21. – 24.novembril 2010 toimus maaeluvõrgustiku organiseeritud õppereis Sloveeniasse. Sõidu eesmärk oli tutvuda Sloveenia Leader rakendamise kogemustega nii teoorias kui parktikas. Õppereis oli suunatud PRIA maakondlike büroode Leader spetsialistidele kuid kaasas olid ka Põllumajandusministeeriumi esindajad.
Meie vastuvõtu organiseeris Sloveenia maaeluvõrgustiku üksus koos Sloveenia Põllumajanduse, Metsanduse ja Toidu ministeeriumi esindajatega, kes andsid ülevaate rakendamise alustest ning näitasid ka seal kasutatavaid vorme. Suur tänu Breda Kovacicle ja Matej Stepecile. Eesti poolt tegi ülevaate Leader meetmest ja protseduuridest Konstanitin Mihhejev Põllumajandusministeeriumist ja Maria Sarv PRIA-st. Õppereisi teine osa oli väljasõit tutvuma Leader projektidega ja kohaliku tegevusgrupi Srce Slovenije piirkonnaga, mille käigus tutvustati meile nii projekte kui tegevusgrupi toimimismehhanismi. Selle päeva organiseerimisel ja juhendamisel olid abiks Gregor Steklacic ja juhatuse esimees Mitja Bratun.
Kuuldust-nähtust läbi osalejate silmade
Et kuuldud-nähtud kogemusi ka teistele jagada tegime reisi alguses teemade jaotuse osalejate vahel. Neist kogemustest ülevaade teemade ja projektide kaupa:
Ministeeriumis toimunud kohtumisel käsitleti Leader rakendamise aluseid
Sloveenias avati kohaliku tegevusgruppide (KTG) moodustamiseks taotluste vastuvõttu 2007.aasta sügisel ning 2008.aasta kevadeks oli valitud 33 KTG-d. Sloveeniast on kaetud ca 97% maapiirkonnast, ehk 19 350 km2 ja kaasatud ca 94% maapiirkonna elanikkonnast ehk üle 1, 2 miljoni elaniku. Leader meetme eelarve on ca 3% maaelu arengukava eelarvest. Igas KTGs on keskmiselt 38 000 elanikku, territoorium on 586 km2 ja ühinenud 6 omavalitsust. Sloveenias ei ole reguleeritud KTG juriidiline staatus, seega on see pilt mitmekesine. Olemasolevatest 21 KTG –d ei ole juriidilised isikud, 8 on organisatsioonid, 3 ühistud ja 1 teise organisatsiooni sees. Need KTG-d kes ei ole juriidilised isikud kasutavad haldamiseks mõne, peamiselt arendus organisatsiooni, teenust kuhu on avatud ka ainult Leader toetuste jaoks kasutatav pangakonto. KTG valib projektid, vajadusel aitab vormistada projektiideid taotlusteks ja teeb ka projektitaotlejatele väljamaksed. Kuna enamus rakendusega seotud (taotluste esitamine ja kontroll) tegevusi toimub ministeeriumis, sest Sloveenias ei ole regionaalseid makseagentuure, siis käib suhtlemine peamiselt ministeeriumiga. Taotlusi saab esitada üks kord aastas koos rakenduskavaga. Väljamaksete keskmine väljamakse ooteaeg on ca 10 kuud. Seda süsteemi püütakse muuta, nii et edaspidi saab esitada taotlusi kaks korda aastas. Projektid võivad olla kõikidest telgedest ja ühel taotlusel võib olla mitu taotlejat. Toetuse määr oleneb KTG otsusest ja varieerub 30-100%, rahvusvahelisele koostöö projektidele 80%. (Koostas: Ave Bremse)
Sarnaselt Eestile on ka Sloveenias abikõlblikud materiaalsed-, teenuste-, haldus-, sõidukulud, teenused, investeeringud jne. Riikide vahelistes projektides on abikõlblikud ka ettevalmistavad kulutused. Abikõlblik kulutus on mitterahalised sissemaksed kuni 20 % investeeringu maksumusest. Mitteabikõlblikud kulutused on käibemaks, teised maksud, lõivud, kasutatud seadmed, kalanduse-merenduse kulud, eraotstarbelised investeeringud. Samuti on abikõlbmatu käibemaks kõigile, sest enamus taotlejaid on riigis käibemaksukohustuslased kuid puudub väga hea register. Kuigi surve huvilistelt on suur, et käibemaks oleks toetatav. (Koostasid: Helle Kadakas ja Pille Lainemäe)
Vabatahtliku tasustamata töö (edaspidi VTT) osas on Sloveenias võrreldes Eestiga nii sarnasusi kui erinevusi. Sloveenias on VTT abil võimalik katta kuni 20% kogu projekti abikõlblikest kuludest. Lisaks tavalisele, inimeste poolt tehtavale tööle, võib erinevalt Eestist arvestada VTT alla ka teisi mitterahalisi sissemakseid: lihtsamaid teenuseid ja materjale, näiteks toiduaineid ning tööd neist toidu valmistamisel. Teenuste ja materjalide hinnad saadakse ettevõtjatelt ja kaubandusest, päritakse mitmest erinevast kohast, näiteks kolm hinnapakkumist või küsitletakse kolme erinevat poodi. Inimeste poolt tehtava töö kohta peetakse arvestust sarnaselt Eestiga: kes, millal ja kui palju missugust tööd on teinud ning arvestus kinnitatakse allkirjaga. (Koostasid: Raul Mölder ja Riho Järvepera)
Sloveenias ei ole seni veel LEADER programmile EU auditit toimunud. Meie küsimus tekitas kohe sloveenlastes huvi meil läbi viidud auditi kohta. Eestis toimunud EU auditi kohta andsid ülevaate Maria ja Anneli ning tõid välja need punktid, millele audit tähelepanu juhtis ja mida taotluste vastuvõtmisel ja menetlemisel nüüd rohkem jälgime. Veel tundsid sloveenlased huvi kuidas toimub meil toetuste kohapealne kontroll ja kontrollaktide vormistamine. (Koostasid: Anne Verro ja Liivi Harf)
Probleemide lahendamiseks on tehtud edusammud. Hetkel suuri esiletõusvaid probleeme ei ole, aga esinevad veel mõned, mille kallal tööd teha, nagu näiteks:
- Erinevad tegevusgrupid täidavad taotlusi erinevalt ja sellega seoses palju järelpärimisi. Protsess, mis võtab kaua aega, aga taotlejatele antakse võimalus vigade parandamiseks.
- Esineb taotlusi, mis ei ole kooskõlas aastase arengukavaga
- Objektide märgistamine on küllalt suur probleem, aga taotlejale antakse aega märgistamiseks
Mingil määral võib pidada taotlejatele probleemiks ka:
- Varajast taotluse esitamise aega - näiteks 2011.a. taotlused tuleb esitada 2010.a oktoobriks.
Sloveenia makseagentuur on korraldanud ministeeriumis (peamine rakendusasutus) siseauditeid ja sellega seoses on varem leitud puudujääke projektide menetlemisel:
- Protseduure ei jälgitud piisavalt
- Kohapealsete kontrollide raportid ei olnud selged
- Protseduurid liiga pikad programmide kohta
- Käsiraamatuid ei uuendatud, kuna infovahetus oli aeglane, praktiliselt puudus
Probleemid on järjest lahendatud, kuna täna toimuvad tihedad kohtumised Makseagentuuri ja Põllumajanduse Ministeeriumi vahel, et rakendada küsimusi, mis on tekkinud igapäevasest tööst. (Koostasid: Heli Puusepp ja Riina Lepp)
Administratiivsed kontrollid jaotuvad:
- Kohaliku tegevusgrupi iga-aastase rakenduskava kontroll. Kontrolli teostab LEADER üksus ministeeriumis.
