MAHEKOGU: Mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on läbi uuritud |
| Allikas: Sirli Pehme, keskkonnaekspert 11. november 2023. a |
Hiljutine teadusuuring järeldas: mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on enamasti väiksem kui tavatootmisel. Mahepõllumajandusele heidetakse tihti ette väiksemat saagikust ja seetõttu kahtlustatakse, et mahetoidu keskkonnamõjud toodanguühiku kohta on suuremad kui tavatoidul. Hiljutine Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC)[1] teadlaste ülevaateartikkel[2] tõestab vastupidist. Selles uuringus võeti vaatluse alla varasemad mahe- ja tavataimekasvatust omavahel võrrelnud olelusringi hindamised. Olelusringi hindamine (LCA, Life Cycle Assessment) on hindamismeetod, millega arvestatakse võimalikult terviklikult kokku toote või teenusega seotud kõikide etappide keskkonnamõjud. Hindamisel võetakse lisaks kohapeal toimuvale (nt kütuste põletamine, väetamine) arvesse ka sisendite tootmise mõjud, mis leiavad aset kusagil mujal – näiteks väetiste ja kütuste tootmine jmt. Olelusringi hindamise tulemused väljendatakse talitlusühiku kohta, milleks tavapäraselt on toodanguühik (nt 1 kg teravilja). Erilist tähelepanu pöörati sellele, et tegu oleks päriselt võrreldava tulemusega, st et võrdlus oleks teostatud sama uuringu raames (sarnases asukohas ja kliimatingimustes kasvatatud, olelusringi hindamisel tehtud samad metoodilised valikud). Autorite hinnangul ei ole need tingimused mitmetes varasemates võrdlevates analüüsides täidetud. Sõelale jäi 77 võrdlust, mida uuriti lähemalt edasi. Neist 38% käsitlesid puuviljakasvatust, 17% köögiviljakasvatust, 14% teraviljakasvatust, 10% erinevate kultuuride kasvatamist külvikorras, 6% liblikõieliste kasvatamist, 4% õlikultuuride (oliivid) kasvatamist. Ainult paar uuringut käsitlesid kartulikasvatust ja üks uuring puuvillakasvatust. Tulemusi vaadeldi kuni põllumajandusettevõtte "väravani" ehk hetkeni, mil toodang on valmis esmatootja juurest lahkuma. Keskkonnamõjudest kajastati järgmisi kategooriaid: kliimamõju ehk süsiniku jalajälg, osoonikihi kahjustumine, fotokeemilise osooni teke, tahkete osakete teke, hapestumine, eutrofeerumine, ökotoksilisus, inimtoksilisus, ressursikasutus, veekasutus, energiakasutus.
|