EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

LÄÄNE ELU: Lihula ettevõtja ehitab suitsukalatsehhi

Allikas: Lääne Elu, Kaire Reiljan
24. märts 2011. a

Andres Habak lubab, et oma toodangu puhul ta suitsu ja soojaga ei koonerda

Lihula kalamees ja ettevõtja Andres Habak loodab, et jaani­päevaks annab tema rajatav suitsukalatsehh esimese toodangu.

Lihula kesklinna, vanasse paekivist laohoonesse suitsutsehhi rajamiseks sai Habaku firma OÜ Kipper Kala eelmi­sel aastal ligi 2,5 miljonit kroo­ni (u 155 000 eurot) Euroopa Kalandusfondi toetust. Toetus­rahast üle 1,3 miljoni krooni (u 83 000 eurot) kulub vana hoo­ne renoveerimiseks, ülejäänu aga seadmete soetamiseks.

Peale külmutuse, kus haka­takse oma tarbeks kala tagava­raks hoidma, ja täisautomaatse suitsuahju, mis võimaldab nii kuum- kui ka külmsuitsu, tu­levad tsehhi fileerimismasin ja vaakumpakendimasin. Habaku sõnul on inimesed tänapäeval laisad ega viitsi kala puhastada, sellest ka vajadus fileerimise järele. Vaakumpakendamine pikendab aga kala turustusaega.

Tsehhiga ühes hoones plaa­nib Kipper Kala tulevikus ava­da väikese poe, pakkumaks seal müügiks nii toorest kui ka suit­sukala.

Vaja on suurt ahju

Praegu suitsutab Habak kala kodus olevas väikeses ahjus ja turustab nii värsket kui ka suit­sukala Lihula kesklinnas asu­vas kalakioskis. Ostjaid käib tal ümbruskonnast ja kauge­mal tki — Varbla ja Raplani välja. „Sellega [väikese ahju­ga] ei jõua suurt midagi ja tal­vel ei tee samuti," põhjendas ta vajadust suitsutsehhi järele.

Teise põhjusena nimetas et­tevõtja saadaoleva suitsukala kehva kvaliteeti. Tema sõnul kipuvad kalasuitsutajad koo­nerdama suitsuja soojaga. „Kalal peab ikka värv olema ja suits peab seest läbi käima. Märjale kalale suits ega värv külge ei jää. Kui tahad korra­likku maiku ja suitsu saada, tuleb kala ära kuivatada," sel­gitas Habak. Kipper Kala oma­nik ennustas, et kuu-poolteist kulub uue suitsuahju katsetus­tele, et katse-eksituse meetodil selgeks saada paras tempera­tuur jms. „Turg on nii tundlik, et kui kord kehva asja saavad, siis ei tule enam ligi," rääkis ta.

Andres Habak ei osanud veel öelda, mitu uut töökohta suit­sukalatsehh Lihulale annab, kõik oleneb tootmismahust ja turust: „Toota on kõige lihtsam. Toota võid ju ööd ja päevad, aga mis sellest kasu on, maha tuleb ka müüa. Nurka seisma pole mõtet toota."

Siiski oli ta arvamusel, et üksi kõike teha ei jõua, sest vahe­peal peab ka merel kalal käi­ma. Suurema osa tsehhis suitsutatavat värsket kala plaanib kalamees ise püüda, kuid lisas, et ilmselt tuleb sisse osta ka välismaist külmutatud kala.

Praegu on kalureid vähe

Andres Habak, kellel on prae­gu 32 võrku ja 3 mõrda, on kalameheleiba söönud ligi paar­kümmend aastat. Kui omal ajal oli Matsalu kandis kalamehi palju, siis praegu on järel vaid neli-viis, neistki osa nädalava­hetuse kalamehed. „Matsalu laht on tegelikult suur, aga püüdjaid vähe. 1990. aastate lõpus oli meil sadamas 25 paa­ti, praegu on kaks," rääkis Habak. Tema sõnul teevad ka­lameeste meele mõruks kormo­ranid ja looduskaitsjad.

Habaku hinnangul on loo­duskaitsjad kalavarude kaits­misega liiale läinud ja ta peab vääraks ülepüügisüüdistusi. „Siin pole mingit püükigi, kolm kalurit terve lahe peale. Enne oli lahes 60 mõrda sees, nüüd tuleb kevade peale võib-olla kuus ja räägitakse ülepüügist," pahandas ta ja lisas, et kui kala on 15 aastat kaitstud, siis selle, aja peale oleks pidanud kolm põlvkonda kalu suureks saa­ma. Kala pole aga ikka.

Samuti pahandab kalamehi kalade kudemise aja püügi-keeld Matsalu lahel, märtsist juunini, mis tähendab kaks kuud istumist, käed rüpes.

Habak leiab, et kalameestest suurem takistus kalade kude­misele on see, et kaladel on Matsalu lahest keeruline Kasa­ri jõkke kudema minna—jõe-ots on kinni. „Ka kala ei taha sealt minna, kust on paha min­na," ütles ta.

Ettevõtmisest saab Läänemaa kalandus kasu

Margus Medell, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht:

Läänemaa rannakalureid, kes kala püüaks ja saaki ka töötleks, on väga vähe. Rohkem on neid turismiettevõtjate hulgas, kes omapüütud kala turistidele söö­giks pakuvad. Enamik kalureid müüb aga oma saagi värskena maha.

Sellepärast mulle Kipper Kala algatus meeldib ja olen tema et­tevõtmisega väga rahul - see on kindlasti praegu üks tervikli­kumaid ja kõige suurema mõju­ga kalandusettevõtmisi Lääne­maal. Oluline on tema loodav tootmismaht. Kui ta suudab mehitada kogu tootmise, võib sel­lest Läänemaa rannakalandustele palju kasu tõusta.

Projekti puhul peab olema 40% omaosalust, see annab usku, et äriplaan on vettpidav. Ilma toetuseta sellist investee­ringut teha poleks võimalik.

Ettevõtjal on plaanis inves­teeringut edasi arendada: teha tulevikus kalakauplus, tõenäo­liselt on võimalik hakata kala kui­vatama.


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo