Orjaku sadamas käivad praegu valla, külaseltsi ja jahtklubi koostöös suured ehitustööd, millega tuuakse tänavu sadamasse projektirahasid üle viie miljoni krooni ehk peagu 350 000 eurot
Käina vald on võtnud käsile kalurite töötingimuste parandamise. Käina abivalla- gj vanem Tüvi Lipp rääkis, et juuniga sai valmis suurem osa kalasadama esimese etapi töödest: sadamabassein kaevati 2,5 m sügavuseks ja ehitati kaid ning tuletõrje-veevõtukoht. Veel on lisada pesuplats ja kaivarustus.
Sadama arendus võeti ette, kuna siinsetel kaluritel on paremaid tingimusi väga vaja, seni sildusid paadid ajutiselt puitkai ääres. "See ei ole variant, kus kaua saab olla," ütles Lipp. Kunagi kasutasid kalurid kõrvalasuvat eraomandis Furtsellaaria kaid, kuid seal ei olnud neil enam ruumi ja praegu käivad sealgi ehitustööd.
Praegu on Orjakus kala-paate paar-kolm, uue kai äärde mahub kuus kuni 12meetrist alust. "Ei maksa üle pingutada," ütles Lipp. "Eks me muidugi loodame, et kalavarud siin natuke taastuvad. Kui tulevad kalad, siis tuleb ka kalureid juurde - et neil siis võimalused ikka oleks."
Kalasadama esimest etappi ehitas AS Nordecon, alltöövõtjateks oli OÜ Hiiu Teed ja süvendus- ning betoonitööd tegi Globex Project OÜ. Hiiu Teed hakkab nüüd ehitama teist etappi. "Ehitajaga on on läinud ilusasti ja saame tööd kiiremini valmis, kui me plaaninud oleme," ütles Lipp. Valmimistähtajaks oli plaanitud 1. oktoober. Toetust projektile saadi Euroopa Kalandusfondi meetmest 4.1 "Kalanduspiirkondade säästev areng" ligi kolm miljonit krooni. Projekti omaosalusena tasus käibemaksu vald.
Sellega ehitustöö Orjakus sadamas veel ei lõpe. Teises etapis rajatakse elektrivalgustus, püüniste lossimis-seade, torustik ja tuletõrje-vesi, transportplatsid ning plats, kus müüa kala.
Edaspidi on plaanis ka sadama arenduse kolmas etapp, mille käigus valmiks kalurite maja. "See oleks vanaaegseid paadikuure meenutava välimusega hoone - üks olmeruum, laoruumid ja külmaseade võib-olla ka, et oleks võimalus kala siin ka hoida," kirjeldas Lipp.
Teine etapp valmib veel sel suvel ja kolmas järgmisel aastal.
Külaselts ehitab infomaja
MTÜ-1 Orjaku Külaselts on sadamas praegu käsil kolm projekti, millega sel aastal valmib Orjaku infomaja ja suvega lõpetatakse sadama puhkeala laiendus.
Orjaku külaseltsi juhatuse liige Margit Kääramees rääkis, et valmiv maja leiab kasutust eelkõige kohalike seas. "See ei ole väga suur maja, aga külaselts saab oma koosolekuid seal pidada," ütles Kääramees. "See on mõeldud ka talvel külarahva kooskäimiskohaks, kus saab teha kursuseid ja õppepäevi, väikseid sünnipäevi, laste pidusid."
Maja esimesel korrusel on väike saal, teisel korrusel kontor, kus leiavad koha Hiiu Purjelaeva selts ja Orjaku külaselts. "Kes veel soovib, saab seal omale väikse kontoripinna, mis tähendab lauada ja suletavat sahtliboksi," lisas Kääramees.
Lisaks on hoonesse edaspidi asja ka külalistel, kes soovivad teha kaugtööd. "Sadamas on olemas Wifi ja nüüd tekib võimalus, et inimesed tulevad ja saavad teha kaugtööd," ütles Kääramees. Selleks on külaseltsil printer-skänner-koopiamasin, arvuti ja infotahvel. Valminud hoone seintele seatakse Hiiumaa ja Kassari saare kaardid ja avatakse ka avalik internetipunkt. Infomajas saavad suveperioodil tööd kohalikud noored.
Infomaja projekteerimiseks, ehitamiseks ja sisustamiseks sai külaselts toetust 60 000 eurot ehk vanas rahas ligi miljon krooni PRIA jagatavast maaelu arengukava (МАК) meetmest 3.2 "Külade uuendamine ja arendamine". Abi infomaja tööks olulise tehnika soetamiseks on saadud EASi kohaliku omaalgatuse programmist ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt KÜSK.
Infomaja projekteeris KAMP Arhitektid ja ehitab Käärapoisid Ehitus.
Lisaks saab külaseltsi eestvedamisel suvega lõpetatud valmiva hoone esine puhkeala alates praegusest puhkealast kuni laudtee alguseni. Kaldakindlustus on juba valmis, selle juurde tehakse lehisest rada ja lõpuks kividest sillutis, istumiskohad ja valgustus. Kääramees rääkis, et kaldakindlustus peab paar kuud vajuma ja seejärel töid jätkatakse. Töid teostab TVS Ehitus OÜ ja nendeks töödeks sai külaselts toetust kahe erineva projektiga LEADER-meetmest kokku üle 350 000 kr ehk ligi 22 500 eurot.
Orjaku külaselts alustas sadama arendamist juba 2008. a, kui valmis laudtee sadamast muulile ja taastati muulil ajalooline veeloodimaja, kus praegu on avatud küla ja sadama ajalugu tutvustav ekspositsioon. Siis soetati ka noorte purjetamisharrastuste propageerimiseks kaks Optimist-tüüpi alust, mida kohalikud noored kasutavad nüüd aktiivselt. Järgnes sadama puhkeala ehitamise projekt. Mõlemat projekti toetati MAKi arengukava meetmest 3.2 ja matkaraja juures oli abi ka EASi kohaliku omaalgatuse programmist.
Kõikide projektide juures on olnud asjaosalised külaseltsi juhatuse liikmed, rahalist tuge on saadud Käina vallalt, külaseltsi liikmetelt ja eraisikutelt, keda juhatuse liikmed tahavad väga abi eest tänada.
Jahtklubi korrastab kaisid
MTÜ Orjaku Jahtklubi eestvedamisel ehitatakse sadamakaisid turvalisemaks ja merematkajasõbraliku-maks. Hillar Kukk Orjaku jahtklubist rääkis, et lisaks tehakse sama projektiga korda ka meremärgid: Orjaku liitsihi alumine ja ülemine ning Orjaku sadama ülemine meremärk. Orjaku liitsihi tulepaagid saavad ka uued tuled ja reservtoitesüsteemi elektrikatkestuste puhuks. Samuti saab asfalteeritud Furtsellaaria kai, mis jääb avalikuks kasutamiseks. Kaidele paigaldatakse valgustid ja ohutustulbad päästevahenditega.
Kuke sõnul saab sellest kõigest kasu eelkõige harrastusmeresõitja, kes edaspidi saab tänu kinnituspoomidele oma paati korralikult kinnitada. Ka on puiduga vooderdatud kaid alustele ohutumad kui endine metall ja betoon.
Projekt "Orjaku sada-ma-ala paadisildade ja sadamassepääsu muutmine harrastusmeresõitjaile kasutajasõbralikumaks ning turvalisemaks" sai samuti toetust MAKi arengukava meetmest 3.2 kogusummas 60 000 eurot ehk vanas rahas miljon krooni. Töid teeb OÜ Kemehh.
Tulevikuplaanid
Margit Kääramees rääkis, et Orjaku infomaja on esimene kolmest hoonest koosnevas kompleksis. Edaspidi on plaanis rajada veel suur saa-limaja ja kunagi hiljem saunamaja, mis mõeldud nii kohalikele kui sadama külastajale. Saalimaja rahastustaotlus on PRIAsse juba esitatud ja praegu ootab selts vastust 60 000 euro kohta.
Sadama kõrval elava Hillar Kuke sõnul on just sellistest olmeruumidest praegu Orjakus vajaka. "Praegu on ühine dušš ja saun ning üks naiste ja üks meeste WC. Seda on külalissadama jaoks liiga vähe - paar tükki oleks veel vaja," ütles Kukk.
Lisaks on Kuke sõnul tarvis remontida idamuuli otsa - kui see laguneb, pole sadamasse sissepääsu. Projekt on jahtklubi eestvõttel juba valminud. "Edasine sõltub valla otsusest ja võimekusest," ütles Kukk.
Tüvi Lipp lisas, et teisele poole maanteed on plaanis ehitada laevade hooldus-keskus, mille planeering on olemas ja millele vald otsib investorit.
Kukk rääkis, et väikelaevade hoolduskeskus oleks üks võimalus sadamat majandada, kuna Orjakus raha ei tehta - kaupa ei veeta ja praamid ei käi. Ta on välja arvutanud, et kui kaikohti on alla 400-500, siis väikesadam end sadamamaksudest ära ei majanda. Praegu on Orjakus ehk 40 kaikohta. "Kui oleks juures talvehooldus ja säilitus, siis selle kaudu oleks võimalik teenida lisaraha, et sadamat majandada," ütles Kukk.
Ta lisas, et uute projektide tegemisel on tähtis jälgida, et oleks ka jaksu neid pärast korras hoida. "Vaja on tööd teha, et oleks sõbralik ja hea teenindus," ütles Kukk.
Orjaku jahtklubi juhatuse liige Kati Kukk lisas, et külastajasõbraliku sadama loomiseks on vaja jälgida paljusid pisiasju. "Kasvõi, et lipp lehviks," ütles ta ja vaatas laupäeval tühjalt seisnud lipumastide poole.
Küsimusele, kuidas siis Orjaku võrreldes teiste lä-hipiirkonna sadamatega tundub, vastas Hillar Kukk, et konkureerimise asemel peaksid sadamad hoopis tegema koostööd. Kati Kukk lisas, et Lääne-Eesti saarestiku või Hiiumaa sadamaid peaks reklaamima koos. |
Avaleht 
Sisukaart
Prindi
Üles