Leader tegevusgrupi üks aluselementidest on partnerlus - koostöö avaliku ja erasektori vahel. Kui enamjaolt kuuleb ajakirjanduses, konverentsidel ja seminaridel rohkelt sõnavõtte Leaderi ja ettevõtluse või Leaderi ja mittetulundusühingute teemadel, siis tundub, et oleme liiga vähe rääkinud tegevusgruppide ja omavalitsuste partnerlusest, ühistegevustest ja tulemustest.
16. – 17. veebruaril 2011 toimusid Tallinnas VII Linnade ja Valdade päevad, kus sai erinevatel teemadel kaasa rääkida ja ettekandeid kuulata 6 paralleelselt toimuvas töötoas: Keskkonnakliinik "Parema keskkonna suunas"; E-riik ja E-teenused; Tasemel planeering on edu võti; Energiasääst ja innovaatilisus avalikus sektoris; Välissuhted; Maaelu - kas igav või haldusvõimetu?
Keskendume viimasele töötoale nimega “Maaelu - kas igav või haldusvõimetu?”, kus räägiti Leaderi ja omavalitsuse ainetel. Töötoas tegi ettekande ka Reve Lambur, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroost, teemal "Kohalikud omavalitsused
kui Leader tegevuse üks kolmest partnerist". Püüame lühidalt artiklis sama ettekannet kokku võtta. Ettekanne 
Omavalitsus ja Leader tegevusgrupp
Omavalitsus on üks kohaliku elu korraldamise vorme. Eestis on 226 kohalikku omavalitsust, enamik neist asuvad maapiirkonnas. Nõnda on kohalikul omavalitsusüksusel väga oluline roll maapiirkonna arengus!
Sarnased eesmärgid on ka kohalikul Leader tegevusgrupil, olles seejuures heaks algatuseks, rõhudes ühisele tegevusele ehk koostööle. Ühiselt tegutsedes jõuab kiiremini, kaugemale ja kõrgemale. Võibolla paneb Leader programm kiiremini tööle ka teistsugused koostöösidemed teiste maaelu arenguga seotud asutuste, organisatsioonide ja inimeste vahel. Olles nii mõneski mõtteks positiivseks eeskujuks. Samal ajal on oluline teada, et Leader programmi abiga ei saa katta otseseid omavalitsuse ülesandeid vaid pigem annavad toetused juurde lisandväärtust. Nõnda ei olegi ehk kõige olulisem Leaderi puhul rahaline ressurss vaid altpoolt tuleva algatuse laialdasem mõju, inimeste motiveeritus maapiirkonnas ja kohalik omavalitsus on seejuures väga oluliseks partneriks.
Kui omavalitsusüksusi on Eestis üle kahesaja, siis Leader tegevusgruppe on 26 ja keskmiselt hõlmab ühe tegevusgrupi territoorium 7 omavalitsuse piirkonda. Kuid seejuures näiteks Tartumaa Arendusselts, mis on kõige suurem tegevusgrupp, koosneb 17 omavalitsusest. Kõige vähem omavalitusi on Lõuna-Järvamaa ja Põhja-Harju Koostöökogude piirkonnas, selleks on 3 omavalitsust. Pea kõik Eesti maapiirkondades asetsevad omavalitsused on seotud tegevusgruppidega. See on hea näitaja, andes ka omavalitsustele rohkem võimalusi.
Maaelu töötoas tegi ettekande Leader tegevusgrupi Võrtsjärve Ühenduse tegevjuht Karl Õmblus teemal “Leader tegevusgrupi ja kohalike omavalitsuste koostöö Võrtsjärve Ühenduse piirkonnas”. Ta rõhutas asjaolu, et seal, kus lõpeb kohaliku omavalitsuse roll, hakkab Leader tegevus ja ka seda, et kohalik omavalitsus saab luua eelduse, kuid ta ei saa näiteks käivitada ettevõtlust. Kuid seejuures on nii omavalitsus kui ka Leader tegevusgrupi eesmärk piirkonna arendamine ja konkurentsi suurendamine. Ei ole vahet, kas taotleja on kohalik omavalitsus, ettevõtja või mittetulundusühing, kõige olulisem on ikka piirkonna areng üldiselt.
219 projekti
Jooksva aasta 20. jaanuari seisuga on PRIAs heaks kiidetud 219 kohaliku omavalitsuse Leader projekti. See moodustab umbes 8% Leader projektide üldarvust ja toetussumma on seejuures üle 2 miljoni euro. Maksimaalne toetussmäär abikõlblike kulude maksumusest on kohalikul omavalitsusel kuni 90% ning infrastruktuuriinvesteeringute korral kuni 60%.
Projektide üldarvust tervelt 59 projekti on suunatud noortele. Peamiselt on toetust küsitud erinevate ürituste korraldamiseks (37 projekti), puhkealade korrastamiseks (34 projekti), projekteerimisprojektideks (33), vabaaja hoonete ehitamiseks/renoveerimiseks (24 projekti), inventari soetamiseks (17 projekti), mänguväljakute loomiseks (16 projekti) ja mitmeteks teisteks tegevusteks.
Hetkeseisuga on üldse PRIAs kinnituse saanud 2548 Leader projekti toetussummas 25,7 miljonit eurot (403 miljonit krooni), mis moodustab 90% esimese perioodi Leader projektide kavandatud eelarvest. Seega on arv 8% kohalike omavalitsuste projektidele küllaltki pisike, samal ajal ei ole mõõdetav nende üleüldine mõju piirkonnale, seetõttu ei näita konkreetne arv ja toetussumma suurus tegelikku olukorda. Kuid 219 projekti, mis jämedalt võttes teeks ühe projekt omavalituse kohta, on pigem positiivne number.
Maaelu areng liigub ülesmäge
Seesugune kolme sektori omavaheline koostöö, mis on Leaderi vundamendiks, on rakendunud Eestis edukalt. Ehk oli omavalitsustele alguses selline mõtteviis võõras, kuid nüüdseks, kui tegevusgrupid võtavad vastu juba kolmandat aastat projektitaotlusi, võib öelda, et kohalikud omavalitused leiavad üha rohkem võimalusi läbi Leaderi oma piirkonna paremaks arendamiseks. Nõnda võib märgata paljudes külades, alevites ja väikelinnades sinakas-rohekaid Leader logosid, mis mänguväljakutel, infotahvlitel ja külaplatsidel vastu säravad.
Kuid eks meil kõigil ole ilus jalutada lumistel matkaradadel, vaadates eemalt kumavaid talusid ja võtta istet tee ääres asetseval puupingil, samal ajal mõtlemata, miks see kõik nii on, kes selle teinud on ja kas see jääb igavesti nii. Avalik hüve pole igavene, samamoodi nagu ei püsi ükski küla korras ilma tegusa juhtimisorgani ja kohalike inimesteta. Kuid kindel on see, et sammud parema maaelu poole on astutud, tuleb vaid veel suurema hooga jätkata.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles