Paljud jälgivad suure huvi ja tähelepanuga, milline saab olema Euroopa Liidu uue programmiperioodi ühine põllumajanduspoliitika, kuid selle kõigega on seotud ka maaeluvõrgustike töö ja tulevik, seda nii Euroopa, kui ka liikmeriigi tasemel. Milliseks kujuneb 2014 – 2020 perioodi maaeluvõrgustike struktuur, eesmärgid ja suunised, seda arutati 17. septembril 2012 toimunud Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitee seminaril "Maaeluvõrgustike tulevik".
Seminari teemad võib jaotada kolme osasse: Euroopa maaelu arengu võrgustiku tehtud töö – mis on läinud hästi, mis veidi kehvemini, teine osa - liikmesriikide maaeluvõrgustike õppetunnid ning kolmas osa - millise ülesehitusega saavad olema maaeluvõrgustikud uuel programmiperioodil.
 |
|
Euroopa maaelu arengu võrgustiku kogemused
Euroopa maaelu arengu võrgustik (European Network for Rural Development - ENRD) on käesoleva programmiperioodi nelja aasta jooksul lähtunud oma algselt paika pandud eesmärkidest: teadmiste saamise ja jagamise soodustamine ning koostöö arendamine. Eesmärk on suurendada teadmisi EL maaelu arengu poliitikast ja maaelu arengu programmidest, soodustada antud valdkonna teabele juurdepääsu ja kaasatust.
|
Teadmiste edastamise ja koostöö puhul on oluline liikmeriikide maaelu võrgustike ja kogu ELi asjaosaliste teabevahetuse ning koostöö hõlbustamine.
Seminaril võttis ENRD oma tegevused lühidalt kokku ning andis ülevaate, mis on läinud edukalt, mis vähem edukamalt ning mida saaks paremini teha. Nelja aasta jooksul on kogutud häid kogemusi eeskätt Leader projektide näitel (MAK projektide andmebaas üle 500 näitega), loodud on mitmekülgne kodulehekülg, kutsutud kokku erinevaid temaatilisi töögruppe ja antud välja mitmesuguseid maaelu teemalisi väljaandeid.
Töögruppide kokkukutsumine on soodustanud teadmiste vahetus ELi tasandil, andes paremat arusaamist, kuidas maaelu poliitika tegelikult toimib. Töögruppides on koostatud ülevaateid ja soovitusi, kuidas püstitatud probleeme lahendada, võttes abiks nii erinevate liikmesriikide kogemusi, edulugusid, kui ka probleemilahendusi. Töögruppide töö korraldamisel on olnud mõningaseks takistavaks teguriks ressursside vähesus, mis ei võimalda alati läbi viia süvaanalüüse või uuringuid. Parem võiks olla ka töögruppide järeltöö. „Töögruppide teemavaliku puhul on edaspidi parem tegeleda nende küsimustega, mis on kõige olulisemad just liikmeriigi ja ka kohalikul tasandil, st ettepanekud alt-üles põhimõttel,“ toodi ettekandes välja.
Euroopa maaelu arengu võrgustik annab alates 2009. a oktoobrikuust välja e-ajakirja "EU Rural Review" ("EL Maaelu Ülevaade"), kus kajastatakse erinevaid teemasid, mis on seotud Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevustega. Eelkõige keskendub ajakiri maaelu arengu programmide raames toetust saanud projektide esitlemisele. Tulevikus tahetakse seda uudiskirja muuta inimese kesksemaks ja paindlikumaks, seejuures oleks uudiskiri veelgi rohkem suunatud konkreetsele sihtgrupile või teemale.
ENRD esindaja ütles tabavalt veebilehtede loomise kohta, mis on võrgustike üks oluline tööriist: „Lihtne on teha tänapäeval veebileht, aga oluliselt raskem on teha hea veebileht!“ Sama lause kehtib ka kõigi teiste võrgustiku tegevuste koht, sest midagi niisama luua on alati lihtsam, kui luua midagi, mis töötaks jätkusuutlikult!
Liikmeriikide maaeluvõrgustike väljakutsed
Seminaril toimus plakatite esitlus (Poster Session – “NRN Critical Issues”), kus 8 liikmesriigi maaeluvõrgustikku tutvustasid oma põhilisi väljakutseid ja õnnestumisi käimasoleval perioodil. Eelkõige puudutasid teemad võrgustiku struktuuri, volitusi, eelarvet, esindatust, tegevuste ulatust ning seiret ja hindamist.
Plakati esitlusi tegid: Austria, Prantsusmaa, Küprose, Hollandi, Taani, Rootsi, Itaalia ja Eesti maaeluvõrgustikud. Kõik maaeluvõrgustikud tutvustasid oma maa näitel erinevaid võtmeküsimusi. Pärast plakatite tutvustamist oli kõigil seminaril osalejatel võimalus plakati tegijatelt huvipakkuva teema kohta küsida ja oma mõtteid ka seminari korraldajatele jagada.
Rootsi maaeluvõrgustiku plakatil kirjeldati lahendust probleemile, kuidas vähendada aja- ja rahakulu võrgustiku liikmete kohtumiste korraldamisel. Rootsi riik on pindalalt suur, seetõttu on reisimisele kuluv aeg seminaridel ja koosolekutel osalemiseks märkimisväärne. Nii on loodud eraldi veebikeskkond, kus korraldatakse mõttekodasid ja arutatakse olulisi teemasid virtuaalselt. Itaalia võrgustiku plakat oli üles ehitatud võrgustiku tegevuste hindamise ja seire küsimusi silmas pidades. Taani maaeluvõrgustik tõi näiteid koolituste korraldamisest, kuidas Leader tegevusgruppide töötajate ja võrgustiku liikmete suutlikkust tõsta. Prantsusmaa maaeluvõrgustik oli oma plakatil kujutanud võrgustikutöö sünergiat riikliku ja piirkondliku tasandite vahel. Eesti maaeluvõrgustiku plakati põhiidee oli tutvustada meie koostööd erinevate maaelu arengukava rakendamise huvigruppidega.
 |
|
Eesti maaeluvõrgustik on korraldanud koostöös erinevate organisatsioonidega mitmeid erinevaid üritusi, näiteks korraldati koostöös 2011.aastal Eesti Maaparandajate Seltsi ja Põllumajandusministeeriumiga seminar "Ühistud - maaparanduse eesliin" või käesoleva aasta suvel koostöös 5 kohaliku tegevusgrupiga Leader rahvusvaheline konverents LINC 2012. Valmimas on MAK meetme 3.2 Külade uuendamine ja arendamine projektinäidete rändnäitus „Mõeldud, tehtud“, mis valmib koostöös Eesti Külaliikumine Kodukant. |
Selline plakatite põhine lähenemine ENRD seminaril, vaatamaks tagasi tehtud tegevustele, on väga hea töövahend ja on abiks ka uue võrgustikutöö perioodi ette valmistamisel.
Uus periood, uued suunad?!
Euroopa Komisjon tegi seminaril ettepaneku oma nägemusest uue perioodi võrgustiku organisatsioonilisest struktuurist Euroopa Liidu tasandil. Selles struktuuris koosneb Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi (DG AGRI) tugirühm kolmest võrgustikust: Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD), Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustik (European Innovation Partnership – EIP network) ja Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustik (European evaluation network for rural development - EENRD).
ENRD põhiliseks ülesandeks on olla koostöös liikmeriikide maaeluvõrgustike nii administratiivne, kui ka organisatoorne keha. Seejuures kogudes, analüüsides ning levitades erinevat informatsiooni. Lisaks heade näidete kogumine, kohtumiste ja seminaride korraldamine, liikmeriikide maaeluvõrgustike ja koostöö algatuste toetamine. Eraldi teemaks on ka mitmesugused tegevused Leader tegevusgruppide suunal. ENRD käesoleva perioodi ülesanded ei erine suuresti uue perioodi eeldavatest eesmärkidest.
Uue suunana on toodud võrgustiku tegevustesse Euroopa tasandil moodustav EIP võrgustik, mis on ühenduslüli teadlaste, nõuandeteenistuste ja põllumajandustootjate vahel. EIP võrgustik hoolitseb nii helpdesk-i funktsioonide eest, kui ka toetab rakendus-gruppide loomist. Samal ajal kogudes, koondades ja levitades häid näiteid innovatsiooni teemadel põllumajanduses. EIP võrgustiku ülesannete hulka kuulub teabe kogumine ja huvigruppide teavitamine asjakohaste uuringute tulemustest. Loomulikult on võrgustikutöös olulisel kohal ka konverentside ja seminaride korraldamine.
EENRD ehk hindamisvõrgustik ühendab endas maaelu arengukavade hindajaid, teadlasi/uurijaid, maaelu arengu huvigruppe, korraldusasutusi ja liikmeriikide hindamisvõrgustikke. EENRD-l on teiste võrgustikega sarnased ülesanded: informatsiooni levitamine, heade näidete kogumine, väljaannete koostamine, ürituste korraldamine. Kuid seejuures kuulub selle võrgustiku ülesannete hulka ka hindamise metoodikate välja töötamine, juhiste koostamine, koolituste läbi viimine ja hindamisalase üle-üldise suutlikkuse tõstmine.
Uue võrgustiku koordineerimiseks on plaanis moodustada juhtrühm, kuhu kuuluks iga liikmesriigi esindajad, erinevate EL organisatsioonide, Leader katusorganisatsiooni ja teadusasutuste esindajad ning hindajad. Veel tehti ettepanek luua Euroopa maaelu arengu võrgustike assamblee (European Rural Networks’ Assembly), mis oleks laiapõhjalisem ning kaasaks endaga kõigi 28 liikmesriigi ametiasutuste, makseasutuste, maaeluvõrgustike, Leader tegevusgruppide, maaelu arengu nõuande organisatsioonide, põllumajandusorganisatsioonide ja põllumajanduse teadusasutuste esindajad. Assamblee üheks rolliks on osaleda Euroopa maaelu arengu poliitika kujundamisel.
Maaeluvõrgustikud liikmeriikides on ka uuel perioodil vajalikud, olles sillaks poliitika kujundajate ja laiema avalikkuse vahel. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et perioodil 2014 – 2020 on maaeluvõrgustiku tegevuste oluliseks märksõnaks „innovatsioon“. Kui palju erineb tänane liikmeriigi tasandi maaeluvõrgustik uue periood maaeluvõrgustikust sõltub paljuski riikide endi otsustest.
Eestist osalesid seminaritöös: Anne-Liisi Mändmets - Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik, Sirli Kalbus – sama osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo peaspetsialist, Külli Kaare – Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja ning Meeri Klooren - Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhtivspetsialist.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles