EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

LÄÄNE ELU: Rannakalandus areneb euroraha toel ( Läänemaa Rannakalurite Ühing)

Allikas: Lääne Elu, Kaire Reiljan
6. oktoober 2011. a

Läänemaal on euroraha taotlemise õigus paarisajal rannakaluril.


Läänemaa rannakalandust on viimase kahe aasta jooksul toe­tatud 1,5 miljoni euroga, mille­le lisandub omaosalusena veel kolmandik summast.

„Summa, mis on läinud kalandusse, on praegu juba märkimisväärne," ütles Läänemaa Rannakalurite Seltsi tegevjuht Margus Medell. Euroopa Kalandusfondi raha jagatakse rannakalanduses veel kaks aastat, kokku ulatub summa ligi 2,5 miljoni euroni.

Senise nelja taotlus vooru jooksul on ära öeldud vaid kahele taotlejale, kuid Medell en­nustab, et kahel järgmisel aas­tal konkurents tiheneb.

Läänemaal on umbes 200 et­tevõtjat, kellel oleks õigust toe­tust küsida. „Kui neist lõpuks 50-60 toetust taotleb, on tule­mus väga hea," leidis rannaka­lurite seltsi tegevjuht.

Praegu pole elluviidud pro­jektide hulk veel väga suur, sest enamik ehitusprojekte alles kestab. Valmima hakkavad need järgmise aasta lõpuks. „Turismiprojektidest pole pea­aegu ükski veel valmis," nime­tas Medell. Ta tõi näiteks suu­remad investeeringud Puise küla Nina talus ja Ranna puhketalus Toorakul.

Samuti on arendus-ja ehi­tusjärgus ka kalatöötlemisprojektid, millest kaks suurimat on peagi Lihulas tegevust alus­tav Kipper Kala suitsukalatsehh ja OÜ Derhamni poolt Dirhamis avatav tööstus.

Medelli sõnul ei ole praegu ühtegi toetusesaajat, kelle puhul oleks karta, et ta peaks toe­tusraha tagasi maksma.

Suurimaid toetusi said kalatöötlejad

Kalandustoetusi jagades keh­tib seltsis põhimõte, et pool ja­gatavast summast läheb sada­matele ja lossimiskohtadele, 20% töötlemiseks, 15% turismi­le, 13% mitmekesistamiseks ja 3% koolitusteks.

Tänavuses teises taotlusvoorus sadamatele ja turismiprojektidele toetusi ei jagunud, sest need jagati esimeses voo­rus. Töötlemise arendamist peab Medell vajalikuks ja vii­mases taotlusvoorus jagatigi suurimad toetused just selleks. Dirhamis alustav OÜ Derhamn sai ligi 90 000 ja Lihulas peagi uksed avav Kipper Kala OÜ ligi 34 000 eurot.

Need kaks on ka suurimat Laanemaale rajatavat kalatööstusettevõtet. „Lihula ja Dirhamiga on võimalik ära töödelda kogu Läänemaalt püütav rannakala," hindas Medell.

Kahe suure kõrval on tekki­nud ka väiksemaid. Näiteks Noarootsis tegutsev Otsapoisid OÜ, kes sai ligi 4400 eurot elektroonilise veekindla kaa­lu, jahutuskapi, grillkoja ja pinkide soetamiseks.

Medelli sõnul müüsid nad seal koduõuelt suitsukala ja vaid teeäärsele reklaamtahvlile vaatamata oli müük hea: „Sellest arenes idee asjaga edasi tegelda ja nüüd tahavad nad teha eraldi müügikoha."

Põnevaks peab Margus Medell ka Haapsalus tegutse­va MSE-NET OÜ plaani soe­tada suitsuahjuga haagis, mil­lega saaks üritustel sooja suit­sukala pakkuda. Selleks said nad ligi 8000 eurot toetust.

Lisategevus aitab ära elada

Margus Medelli sõnul on pal­ju soetusi mitmekesistamise teljest. Et paljud kalamehed on ka metsaomanikud, on soe­tatud näiteks halumasinaid. „Üks tubli kalandusettevõtja ütles: sa oled mu elu ära rik­kunud soovitusega soetada halumasin. Nüüd muud ei saagi kui puid lõhkuda," rääkis ta.

Viimasest taotlusvoorust kü­siti toetust näiteks hooldusniidukite, muruniiduki jametsa-veokäru soetamiseks. Suurima toetuse, ligi 32 000 eurot, sai OÜ Derhamn arvjuhtimisega töötluskeskuse soetamiseks, millega saab töödelda massiivpuitu, plastikut ja metalli.

Koolitustoetust sai seekord kaks taotlejat. Väikelaevajuhtide kursusi rannakaluritele toetati ligi 7000 euroga.

„Paljud pojad võtavad isa­de püügiõigused üle, kuid neil pole väikelaevajuhtide pabereid," põhjendas ta kur­suste vajalikkust.

Medelli sõnul Läänemaal väikelaevajuhtide kursusi ei korraldata, need kipuvad ole­ma kallid ja kohapeal tuleb käia enamasti kord nädalas. Nüüd aga on võimalus õppepäevad kontsentreerida ja läbida koolitus kiiremini.

Kursustele pääsemise eel­duseks on tunnistus „Rannakalur 2". See on mõeldud ini­mestele, kellel on kutselise püügi õigus.

Teine samast teljest toetust saanud projekt on sel aastal süstaturismi teenust pakku­ma hakanud Mõhk ja Tölpa taotlus instruktorite oskuste lihvimiseks.


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo