EST Maainfo Avaleht Maainfo Kalandusvõrgustik 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

KALANDUSVÕRGUSTIK: "Eesti rannakalanduse arengusuunad"

Allikas: Kalandusvõrgustik, Sirli Nellis
15. märts 2011. a

Veebruaris toimus Tallinnas konverents „Eesti rannakalanduse arengusuunad“, mille eesmärk oli teha vahekokkuvõtteid Euroopa Kalandusfondi rannakalanduse säästva arengu meetme rakendamisest, vaadata millised arengud on rannakalanduses viimastel aastatel toimunud ning millised on eesmärgid ja kuidas nende poole liigutakse. Kohal olid kõigi 8 kalanduspiirkonna esindajad, paljud asjast huvitatud ministeeriumite ametnikud ning väliskülalised Lätist, Leedust, Soomest, Taanist ja Brüsselist, kokku ligi 100 rannakalandusest huvitatud inimest.

Konverentsil vaadati tagasi kuidas ja millistes tingimustes Euroopa Kalandusfondi rannakalandust toetav meede „Kalanduspiirkondade säästev areng“ käivitati. Olukorras, kus sadamad ja muu infrastruktuur oli väga halvas seisus, kalavarud vähenenud ning kala hinda dikteerimas kaluri asemel kokkuostja või kaupleja oli 2006. aastal, mil alustati Eesti Kalandusstrateegia koostamisega, selge, et aeg on tõsisteks muudatusteks. Madis Reinup, Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonna juhataja rõhutas oma ettekandes kaht Kalandusstrateegia eesmärki: kalapüügi restruktureerimist, tagamaks kalapüügiga tegelevate isikute sissetuleku tõusu ning mitmekesise sotsiaalmajandusliku struktuuri säilimist ja elukvaliteedi tõusu kalanduse seotud piirkondades.

Tänaseks on Eesti rannakalanduses 8 läbimõeldud piirkondliku arengustrateegiat ning töö muutuste nimel on täies hoos. Kohalikele tegevusgruppidele on esitatud 120 projektitaotlust ning heakskiidetud on 6,1 miljoni euro väärtuses projekte. Kohalike arengustrateegiate väljatöötamise tulemusena on varasema 300 lagunenud lossimiskoha asemel paika pandud 60 strateegiliselt olulist sadamat, mida meetme raames korrastama on asutud. Kohalikul tasandil koostatud arengustrateegiate näol on koostatud väga laiapõhjaline rannakalanduspoliitika. Rannakalanduse arengusuundade laiapõhjalisust rõhutas oma sõnavõtus ka Madis Reinup, kel oli heameel tõdeda, et rannakalanduse arengusuunad on paika pandud kohalikul tasandil. On ju piikonniti probleemid väga erinevad ja ühtset lahendust ei ole. Kalanduspiirkondade säästva arengu meetme rakendamise üheks olulisimaks aspektiks peab Reinup kohalike inimeste aktiviseerumist ning oma piirkonna arendamise juures aktiivselt kaasamõtlemist. Meetme käivitamisel viidi läbi ligi aasta kestnud koolitusprogramm ning seal osales 147 erinevat inimest piirkondadest.

Kohaliku kogukonna algatusvõime ning piirkonna strateegilise arengu kavandamise ja suunamise võimekuse kasvu tõi positiivsena välja ka Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna esindaja Madis Kaldmäe. Samuti oli tal heameel tõdeda, et niisugune meede aitab igakülgselt kaasa ka riikliku regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisele. Seda just traditsiooniliste tegevusalade säilitamise, kohalike toodete arendamise ja väikesadamate võrgustiku välja arendamise seisukohast. Rannakalanduse arengusuundade puudusena tõi Kaldmäe välja noortele suunatud tegevuste vähesuse.

 

Võrreldes Euroopaga on Eestis rannakalandust toetava meetme rakendamine olnud väga edukas. Paljudes riikides alles luuakse tegevusgruppe ning koostatakse strateegiaid. Kokku on 13 (planeeritud 21) riigis tööle asunud 171 (planeeritud 250) tegevusgruppi. Eesti tegevusgruppide edukuse tõi oma ettekandes välja ka Monica Burch FARNET-ist (Euroopa kalandusvõrgustiku üksus) Brüsselist. Muuhulgas rääkis Burch veel rannakalanduse toetamisest tulevikus. Euroopa Komisjonil on kindel plaan sarnase toetusskeemiga jätkata ka peale 2013-ndat aastat mil lõppeb Euroopa Kalandusfondi programmperiood. Juba praegu käivad komisjonis arutelud kuidas täpselt see toimima saab. Üks oluline arutluskoht on kuidas tõhustada koostööd erinevate fondide nagu regionaalarengut, maaelu- ja kalandust toetavad fondid, vahel ning sealjuures räägitakse ka Leader ja kalanduse piirkondade ja tegevusgruppide vahelisest koostoimimisest.

Konverentsil said sõna ka 6 tegevusgruppi, kes igaüks käsitles erinevaid teemasid lähtudes oma piirkonna probleemidest. Arutleti sadamate, töötlemise ja otseturustamise, kalandusturismi, tegevuste mitmekesistamise, koolitustegevuste ning rahvusvahelise koostöö teemadel. Ettekannetes kajastusid piirkondade murede kõrval nende eesmärgid ja edusammud. Peale selle olid kohal külalised Soome ja Taani edukatest tegevusgruppidest, kes jagasid oma kogemusi ja näiteid edukatest projektidest.

Liivi Lahe Kalanduskogu ettekande peateemaks oli sadamad ja infrastruktuur:

Läänemaa Rannakalanduse Selts käsitles ettekandes töötlemist ja otseturustamist:

Peipsi Kalanduspiirkond keskendus oma ettekandes turismi teemadele:

 Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla rääkis tegevuste mitmekesistamisest Hiiumaal:

Saarte Kalanduse ettekande peateemaks oli koolitustegevused:

Rahvusvahelisest koostööst rääkisid Võrtsjärve Kalanduspiirkonna esindajad Jaanika Kaljuvee ja Ain Järvalt

Vaata lisaks kõiki ettekandeid, konverentis päevakava ja pildigaleriid


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo