jaoks välja arengustrateegiad. Iga valmiv strateegia saab suunanäitajaks vasta­va kalanduspiirkonna kohalikule arengule, samu­ti saab tulevikus PRIAst toetusraha just strateegia alusel kavandatu elluviimiseks - näiteks väikeste kalasadamate uuendamiseks, kalatöötlemiseks, tu­rustamiseks, kalaturismi edendamiseks. Selline arengustrateegiate koostamine ja raken­damine kalanduspiirkondadele sarnaneb LEADER-tegevusgruppide koostatud arengustrateegiate loo­misega maaelu valdkonnas, tõdeb PRIA kalandus-toetuste büroo peaspetsialist Angela Annilo. Kui maaelu LEADER-ühendusi on Eestis praegu­seks 26, siis kalandusega analoogseid ühendusi on kaheksa vastavalt piirkondadele. Need tegutsevad rannaregioonides: Saare-, Hiiu-, Pärnu-ja Lääne­maal, Harjumaa ida- ja lääneosas, Peipsi järve piir­konnas ning Võrtsjärve ümbruses.

Septembris osales Annilo kalandusstrateegiate hin­damise komisjoni istungil. "Komisjon hindas iga gru­pi strateegia ettevalmistamise tegevuskava ning vasta­valt hindepunktidele sai iga tegevusgrupp raha juurde. Järgmiseks peavad grupid kokku kutsuma üldkoosole­ku ja kinnitarna piirkonna strateegia väljatöötamise te­gevuskava eelarve muudatused, seejärel esitama PRIA-le parandatud tegevuskavad ja kuludokumendid. Eelda­tavalt tuleb seda teha oktoobri viimaseks või novemb­ri esimeseks nädalaks -tähtajateatab PRIA Ametlikes Teadaannetes ning oma kodulehel," ütles Annilo.

Kalanduspiirkondade säästva arengu toetust sai kalandusfondi meetme 4.1 põhjal taotleda 24. juu­list 29. augustini, laekus 8 taotlust - igast piirkon­nast üks. Summa sõltub hindepunktidest, mille iga grupp oma strateegia eri alalõikudele kogus.

Raha makstakse tegevusgruppidele välja vasta­valt kuludedokumentide laekumisele. Kulud hü­vitatakse täies ulatuses - see tähendab, et toetuse määr on 100%.

Noortaluniku starditoetus püsib populaarne

Alustavatele põllumajandusettevõtjatele pakutav starditoetus püsib populaarne: 6. oktoobril lõppe­nud taotlusvoorus laekus noor talunikelt PRIAsse 155 taotlust summas 94 mln krooni. Konkurents on kõva, sest meetme eelarves on seekord toetus­teks raha 28 mln krooni.

"Taotlusvooru viimasel päeval esitati üle 70 taot­luse ja hästi palju oli ka telefonikõnesid, kus küsi­ti taotlemise tingimuste ja vormide täitmise koh-ta. Võib arvata, et hulk taotlusi tuleb veel posti teel juurde," tõdes PRIA peaspetsialist Ülle Kello, kui V. oktoobril esialgset kokkuvõtet tegi. Ta lisas, et enamik taotlusi on esitatud täissummale, milleks on 625 864 krooni.

Maakonniti laekus kõige rohkem taotlusi Tar­tumaalt ja Viljandimaalt (18), järgnesid Raplamaa (17), Jõgevamaa (15), Põlva-ja Saaremaa (14). Pär­nu, Võru ja Lääne-Viru maakonnast laekus 11 taot­lust, mujalt alla kümne. Ida-Virumaa oli ainus, kus toetusest huvitatud noortalunikke polnud.

Noortaluniku toetust makstakse maaelu arengu­kava meetme 1.2 põhjal ning asja lõppenud taotlus-voor oli teine. Eelmises taotlusvoorus tänavu kevadel laekus 255 taotlust ning eelarve oli poole suu­rem. Nagu toona, tuleb PRIA-1 ka nüüd koostada hindamispunktide alusel abikõlblike projektide paremusjärjestus. Kui eelmises taotlusvoorus jätkus raha 95 taotlejale, siis nüüd jätkub maksimummää­ras toetusi vähem kui poolesajale noortalunikule.

Tekstid koostas MARIS SARV KAASIK, PRIA pressiesindaja