- Kohapealsed kontrollid. Neid kontrolle teostab kontrolligrupp. Kontrollid teostatakse keskmiselt 10 päeva jooksul, võimalik maksimaalne aeg on 30 päeva. Kontrolligrupp teeb ära kõik riigi territooriumil vajalikud tehtavad kontrollid. Maakondlikke büroosid neil ei ole. Aastas on vaja läbi viia rohkem kui 200 kontrolli.
Esimesel aastal tehti kontrolle 100 % ulatuses, 2010 aastal on tehtud valim projektidest, mida käidi koha peal kontrollimas.
Maksenõude kontroll. Tähelepanu all on peamiselt täielikkus, abikõlblikkus, topelt finantseerimine. Neid kontrolle teostab LEADER üksus. Kolme-nelja kuu jooksul maksenõude saabumisest toimub väljamakse. Raha kantakse tegevusgrupile, kes kannab selle edasi projektitaotlejale. (Koostasid: Maria Sarv ja Ülle Kello)
Rahvusvaheliste koostööprojektide valikut teostab KTG ning koostööprojekti elluviimist võib alustada pärast Sloveenia põllumajandusministeeriumilt (MAFF) heakskiidu saamist. Koostööprojektide osas on nõutud ainult need dokumendid, mis on ELiga kehtestanud. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt. Rahvusvahelise koostööprojektiga seotud abikõlblikud kulud on samad, mis ka ”tavalise” projekti puhul. Toetuse protsendimäär on kuni 80%. Juhul kui koostööprojekti projekt ei saa Põllumajandusministeeriumi heakskiitu, lähevad projekti ettevalmistusega seotud kulud väljamaksmisele meetme 431 alt. (Koostasid: Konstantin Mihhejev ja Tiina Mölder)
Õppereisi päeval nähtu:
Tegevusgrupi Srce Slovenije piirkond asub pealinna Ljubljana lähistel ja alustas oma tegevust 27. Novembril 2007 kuue kohaliku omavalitsuse territooriumil. Territooriumi suuruseks on 751 km2 ja seal elab ca 62 000 elanikku. See on üks KTG-sid, kes ei ole juriidiline isik vaid tegutseb koostöös Arenduskeskus Litijaga. Arenduskeskus Litija on loodud 2000. aastal ja tegeleb peamiselt ettevõtluse nõustamisega. Strateegial on kuus prioriteeti ja seni on läbi viidud 3 taotlusvooru ja toetuse otsused on tehtud 2008. Aastal 14 projektile summas (162 000 eurot), 2009. Aastal 19 projektile (194 000 eurot) ja 2010. Aastal 20 projektile (226 000 eurot).
Sloveenia territooriumil kohtuvad Euroopa neli peamist geograafilist piirkonda: Alpid, Dinaari mäestik, Pannoonia madalik ja Vahemere piirkond. Pealinn Ljubljana paistab silma oma kuulsate turgude, vanalinna ja kindlusega. Sloveenial on viinamarjakasvatuse piirkonnad ja omad veinid.
Ringsõidul saime hea ülevaate Sloveenia kultuurist ja loodusest, külastasime linnu Kamnik ja Ljubljana. Külastasime Dolsko küla ja tutvusime etnoloogiliste ja vanavara kollektsioonidega, degusteerisime erinevaid küpsetisi, mis olid valmistatud traditsioonipäraselt kohaliku naisseltsi PLAMEN poolt. Õppereisi teise ja viimase päeva lõpus toimus folklooriõhtu ning õhtusöök Litiji kõrtsis. (Koostasid: Konstantin Mihhejev ja Tiina Mölder)
Üks esimesi Leader objekte oli LAG Srce Slovenije piirkonnas asuva Žganjeteka likööripoe külastamine ja kohalike likööride degusteerimine. Koht on avatud gruppidele ja üksikkülastajatele ja asub Kamniska Bistrica orus ligikaudu 25 km kaugusel Ljubljanast. LEADER programmist saadud toetuse abil on ühte teeninduskeskuse hoonesse sisse seatud väike ruum, mille keskel asub Sloveenia kaarti kujutav puidust laud. Seintele riiulitesse on paigutatud erinevatest piirkondadest pärit likööride pudelid - üle 150 erineva näidise ning selle eesmärgiks on eri piirkondade parimate likööride ja muu alkoholitoodete kogu täiustamine.
