MAAELUVÕRGUSTIK: Vilniuses räägiti palju maanoortest |
||||||
Allikas: Maaeluvõrgustik, Ave Bremse 27. mrts 2012. a |
||||||
Vilniuses toimus 13. ja 14. märtsil 2012 kaks üritust: 13. märtsil Läänemere strateegia seminar "Maaelu arengukavade koosmõju suurendamine Läänemere piirkonna riikides“ ja 14. märtsil Põhja- ja Baltimaade maaelu- ja kalandusvõrgustike töökoosolek. Üheks keskseks teemaks olid noored maapiirkonnas ja mida maaeluvõrgustikud selles valdkonnas teevad ning planeerivad.
Nüüd vaadata üritusele tagasi ja tehti kokkuvõtteid selle positiivsest mõjust. Kuna üritus oli rahvusvaheline, siis õnnestus luua Soome ja teiste Euroopa maanoorte vahel tihedamad sidemed. Väljastpoolt Soomet tulnud osalistele oli orienteerumismäng muidugi hea võimalus tutvuda Soome kauni looduse ja Leader projektidega. Kuna tegu oli huvitava ettevõtmisega, siis oli selle vastu tavalisest palju suurem meedia huvi. Sündmust kajastas nii suuremates kui väiksemates ajalehtedes, raadios ja televisioonis. Põnevast sündmusest võttis osa üle 400 erinevas vanuses vabatahtliku korraldaja. Piirkonnas tekkis uus kõrgendatud huvi Leader-meetme vastu ja ilmusid uued taotlejad. Tulevikuplaanidest toodi esile koostöö Soome Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Liiduga ning korraldatav üritus: „Avatud talu – päev maapiirkonnas“. Ürituse sihtgrupp on põhi- ja keskkooli ning ametikoolide õpilased. Eesmärk on tutvustada vahetu kogemuse kaudu talumajapidamist. Rääkida lähemalt ettevõtluse võimalustest maal, kohaliku toidu ja toiduvõrgustike teemadel ning puudutada keskkonnateemasid. Ürituste plaani kuuluvad nii talude külastamine noorte poolt kui ka talupidajate kohtumised õpilastega koolides. Innustatakse õpilasi kirjutama maaeluteemalisi kirjutisi ja tegema uurimusi. Konkreetsemalt talupidamisest huvitatud noortele on kavas seminarid põllumajanduse alustest, maksupoliitikast, põllumajanduse mitmekesistamise võimalustest ja muud huvitavat. Leedu noorteteema tutvustus keskendus noortalunikele. Toodi välja, et Leedus on alla 40-aastaseid talupidajaid 18 700 ja neist on perioodil 2007-2011 saanud toetust 2 847 noortalunikku. Lisaks noortalunikele otseselt suunatud meetmele saab Leedu noor talupidaja esitada taotlusi ka teistesse maaelu arengukava meetmetesse nii 1. kui 3.teljest: nõuande-, koolitus-, elatustalu- ja Leader-meetmest kokku on noortalunikke toetatud umbes 100 tuhande euro suuruse summa eest. Toetuste vastuvõtt jätkub ka 2012.aastal.
Samasuguseid koolitusi on plaanis läbi viia ka sellel aastal ja nüüd juba kümnes maakonnas. Kui esimeses etapis oli sihtrühmaks maapiirkonna noored vanuses 18-30, õpperühmad olid 10-18 liikmelised, siis uued koolitused tahavad kaasata noori juba alates 16. eluaastast. Programmi kuulub 2-päevane koolituskava ja individuaalne nõustamine. Koolituskava on tehtud 2-päevane, et noortel jääks aega omavahel rohkem suhelda ja mõtteid vahetada. Seminaride käigus kuulatakse loenguid ettevõtluse alustest, kohtutakse edukate ettevõtjatega, arutatakse maapiirkonna võimalusi ja otsitakse koos noortega äriideesid. Teises osas saavad noored kogenud konsulentide abiga personaalset nõustamist oma idee elluviimiseks. Selle tegevuse kaudu õpitakse kasutama ka nõuendeteenistust. Samuti antakse ülevaade maaelu arengukava toetusmeetmetest, sh Leader-meetme taotlemise võimalustest. Äriideed millega läti noored koolituste jooksul välja tulid olid: pereettevõtted-puhkekeskused, maitsetaimede kasvatus, puidutööstus, mobiilne lava, paintball mänguväljak, taluturg, tooted õlest jt. Samalaadset koolitustsüklit viidi läbi ka kalanduspiirkonna tegevusgruppide noortele. Selle 2-osalise koolituse kestvuseks on kokku kuus päeva. Lisaks ettevõtluse alastele loengutele ja äriplaani koostamisele korraldati ka töötoad kalameeste vanadest oskustest nagu võrgukudumine, parandamine ja muud käelised oskused.
Noortesse peab süstima usku, et nad saavad ellu viia oma unistusi ka seal kus nad elavad. Arutati maal elamise eeliseid ja puuduseid. Koos loodi visioon tulevikukülast, sellisest kus noor tahaks elada. Kuidas luua tihedamat sidet linna ja maa vahel. Kuidas kasutada selle jaoks kaasaegseid kommunikatsioonivahendeid. Tuleb muuta arvamust, et selleks et kellekski saada tuleb elada linnas. Kokkuvõtteks leiti, et noorte teemat ei saa käsitleda lahus teistest maaeluarengu teemadest. Veel tutvustati Rootsi Maaelu Parimate Projektide auhinnale noomineeritud noorteprojekte. Tähelepanu olid pälvinud projektid nagu:
Maanoorte teema on jätkuvalt aktuaalne. Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustikud planeerivad selles teemal ka edaspidi nii kogemuste vahetust kui koostööd. |