EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

Rannakalurid saavad lõpuks eurotoetust küsida

Allikas: Lääne Elu, Lehte Ilves
17. märts 2010. a

 Läänemaa rannakalurid ja kalandusturismi arendajad saa­vad hakata kirjutama taotlusi, sest äsja kinnitatud Lääne­maa kalandusstrateegia lubab kolmeks aastaks peaaegu 40 miljonit krooni toetust.

Tänavu läheb jagamisele 15 miljonit krooni, pool sellest on ette nähtud kalasadamate uuendamiseks. Raha saab kü­sida viies tegevusvaldkonnas.

Läänemaa rannakalanduse seltsi tegevjuht Margus Medell ütles, et arvatavasti on peamised rahaküsijad omavalitsused. Neil on eriti kasulik taotleda raha sadamatele, sest omaosalus on vaid 15%.

Läänemaa kalandusstratee­gia on määranud sadamad, mille tarvis saab raha küsida. Neid on kaheksa valla tarvis 15, enim Noarootsis ja Ridalas, kummalgi neli.

„Need on kalandusele olu­lised sadamad," põhjendas Medell valikut. Medelli sõnul tahtsid nad teadlikult tekita­da konkurentsi sadamate vahel, anda igale sadamale võima­lus raha taotleda ja areneda.

Toetus loob mitmekesisust

Kõige suurema põnevusega ootab Medell taotlusi tegevu­se mitmekesistamiseks. Sel­leks on tänavu ligi 1,9 miljonit krooni.

See on ainult kutselistele kaluritele ja lubab neil kasu­tada oma fantaasiat. Medell tõi näiteks, et kalapüük on hoo­ajaline töö. See abinõu aga lu­bab arendada tegevust, mille­ga sisustada aega, mil püüda ei saa. Näiteks kui keegi os­kab laevu remontida, saab ta osta tööriistu ja teistele teenust pakkuda.

Suurim summa, mida saab küsida, on pool miljonit kroo­ni. Omaosalus on kolmandik.

„Ootan säravaid asju!" oli Medell põnevil.

Kalandustoodete töötlemise ja otseturustamise tarvis on tä­navu 3 miljonit krooni. Selle rahaga saab sadamasse teha näiteks väikese külmhoone, rajada kalakaupluse või haka­ta kala töötlema.

Medelli sõnul on meres kala nagunii vähe ja kui on hooaeg, tuleb kala nii palju, et pole kuskile panna. Kalur sõltub kokkuostjast, kes dikteerib hinna. Kui kaluril on oma töötluskoht või külmhoone, saab ta hinnas kaasa rääkida.

Turismi edendamiseks saab raha küsida kohalike traditsiooniliste aluste, sõudepaatide, süstade või kanuu­de ostuks, muretseda võib ka seadmeid turistide toitlusta­miseks, ehitada kas või puh­keküla või rannakalanduse muuseum.

 

Parem hilja kui mitte kunagi

Medell möönis, et rannakalandustoetust olnuks väga vaja juba 4-5 aasta eest, sest on pai­ku, kus rannakalureid enam polegi.

„Aga parem hilja kui mitte kunagi," uskus Medell, et mi­dagi saab veel päästa. Ta loo­tis, et toetus julgustab ka poegi oma isa tööd üle võtma.

Medell kinnitas, et käimas­olev projekt lõpeb küll 2013, kuid kalureile on lubatud, et rahastamine jätkub.

Kokku sai Eesti rannakalandus 400 miljonit krooni, sh Võrtsjärve ja Peipsi kalurid.

Läänemaal saab raha taotle­da kõigist omavalitsustest pea­le Haapsalu, Taebla, Risti ja Kullamaa. Taotlusi hakatakse vastu võtma 3. maist. Kui raha jääb järele, tuleb sügisel veel üks voor.

Kas rannakalanduse toetus pole mitte hil­jaks jäänud?

Andres Habak

Lihula

Kasu on temast ikka, siiani pole ju kalurid sentigi saa­nud. Mina kavatsen küll raha taotleda.

Kalureil on raske olnud, oleme ainult virelnud. Mina tulen kuidagi toime, sest mul on Lihulas kalamüügiputka. Saan sealt söögiraha — võin oma kala kallimalt müüa, ei pea kokkuostjale andma.

Mul on kavas raha küsida töötlemiseks: suitsukalaturg on lahja, võiks ka fileerida — teeme teistel elu muga­vamaks.

Eldur Lepik

Hanila

Kui omavalitsused ka kampa tulevad, siis on toetussum­ma märkimisväärne.

Kui see toetus muud ei anna, siis vähemalt aitab senist säilitada ja loob edas­pidiseks tingimusi, annab teistele võimaluse. Omal jõul ei suuda me rannakalandust' päästa.

Minule ei anna rannakalandus sissetuleku mõttes isegi mitte 10%. Minu põhi­töökoht on Eesti Lootsis ja enamikul teised töökohad kõrval. Aga mul on püügiks kõik olemas ja olen harjunud merel käima, ma ei saa teisi­ti.

Rannakalanduse toetus Läänemaal 2010-2013

• Pool summast ehk 20 miljonit krooni on kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamiseks.

• Kalandustoodete töötlemiseks ja otseturustamiseks — 20%.

• Kalandusturismi ja rannakülade taaselustamiseks 15%

• Tegevuse mitmekesistamiseks 12%

• Koolituseks 3%.

Kokku aastail 2010-2013 Läänemaal kasutada 39 miljonit krooni


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo