06.10.2009

Mis Ölandireisil näh­tust vääriks rakenda­mist Hiiumaal?

Ly Kaups, MTÜ Hiidlaste Koostöökogu juhatuse liige: Kõige muljetavalda­vam oli lõikusfestival just seetõttu, et kogu saare rahvas oli sellest haaratud, kujud teede ääres, igas õues kõrvits, rääkimata laadast, kontsertidest, val­gustusest ja muust, mida nägime. Kõik see ühe nä­dalavahetuse nimel ja see töötas!

Ester Tammis, Vetsi Talli puhkeküla perenaine: Os­kuslik saare kui terviku rek­laamimine, müümine läbi kõikehõlmava lõikuspeo ürituse. Tegelikult oleks meilgi kõike seda pakku­da: käsitööd, toitlustust, taluvõid ja -kohupiima, kõrvitsaid ja köögivilja, vanavara ning seda pea iga kümne kilomeetri ta­gant. Kassarimaal on sel aastal ülearuseid heinapalle küll, ehk ka tulevikus. Hea tahtmise korral leiaks ka vaba pinda, kuhu hei­nast riiulid-letid ehitada. Kõik tühjad küünid ei ole veel maha lõhutud. Kui töötoaks ei ole just klaasipuhumine, siis paljudes kohtades saaksid inimesed ise näiteks kaltsuvaiba ku­dumist proovida. Ka minu juures. Viltimisõpetus lä­heb juba sel kuul tõsiselt käima. Vigursaagimise ja vanade asjade restauree­rimise oskus aina täieneb. Ja kala mitmel moel, mida me ju Ölandil väikestes poodides nägime, on ka meil septembris piisavalt. Saaks teha küll Lest Festi (ei mäletagi, kes selle esi­mesena välja käis). Häda on vaid selles, et Ölandile sõidad üle silla, meil aga tuleb sügisel arvestada tavalisest hõredama praa­miliiklusega. Ent kui suu­daksime oma jõud kokku võtta ja hästi promoda, võidaksime kõik. Mina oleksin küll nõus võimalusest haarama. Ühist huvi ja mängulusti on vaja. Üllar Padari, MTÜ Hiid­laste Koostöökogu juha­tuse esimees: Mõtlen, et Hiiumaal tasub rakendada sellist ühtehoidmist, mis Ölandil kogetud sai. Seesama organiseerimisoskus formeerida üheks ööks aastas terve saare põllu­mehed ja kunstnikud ühe ürituse nimel tegutsema. Õppust võiks võtta just sel­lest mõtteviisist. Teine asi, mis minus tekitas mõnusa äratundmise, oli endise kalasadama teenuste aren­damine külalissadamaks. Just see, kuidas kogukond võtab end kokku, korraldab mõttetalgud, mille tulemusena valmib sada­ma arendamise strateegia. Vastavalt strateegiale aren­datakse ka sadamat. See oli äratundmine just see­tõttu, et Orjaku sadamat just nii arendataksegi. Tuuli Tammla, MTÜ Hiiu-kala tegevjuht: Lõikusfestivali-taoline suurüritus oleks Hiiumaale ehk kõige kasulikum. Kas just sama­suguse kõrvitsalaadana, sest juurdepääs Hiiumaale pole nii lihtne, aga midagi muud võib-olla. Sinikarpide kasvatamine kalamees­te hinnangul ei tuleks meil sellisel kujul välja, sest laine peksaks teod üsna kiiresti võrkudelt maha, sadama­te arendamine multifunkt­sionaalsena on üsna laialt levinud ja Hiiumaa väikes­te sadamate puhul ainuke võimalus minu arvates. Ja Hiiumaal pimedal augustiööl maisipõllus ringi müttamine oleks ka tore...

Heli Tuisk, MTÜ Hiidlas­te Koostöökogu juhatuse liige: Merikarpide ehk mol­luskite kasvatus meeldis ja miskit võiks võtta festivalist šnitti kohvikutepäevaks.

Ermo Mäeots, B7 töörüh­ma Inimeselt Inimesele lii­ge: Üks, mis mulle on viimas­test käikudest meelde jää­nud, on see, et nad tegelevad süsteemselt elanike (eelkõige vajalike spetsialistide, noorte ja noorte perede) juurdetoomise (meelitamisega) ja seda mitte üksnes Rootsist, vaid ka mujalt Euroopast. Ehitavad neile maju, aitavad töökoh­tade otsimise ja loomisega. Kohe sillalt mahasõidu juures on mitu uuselamute kvartalit vaatega väinale ja sillale. Meed on spetsiaalselt uutele saareelanikele ehitatud.

Aira Toss, maakonna era­metsanduse tugiisik: Kind­lasti vääriks järgimist nende oskus kohalikku põllumajandust ja toitu väärtustada, läbi selle on neil tagatud tööhõive mitmes sektoris, sh turismis.