Kalur ihkab tulusa ameti pärandada pojale
Allikas: Eesti Päevaleht (Elu Maal), Signe Kalberg18. juuni 2009Juuni alguses kogunes Pärnusse rahvusvahelisele konverentsile ligi 120 inimest 20 Euroopa riigist, et kõnelda kalanduse teemadel.
Küllap muigavad põlised kalurid pealkirjas toodud lause peale mõru näoga, sest tulusast ametist on vaid riismed järel ja rannakalurikultuur kipub vägisi hääbuma. Et tegelikkuses saaks rääkida tugevast kalandusest, kalanduspiirkondade säästvast arengus^, sellekski piisa vaid euroametnike nuputatud eeskirjadest või määrustest. Kuidas euroliidu rahatugi kõige paremini eesmärki saavutab, mis on tehtud ja mis komistuskiviks võib osutada, seda tuli rahvusvahelisel konverentsile arutama üle saja inimese.
Kaks päeva kestnud konverentsil oli tähelepanu pööratud Euroopa Kalandusfondi (EKF) neljanda telje rakendamisele, omavahelisele, koostööle ja kogemuste vahetamisele. EKF neljas telg käsitleb kalanduspiirkondade säästvat arengut, võimaldades rannakalu-ritel mitmekesistada oma tegevust ning seeläbi säilitada oma piirkonna sotsiaal-majanduslikku struktuuri.
Lisaks ettekannetele oli suur rõhk tegevusel töögruppides, et riikide esindajatel kujuneks ülevaade mujal tehtust. Töögruppides jagasid kalanduspiirkondade esindajad oma kogemusi nii kalanduse kui ka Leader-tegevusgruppide moodustamisest kuni piirkonna strateegiate elluviimiseni. Liikmesriikide kogemused aitavad arendada teisi piirkondi ja käivitada tegevusgruppe ning võimalusel teha ühiseid projekte koos teiste liikmesriikide kalanduse tege-vusgruppidega.
Kõigepealt tuli osalejatel kaardistada oma kalanduspiirkonna olukord ja kirja panna, milliseid kogemusi oleksid nad valmis ise jagama ning millist koostööd sooviksid teistelt. Esitlusel selgus, et riigiti ja kalandus-piirkonniti on ettevalmistused EKF neljanda telje rakendamisel väga erinevas arengujärgus. Kui näiteks Soomes on seitse, Rootsis 10-12 ja Taanis 16 tegevusgruppi, siis Lätis, Leedus, Rumeenias ja Poolas on käimas valikuprotsess ehk alles valitakse tegevusgruppe.
Eesti töögruppi juhtis põllumajandusministeeriumi kalamajandus-osakonna nõunik Eve Külmallik. Töögrupi arvamuse järgi pandi kirja, et eelmise aasta augustiks oli Eestis moodustatud kaheksa tegevusgruppi. Euroopa mõistes on seega tegu kuue väikese ja kahe sisevete kalanduspiirkonnaga. Eesti mõistes oleks tegu Jcahe suure ehk Peipsi ja Pärnu piirkonnaga, ülejäänud kuuluksid väiksemate piirkondade alla. Järgmise aasta 1. jaanuariks on kõigil kaheksal kalanduspiirkonnal vaja valmis saada tegevusstrateegia, kuna selleta pole võimalik põllumajandusministeeriumi kaudu EAF-ist taotleda projektide elluviimiseks rahatuge.
Kaheksa kalanduse tegevusgruppi teevad tihedat koostööd 17 Leader-tegevusgrupiga. Mitu kalanduse tegevusgruppi on loodud endiste professionaalsete kalurite ühingute baasil, tuge saanud ka Kodukandi liikumisest ja projektidest.
Keskmiselt kuulub kalanduse tegevusgruppi kõige enam kalureid ja kalandusettevõtjaid (82%), MTÜde ja avaliku sektori osakaal on kummalgi seitse protsenti ja eraettevõtjate oma neli protsenti. Oma tegevus-grupis nähakse edaspidi ka meelsasti turismiettevõtteid. Tegevuspiirkonnas soovitakse arendada väikeseid kalasadamaid ja turismi, suurendada kalurite sissetulekut mikroettevõtluse ja tegevuste mitmekesistamise kaudu, selleks et säilitada rannakülade kultuuri.
Kuna eestlased on olnud tublid, siis pakkusid nad välja, et teistele võiks jagada kogemusi väikesadamate arendamisest, koolitusprogrammidest, strateegia koostamisest, altpoolt ülespoole partnerluse loomisest, meeskonna loomisest ja tegevjuhi rollist meeskonnas ning isegi siseveekogu ühisest majandamisest. Valdkondadeks, kus eestlased soovivad teha koostööd ja leida partnereid, on näiteks kala turustamine, väiksemahuline rannapüük, rannakülades turismi arendamine, strateegia rakendamise kogemus, projektivalikud, kalurikogukonna töö ja elustiil ning kuidas väärtustada kaluri ametit.