KESKKONNAAGENTUUR: Põllumajandussektor on läbinud viimase kahe kümnendiga totaalse muutumise |
Allikas: Elo Mandel, Keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist
21. november 2023. a |
Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesmärgid tulenevad puhta õhu paketist avaneb uues vahekaardis ning on seatud eraldi kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see ka tegelikult nii on?
Eestis pärineb 95% ammoniaagi heitest põllumajanduslikest tegevustest. Põllumajandussektori siseselt pärineb 55% heitest loomakasvatusest ja ligi 45% taimekasvatusest ning maaharimisest (vt joonis 1). Võrdluses 2005. aastaga on ammoniaagi heide vähenenud ca 1,8%. Põllumajandus on ajalooliselt olnud meie majanduse alustaladest. Adraga põldu kündev Kalevipoeg on osa meie rahvuslikust identiteedist. Viimastel aastatel on sektori osakaal küll olnud pigem väike, moodustades sisemajanduse kogutoodangust (SKP) ca 2%.
Majandusharu ise on 2005. aastaga võrreldes tehnoloogiliselt läbinud totaalse muutumise. Oma osa arengus on andnud ka erinevad Euroopa Liidu toetused. Loomakasvatuses on lõaspidamiselt üle mindud vabapidamisele. Keskkonnakaitse lubadele tuginedes saab öelda, et ligikaudu kolmveerand piimalehmadest peetakse vähesel allapanul vabapidamisel ning sõnnikut eemaldatakse rohkem kui kolm korda päevas. Vähene allapanu tähendab omakorda, et tegemist on vedelsõnnikuga, mille põldudele laotamise aeg ja viis on samuti ajas muutunud. Arvestatav osa vedelsõnnikust laotatakse põllule juba kohese mulda viimisega, kus ammoniaagi heide on varasemaga võrreldes oluliselt väiksem. Võrdlusena 2005. aastal oli nii vedel- kui tahesõnniku puhul valdavaks laotusviisiks paisklaotus mulda viimisega rohkem kui 12 tunni jooksul.
Läbi kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtu on saavutatud Euroopa Liidu üks kõrgemaid piimatoodanguid lehma kohta. 2005. aastaga võrreldes on piimatoodang kasvanud ligi veerandi võrra, samas piimalehmade arv on sama aastaga võrdluses väiksem (vt joonis 1).
Piimalehmade arv on sama aastaga võrdluses väiksem
Joonis 1
Viimasel kümnendil on klassikalise adraga künni asemel hakatud rohkem kasutama minimeeritud (ehk pindmist) mullaharimist ja otsekülvi (ehk mitte harimine). Esimese puhul on mulla harimissügavuseks olenevalt külvatavast kultuurist 10–18 cm, künnipõhisel 22–27 cm. Peamiselt kasutatakse uusi võtteid üheaastaste kultuuride korral. Vähem mullaharimise toiminguid tähendab väiksemat tööaega ja kütusekulu. Klassikalise künnimeetodiga sõidetakse põldudel vähemalt viis korda. Otsekülvil ainult väetatakse ja tehakse umbrohutõrjet. Mida vähem kündmist seda vähem me muudame mulla struktuuri. Samas on see tähendanud taimekaitsevahendite (eelkõige glüfosaadi) kasutamise suurenemist. Meie taimekaitsevahendite kasutamine on küll üks Euroopa Liidu väiksemaid, kuid viimastel aastatel siiski kasvutrendis. Seega on valikud hetkel, kas künni uuesti kasutuselevõtt ja suurem kütusekulu või taimekaitsevahendite suurem kasutus.
Lähiaastate väljakutseks ongi samaaegselt majandusnäitajate paranemisega hoida või vähendada ammoniaagi heidet, mistõttu meile seatud eesmärk pole tegelikult kergete killast.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles