MTÜ Hiiukala juhatuse esimees Heino Kalmus ütles Tuuru majas aprilli lõpus toimunud kalavarude- ja koelmute teemalise ümarlaua avasõnas, et on viimane aeg hakata tegelema kalakoelmutega Hiiumaal - tagajärjed kalapopulatsioonide drastilise vähenemise näol on juba käes.
"Võib oletada, et kala vähenemise põhjuseid on mitmeid, kuid kindlasti on kudeveekogudega seonduv üks olulisemaid. Oleme kokku kutsunud kõik osapooled, et leida olukorrale konkreetseid lahendusi lootuses, et ei ole liiga hilja," ütles Kalmus.
Kes tuleb appi?
Hiiumaa jõgedest on kudealad Paope, Jõeranna, Tareste, Kärdla-Nuutri, Suuremõisa, Vaemla, Luguse ja Jausa jõed, lahtedest Kirikulaht, Sigala laht ja Käina laht. Särje ja säina põhilised kudejõgede, Suuremõisa, Luguse ja Vaemla suudmed on ummistunud. Vaemla- ja Käina laht pole samuti enam arvestatavad kudemiskohad kalade liikuvuse takistuste tõttu.
Ainuke parem kudeala on Kirikulaht - Armioja, mida kinnitavad suuremad säina ja särje väljapüügid Kõrgessaare piirkonnas.
Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk ütles, et ka Kirikulaht on muutunud väga madalaks ja roog tungib peale. Kalurid ise aga ei tohi midagi ette võtta, kõik tegevused tuleb kooskõlastada ja vastavad load taotleda. "Kas Kirikulahes on ka planeeritud mingeid tegevusi või saab sellest kümne aasta pärast n-ö teine Käina laht," küsis Valk.
Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla tunnistas, et ka keskkonnaamet pole selleks midagi teinud.
Keskkonnainspektor Marek Põld esitas saalisolijaile küsimuse: "Mitu meest tuleb suvel appi, kui käsitsi sodi kaldale tõmbame?" Ta selgitas, et esmase suudmepuhastuse saab teha käsitsi ja seda tuleb teha madala veega.
MTÜ Hiiukala liige Raivo Leht küsis, et miks ei võiks koos jõgede ülemjooksude puhastamisega ka alamjooksud korda teha.
Kesküla selgitas, et jõesuudmed on riigi hooldada, aga kui seda tööd ei suudeta rahastada, siis ei olegi midagi teha. Jõesuudmete lahtikaevamist tuleks alustada projekti esitamisega keskkonnainvesteeringute keskusele. Summad, mis sellisteks tegevusteks on planeeritud, on väiksed ja jäävad vahemikku 3000 kuni 5000 eurot.
Lahest ranniku järveks
Hiiumaa kõige suurem kudeala, Käina laht, on tänu lahe veetaseme reguleerimisele muudetud mudastunud rannikujärveks, kus leidub vaid kokre ja kiiska. Kalad, kel sealt läbi pääseda õnnestub, hukkuvad suvel hapnikupuudusse. 2010. a katsepüügid näitasid, et Käina lahes esinevad peamiselt säina, särje ja ahvena noorjärgud, kudekala aga pole, sest puudub liikumisvõimalus mere ja lahe vahel.
Omaette probleem on Õunaku silm, mis samuti täiesti kinni kasvanud, kus veevahetust ei toimu ega kalad saa liikuda.
90ndate aastate lõpus paigaldati sinna Käina lahe veeregulaatorid, et kaitsta lahel pesitsevaid linde. Kaluritele tundub aga, et kalad jäeti sellega täiesti kaitseta. Ka paigaldati veetaseme regulaatorid igakülgse mõjuhindamiseta.
Kesküla ütles, et Õunaku silma avamiseks on vaja projekti.
Rannakalur Olev Heilo tuletas meelde, et Käina laht oli vanasti kalaait, kohalikud kalurid ise hoidsid truupidel silma peal ja vajadusel puhastasid neid ise, et kalad liikuma pääseksid.
Endine kalakaitsetöötaja Raivo Kreis aga viskas kivi ka kalurite endi kapsaaeda: "Tähtis on ka kalameeste käitumine; püütakse välja väiksed alamõõdulised ja väheväärtuslikud forellid, ei lasta neil kasvada. Siin tuleks kalakaitsega koostööd teha ja selline püük ära keelata."
Heino Kalmus aga märkis, et Käina laht on üldse olnud tabuteema: "Esimest korda saame sellest üldse rääkida."
Räimed pagesid sügavale
Kärdla Kalaäri omaniku Imre Kivi sõnul olevat räimenäidud ilusad, kuid kaldasse see kala enam ei tule ja põhjust ei tea keegi. Hiiumaa kutseliste kalurite ühingu esindaja Rein Raudsepp kinnitas, et kui räime pole, ei ole ka teisi kalu - kõik on omavahel seotud. Ta pakkus, et tuleks rohkem teha seiret ja uurida, miks räime ei ole.
Heilo sõnul hakkas räim ära kaduma kõigepealt Väinamerest, siis Sõru otsast, Suursadamast - räim liikus idast lääne poole. "Kas selle põhjus on vee keemiline koostis? Kas on uuritud räime põhitoitu planktonit?" küsis ta.
Heilo oletas, et nii nagu ahven, kes lahkub kui meres süüa pole, läheb ka räim mujale.
Rannakalurid oletasid, et üks põhjusi, miks kala pole, on ka kormoraniderohkus. Nii loendati 2005. aastal Käina lahel läbiviidud uurimuse põhjal seal 1500 kormoranipesa. Iga pesa kohta arvestatakse viis lindu: kaks vana ja kolm poega, kokku siis 5000-7000 lindu. Iga lind vajab toiduks umbes 300-400 grammi kala päevas ehk kogu seltskond kaks tonni. Kuu ajaga, kalade kudemisperioodil, söövad kormoranid 60 tonni kala.
Töörühm
Päeva lõpuks pakkus Hiiumaa omavalitsuste liidu esimees Jaanus Valk, et kokku tuleb kutsuda töörühm, kus viiskuus eri huvigruppide esindajat paneks kirja probleemid ja olulisemad tegevused, mida näiteks Kirikulahe või Käina lahe hea seisundi taastamiseks teha tuleb. Seejärel on vaja kalateadlaste, inseneride ja looduskaitsjatega kõik läbi arutada ning koostada eelprojekt, kus kirjas, mida saab ja mida tuleb teha.
Kalurite ühine arvamus oli, et kõigepealt peab Käina lahel kõrvaldama aegunud veeregulaatorid, et kalad saaksid liikuda, samuti tuleb likvideerida kormoranide koloonia.
Kalavarude seis Hiiumaa rannikuvetes
Ahvenavarud on halvas seisus, kala esineb vähesel määral ümber Hiiumaa. Väljapüügid: 2010. aastal 5,8 ja 2011.aastal 8,21. Säinast esineb vähe, 2011. a väljapüügist suurem osa, 31 püütud Kõrgessaare-Paope piirkonnas. Jausa-Orjaku-Salinõmme-Sarve piirkonnas viimastel aastatel säinast praktiliselt pole. Kõrgessaare piirkonnas suhteliselt palju noori säinaid ja särgi. Väljapüügid: 2010. aastal 4,2 ja 2011. aastal 4,71.
Särjevarud väga halvas seisus, esineb peamiselt Kootsaare-Kõrgessaare-Paope piirkonnas. Eelmise aasta väljapüügist enamus, 61 püüti välja Kõrgessaare-Paope piirkonnas. Väljapüügid: 2010. aastal 6,5 ja 2011. aastal 81.
Haugivarud halvas seisus, esineb vähesel määral ümber Hiiumaa. Väljapüügid: 2010. aastal 3,9 ja 2011. aastal 3,91. Lest on ainuke arvestatav püügikala, kuid lesta on suviti raske kätte saada, kuna ta liigub rannast kaugemale. Sügisel, kui turismihooaeg läbi, on kala kalda ääres, siis on aga raskusi lesta turustamisega. Väljapüügid: 2010. aastal 36 ja 2011. aastal 451. Räim ei tule viimastel aastatel enam kalda äärde kudema. Väinameres, kus varem olid suured räime kudealad, räim puudub. Kas põhjuseks on veere˛iim või võimsad kalalaevad, mis mere tühjaks tõmbavad ja parved laiali ajavad. Väljapüügid: 2010. aastal 10,4 ja 2011. aastal 5,31.
Allikas: MTÜ Hiiukala |
Avaleht 
Sisukaart
Prindi
Üles