Kohapeal toodetakse kolme sorti alkoholi. Suur osa likööridest on valmistatud ravimtaimede baasil, omaniku sõnul on see üks kultuuripärandi säilitamise võimalustest kuna vanem põlvkond saab nii edasi anda oma teadmisi alkoholi ja ravimtaimede positiivsest koosmõjust tervisele. Meie maitsesime mustikalikööri ning kohapeal valmistatavaid Alpski Šlang, Alpine Queen ja Take it easy (Živtse na paso). Maitselt üsna erinevad, magusast ja pehmest kuni mõru ja kangeni. Likööre saab erineva suurusega pudelites kaasa osta, samas hoones on ka pood (suveniirid, mesi, alpitaimedest teesegud, kirjandus jne). Lisaks likööripoele on sama taotleja saanud LEADER programmist toetust ka väikeste kämpingute ja ronimisseina ehitamiseks. Oluliseks peetakse just projekti jätkusuutlikkust, kui taotleja on varem toetust saanud ja oma projekti edukalt realiseerinud, on tal järgmiste, esimest projekti edasiarendavate või laiendavate ideede elluviimisel juba suuremad võimalused toetust saada. (Koostasid: Raul Mölder ja Riho Järvepera)
Külastasime järgmiseks Kamniki väikelinna, kus meile korraldati linnaekskursioon. Kamnik on üks vanimaid linnu Sloveenias. Enamik vanalinnast on ehitatud Austria-Ungari stiilis ja praegu on fassaadid renoveeritud. Linnas elab 12 000 elanikku. Nime „Kamnik“ on esmakordselt mainitud 11. sajandil. Linnana on seda kohta esmakordselt mainitud 1229 a, kui see oli tähtis punkt Lubljana ja Celje vahel. 12 sajandil ehitati uhke kindlus, kuid kahjuks hävis see 15 sajandi tugevas maavärinas. Tänapäeval on sellest kindlusest restaureeritud kaks torni: ühes neist asub kirik. Selle kindluse kohta on muistend: „Selles kindluses elas kuninganna. Ühel päeval tulid kaks vaest meest ja küsisid natuke raha. Kuninganna keeldus, öeldes, et tahab ehitada kiriku ja seetõttu ei anna vaestele raha – ennem muutub ussiks. Muutuski. Väidetavalt liigub ta tänapäevani kindluse ümber ja kaitseb seda. Kui noormees teda kohtab ning suudleb, siis muutub uss-kuninganna jälle naiseks ja suudleja pärib kogu kuninganna vara ja rikkuse.“ Kahjuks meie grupis olnud meestel ei õnnestunud kellelgi ussiga kohtuda. (Koostajad: Anne Verro ja Liivi Harf)
Külastasime Dolsko külas Sava jõe ääres asuvat perekond Kraci talumajapidamist. Selles talus on perekond turismi arendanud üle 21 aasta. Nad tegelevad mahepõllumajandusega, pakuvad omavalmistatud mahetoitu, veini ja likööri. Külalised on oodatud ühel peamaja korrusel paiknevasse „Galerii 19“ kunstinäitust nautima ja etnoloogilist kollektsiooni vaatama. Võimalik on jalgrattaid laenutada, hobusega ratsutada, kitsi toita, kastaneid korjata ja osaleda kartulivõtul. Keskus pakub teenust tähistada pulmi või teisi tähtsündmusi.
Etnograafilise kollektsiooni ülespanek on osa projektist, mis on saanud toetust LEADER meetme kaudu. Kollektsioonis on oma koha leidnud suur hulk endisaegseid põllutööriistu ja majapidamisesemeid. Selles etnograafilises kollektsioonis kajastub kogu Sloveenia kultuuripärand ja endisaegne eluviis. Vanimad kollektsiooni esemed on pärit 1736.aastat. Käesolevaks ajaks on Ljubljanas asuva Etnoloogia ja Antropoloogilise Kultuuri Ülikooli tudengid kollektsioonis dokumenteerinud juba 212 eset. LEADER meetmest on toetust saadud ka perekond Kraći talufarmi etnoloogilist kollektsiooni tutvustava brošüüri väljaandmiseks ja videoesitluseks. (Koostas: Reet Plaan)
Kohalikku toitu saime degusteerida mitme erineva LEADER-projektiga tutvumisel
Dolskos perekond Kraci talus söödud lõunal tutvustati ka traditsioonilist Sloveenia rahvustoitu, mis oli väga maitsev, aga eestlastele kulinaarselt võõras. Lihakõrnestega puder tuli serveerida endale koos supiga ühes taldrikus.
Samas Dolsko külas külastasime kohalikku maanaisteseltsi ,,Leek“, kes valmistavad piirkonnale omaseid traditsioonilisi küpsetisi kohalikust mahetoodangust ja pakuvad neid degusteerimiseks. Sektsioonis on 3 gruppi, igas ühes 50 naist. Nende eesmärgiks on valmistada piirkonda erinevate ajastute (on ka saja-aastaseid retsepte) retseptidega maiustusi.
Kohalik omavalitsus andis maanaisteseltsi ,,Leek“ kasutamiseks ruumid ja LEADER toetusega osteti mööbel ning toimuvad töötoad, kus valmistatakse küpsetisi. Samuti korraldatakse noortele koolitusi traditsiooniliste maiustuste valmistamisest ja on koostatud ning trükitud toetuse abil traditsiooniliste toitude retseptiraamat. Küpsetamisel kasutatakse mahejahu.
Naisteseltsing korraldab palju üritusi LEADER toetustega, Oma toodangut tutvustatakse ja pakutakse kõige rohkem erinevatel aastaaegadel korraldatavatel viiel laadal – kevadel, suvel, sügisel ja talvel ja Püha Martini laat. Laadale toovad kohalikud talunikud mahetoitu (mahejahu ja köögiviljad) ja käsitööd.
Meilegi pakuti palju maitsvaid Sloveeniale traditsioonilisi maiustusi degusteerimiseks:
Putitsa keeks (ürtidega), kollase porgandi sai ja maapähklisai, moosipallid, kuklid ning keeks rohkete pähklite ja puuviljadega. Suurt valget saia nimetatakse koduleivaks.
Soolane traditsiooniline söök on lihaleib. Saime kohaliku mahetaluniku juures proovida maitsvat suppi, millele lisatakse tatrahelbe-searasva klimpe seakõrnetega.
II projekt – kohalike kostüümide uurimine
Näitus 26 erinevast väljapanekust, mida transporditakse koolist-kooli ja tutvustatakse lastele. Sektsiooni üks liige on Ljubljana Ülikooli filosoofia fakulteedi etnoloogia osakonna üliõpilane ja tema diplomitöö oli kohalikest kostüümidest, mis sai projekti raames ka raamatuks köidetud.
Kolmas tutvus kohalike toitudega oli õhtusöögil, kus esinesid meile meeleoluka kultuuriprogrammiga LEADER-projekt- „Tamburitza“ pillimees ja rahvalaulikud. Projekti raames on saadud rahad riiete ja pillide jaoks.
Kokkuvõttes võib öelda, et kohalik toit on maitsev, omapärane ja sloveenlased on väga külalislahked inimesed . Kõike pakutut ei jõudnud maitsta. (Koostajad: Helle Kadakas, Pille Lainemäe, Heli Puusepp ja Riina Lepp)
Dolsko küla viimane külastatud Leader projekt oli jalgrattalaenutuse projekt
Taotleja tegeleb turismiga, tal on eelnevalt olemas külalistemaja ning teeb koostööd reisibürooga. Antud projektiga tegeleb teist hooaega. Eelnevalt selles piirkonnas ratta laenutamise võimalust ei olnud. Esimesel hooajal laenutas rattaid (6 täiskasvanute ratast ja 1 laste ratas) ainult selle külalistemaja külastajatele ja see osutus väga edukaks. Teisel hooajal hakkas rattaid laenutama ka teistele soovijatele koostöös reisibürooga. On kaardistatud ka võimalikud soovituslikud marsruudid ja vajadusel annab nõu ka mis piirkondi külastada ja mis teid valida.
Rattad peavad 5 aastat säilima ja olema sihipärases kasutuses. Selleks parandab ja hooldab ta neid ise. Hooaeg on maist oktoobrini. Järgmisel aastal plaanib ta juurde osta veel 4 jalgratast. (Koostajad: Maria Sarv ja Ülle Kello)
Viimane külastatav projekt ja vaatamisväärsus oli parun Janez Vajkard Valvasor ehk Johann Weikhard Freiherr von Valvasor (1641-1693), kes oli Sloveenia aadlik, õpetlane ja kuulus “The Royal Sociaty- loodusteaduste arendamise vennaskonda” . Mis andis tema elukutseks “soldat” ja rahvuseks “austerlane”. Ta on oletatavalt sündinud Ljubljanas, Carniola 1641. Aasta mais 12. lapsena isa Jernej ja ema Ana Marija-le.
Tema eesmärgiks oli tutvuda maailmaga ja kaardistada Sloveenia. Paljude avastuste hulgas oli erilise järve Cercnica avastamine, mis aegajalt kaob. Peale abiellumist Anna Rosina Grafenwegeriga 1972 aastal Valvasor omandas Bogensperk/Wagensbergi lossi Litija lähedal, kus ta korraldas kirjutamise, joonistamise ja trükiste valmistamise tööstusbaasi. Ta oli jõukas kuid raamatu trükkimine võttis enamuse tema varandusest . Ta kulutas väga suuri summasi oma raamatu avaldamisele ja seega oli sunnitud 1690. aastal müüma oma raamatukogu ja trükised piiskop Ignacija Mikulice-le, kes kolis need Horvaatiasse, kus need said Metropolitania osaks. Tänapäeval on Bogensperi loss koduks Valvosore töötubade “koopiatele-püütud taastada kunagist olukorda” ja Sloveenia tehnika muuseumile.
Tema tähtsaim töö oli “ The Glory of the Duchy of Carniola- kodumaa Carniola looduse ja ajaloo kirjeldus. Lossis elas ta aastatel 1672-1692. Valvasor suri 1693.aasta septembris Krsko linnas vaesusse ja on maetud Izlake´le. Bogenšperki lossi taastades peeti silmas ühendatust teadur-ränduri Valvasori elulooga. Lossis on taastatud vana trükimasin, autasude saal, muuseum ja stiilne restoran. Esimest korda on mainitud lossi 1511 aastal, mis oli ehitatud kividele ja selle ümbermõõt on umbes 412 meetrit. 18 saj. Oli pandud raamatukogu lakke omapärane kassettlagi ja see on säilinud siiani. Lossil on olnud mitmeid omanikke. Pärast II maailmasõda oli loss kuni 1972 aastani räämas, mil hakati seda restaureerima.
LEADER projekti eesmärgiks on lossis välja arendada ekspositsioon esile tuues Sloveenia omaaegse kuulsaima teadlase elu ja tegevust. Hetkel on lossi muuseumis vaid osa pühendatud J.W.Valvasorile. Toetust sai 8000 eurot, millest 50% kuulus ekspositsiooni investeeringutele ja 50% ekspertide töötasule. Ostetud on televiisor, DVD-mängija ja videokaamera. Bogenšperki loss on ka kohaliku piirkonna kuulsaim turismiobjekt. Seal toimub aastas ligi 250 pulmatseremooniat. (Koostajad: Tiia Soomer ja Maie Paltsep)
Sloveenia, november 2010
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles