Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo koostöös Põllumajandusministeeriumiga korraldas novembris 2012 viis IDEEreisi „Õpime Eesti Leaderit tundma“. Reiside eesmärgiks oli tutvustada LEADER-lähenemist Maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 Leader tuleviku töögrupi liikmetele ning ametnikele ministeeriumidest ja rakendusasutustest, kes tegelevad Euroopa Liidu (EL) toetusfondide ettevalmistamise ja rakendamisega. IDEEreisid toimusid ettevalmistavate tegevuste raames Leader-meetodi rakendamise võimaluste kasutamiseks ka teistes EL toetusfondidest.
Reisil osales 45 inimest ministeeriumidest ja organisatsioonidest: Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Maaülikool, Eesti Maaomavalitsuste Liit, MTÜ Eesti Noortalunikud, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Põllumajandusministeerium ja PRIA.
Reisi ajal külastati Järvamaad, Ida-Virumaad, Lõuna-Eestit, Lääne- ja Saaremaad ning Rapla- ja Harjumaad. Külastati kohapeal Leader toetust saanud 20 objekti ja kohtuti 13 tegevusgrupi esindajatega. Kõikide suundade kohta lisainfo: www.maainfo.ee...
   
|
Leader-lähenemise seitset põhielementi on:
1. piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad,
2. altpoolt tulev algatus,
3. avaliku, era- ja mittetulundussektori partnerlus,
4. uuenduste tegemise soodustamine,
5. omavahel seotud ja mitut valdkonda hõlmavad toetusmeetmed,
6. võrgustikutöö,
7. koostöö.
|
Leader tegevjuhtide hinnangul on Leader-meede kõige demokraatlikum.
Ideereiside jooksul arutasid nii osalejad kui tegevusgruppide esindajad Leader põhimõtete, eeliste ja seniste kogemuste üle ning toodi välja oma arvamusi Leaderi tugevate külgede osas.
Tegevjuhtide sõnul seisneb Leader-lähenemise põhiväärtus kogukonna tasandil partnerlusel põhineval piirkonna arengu planeerimisel ja otsustusprotsessis. Kohalikud inimesed ise loovad strateegia ja koostavad meetmed lähtuvalt kohapealsest eripärast, vajadustest ja võimalustest.
Eelisena nimetata seda, et Leader-meetme otsustustasand asub kogukonna tasandil ja vahendite jaotuse üle otsustavad kohalikud inimesed. Seetõttu saavad piirkonnale olulised projektid heakskiidu, sest tuntakse oma piirkonda ja inimesi.
Leader tegevusgruppide hindamiskomisjonide liikmed oskavad adekvaatselt hinnata ja näha projekti sisulist külge – kas tegemist on nõrga idee ja hea taotluse vormistusega või olulise idee, reaalse arenguvajadusega, samas kehvema vormistusega.
Avaldati arvamust, et Leader-meetme taotluste hindajad märkavad piirkonnas neid vajadusi ja algatusi, mida suurfondide komisjonide liikmetel on raske ära tunda ja hinnata nende olulisust kogukonna seisukohalt.
Ideereisi ajal märkisid mitmed, et Leader-meede on üks vähestest võimalustest Eestis, mille kaudu on võimalik maapiirkonna mikroettevõtetel toetust saada. Tegevusgruppide juhid näevad igapäevaselt, kuidas väiksemahulised projektid on andnud väikestele ettevõtetele võimaluse tegevuste laiendamiseks ja loonud piirkonda töökohti.
Leader-teemalisi õppereise hinnatakse väga kõrgelt, sest võimalust maaelanikel kogemuste vahetamiseks ei ole palju. