UUDISED

MAALEHT: Kalaralli väikese röövpüügiga

 Samamoodi nagu olümpiamängudel, stardivad kõik ühel ajal. Keda õnn soosib, püüab rohkem räime, tõdevad Kihnu kalurid, kes riskivad nii röövpüügiga kui saavad ka ise petta.
"Väga lahja!" tunnistab Aivar Pajumaa, üks poolesajast Kihnu elukutselisest kalurist. Reedene saak oli vaid 1,9 tonni.
Püügi algus oli vilets ka Arne Vahkeli brigaadil - kõigest kaks tonni pluss sada kilo.
Vaatamata sellele, et räim on praegu suur ja vägev, pole sooja-räime veel ollagi. "Kastipõhjad on suure jääräi-me marja kuhjaga täis," jutustab Vahkel. "Hülgekarjad mürgeldavad, peksavad räime minema, üksnes mari jääb kasti põhja!"Tänavu kvooti vähem
Brigadir Vahkel otsib suurest majoneesikarbist püügipäeviku. Selgub, et mullu algas räimepüük 8. mail.
"Kümme tonni oli," loeb brigadir. "Kaks korda viisime ühe paadiga. Esimene kord neli, teine kord kuus tonni. See oli kahe püünise kala." Viimane päev oli 1. juuni, siis said mehed 1800 kilo räime.
"Öösel sai vaid kolm tundi magada, siis jälle minek," seletab Arno Havik.
Mullu püüti Eestis 28 877 tonni räime, lõviosa, 16 809 tonni, Liivi lahest. Pärnu lahe kvoot oli 7500 tonni, tänavu 5500.
"Kui on soe ilm, siis kammitakse räim kahe nädalaga välja," teab Vahkel. Täpsemalt - kui kvoot täis saab, pannakse püük lukku.
"Eelmisel aastal küsisime keskkonnateenistuselt, mis me peame tegema, kui kvoot täis saab," jutustab Vahkel, kes omal ajal seisis kalameeste õiguste eest Kihnu vallavolikogu kalanduskomisjoni esimehena. Vahkeli sõnul ei teadnud keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor Enn Kee-man vastust.
"Aga kell 12 teate ja hommikul tulete trahvi tegema," jätkanud Vahkel. Ning järgmisel päeval olnudki mehed Võidu sadamas platsis.
Väikese silmaga pole mõtet
Kohe pärast seda, kui räimepüük lõpeb, algab jaht ahvenale.
"Me peame üle 30 võrgu sisse panema, et saaks maksta kütuse eest ja kalurile endale jääks ka midagi kätte," tunnistab Vahkel ausalt.
Seadus lubab ahvenat püüda 35mm võrgusilmaga. "Sellega ei ole mõtet püüdma minna," seletab Vahkel. "Ma ei saa midagi, ahven läheb 35sest silmast lupsti läbi."
Tagajärg on see, et mehed panevad massiliselt sisse märgistamata võrke.
"... paneb sada "hiinlast" merre, ... paneb kakssada viiskümmend," teavad mehed, aga nimesid loomulikult ei nimeta.
"Hiinlane" on odav võrk, mis meres läbi aasta. Isegi siis, kui see kaduma läheb, pole tast suuremat kahju. Vähemalt 30-40 protsenti võrkudest jääbki merre, hindavad kalurid.
"Ütleme nii, et röövpüüki tehakse," võtab Vahkel kokku. "Asi on samamoodi nagu omal ajal salapiiritusega. Imetempe tehti, aga piiritus tuli ikka."
Inspektorid omakorda püüavad röövpüüdjad kätte saada või vähemasti püügivahendid välja tragida.
Kui kalur vahele jääb, on nätakas valus. "Kui kaks korda jääd vahele, siis järgmiseks aastaks luba enam ei anta," seletab Vahkel. "Oled maal ja kuival..."
Kaluri jaoks on see katastroof. Mehel pole seal midagi teha.
"Hommikul lähed merele, võtad rahustikarbi ja vererõhu-tabletid kaasa," jutustab Vahkel. "Vahi kogu aeg ümber, kust kaater tuleb. Kael on nii haige."
Vahkel ongi ahvenapüügist loobunud. "Mul ei ole enam selliseid närve."
Kihnu kalamees on kannatlik nagu eesel.
Ühelt poolt teavad mehed, et nende püütud kala läheb suures osas Venemaale. Eestlane näeb seda vaid siis, kui kokkuostja natuke turuvarblastele annab.
"Varblased müüvad seda turu peal kaks eurot kilo," seletab Havik okkaga hinges.
Kalameestele maksab kokkuostja kilost vaid 30 senti.

Kalurid ehitavad ise katust
Teiselt poolt ei saada tihti sedagi raha - külmhoone endised omanikud jätsid meestele kahe kevade räimeraha maksmata.
"Sada tuhat krooni," vastab Aivar Pajumaa küsimusele, paljust ta ilma jäi. Kokku tuleb
meeste peale kusagil 600 000 krooni. "Ütlevad, et raha ei ole..." seletab Pajumaa.
"Rääkisid, et Venemaalt raha ei laeku," lisab Havik.
Viimaks mehed vihastasid ja hakkasid kala Tõstamaa kandi Võidu sadamasse viima. Panid rahad kokku ja ostsid pumba, nüüd tahavad lossimiskohale ka katuse peale panna.
Kuna uus omanik Kihnu külmhoone pankrotipesast välja ostis, toovad mehed osa räimest ka kodusaarele. Aga ka nüüd tulevat raha otsekui tangidega välja kiskuda.
"Mulluse kevadpüügi raha saime kätte alles juuli lõpus," seletab Vahkel. "Ja siis ka jupikaupa..."
Kui puupaati kaks aastat ei investeeri, läheb sellega merele ainult enesetapja. Aga Vahkeli brigaadi üks paat on 19-, teine 16aastane...
Mehed lasksid Liu paaditeha-ses hinnapakkumise teha. Sealt kosteti, et kumbki paat 10 000 eurot pluss materjal.
See tähendanuks 20 000 eurot. Kuna Vahkeli brigaadis on viis meest, pidanuks igaüks 4000 välja käima. See olnuks meestele liiga suur pauk.
Viimases hädas otsustasid Vahkeli mehed paadid ise ära remontida...

Kalurid loodavad ministrile
Kõiki muresid kokku võttes on Kihnu kalurid teinud keskkonnateenistusele mitu ettepanekut.
Esiteks: laske võrgusilm vabaks! Nimelt usuvad kalurid, et võrgusilma mõõt on kunstlikult tekitatud. Mehed peavad seetõttu nii oma maine kui ka karistusega riskima, et leib lauale saada.
Teiseks: lõpetage jaht, mida kalameestele merel peetakse!
Kolmandaks: kontrollige kokkuostjat. "Pange inspektor kas või iga päev käima!" hüüatab Vahkel. "Kui saate vastuvõetud alamõõdulise kala kätte, pange trahv niisugune, et hing kinni on!"
Mehed loodavad, et keskkonnaminister Keit Pentus, kes mai teises pooles saart külastab, saab asjast aru ja lõpetab punnseisu.

KOMMENTAAR
Võtame merest tuhat "hiinlast"!

ENN KEEMAN, keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor-nõunik

Võtame Pärnu maakonnaga piirnevast merest aastas välja 1000 nakkevõrku, nendest enamik "hiinlased".
Väga oluline osa neist võetakse välja Manija ja Kihnu piirkonnast.
Mis puudutab võrgusilma suuruse vabaks laskmist, siis see on teadlaste ja õigusaktide andjate pärusmaa.
Järelevalve seisukohast teeks see asja lihtsamaks, aga kuidas see mõjuks niigi väikestele kalavarudele, on minu meelest küsitav.
Pärnumaal on viimasel ajal vastutusele võetud alla kümne kutselise kaluri. Ahvenapüügiga otseselt seotuid on neli, aga mitte ükski saareelanik.
Küll on kriminaalkorras karistatud kuut harrastuspüüdjat tingimisi 4-8 kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga alamõõdulise ahvena püügi eest.
Keskkonnainspektsioon ei tegele kvootide arvestusega ja seetõttu ei ole me teadlikud, millal kvoodid võivad täituda. Sellega tegeleb põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakond.
Pigem jõuab sellealane info ministeeriumilt enne kaluriteni ja sealt meieni.
Püügikeelu alguses peab kastmõrdade puhul olema kasti üks sein alla lastud nii, et kala pääseb vabalt välja.
Kahjuks polnud eelmisel aastal ka kolmandal päeval pärast keelu rakendumist mitmed kalurid püüki katkestanud ja said selle eest karistada.
Kastmõrdu on pärast keelu rakendumist aega merest välja tuua 10 päeva.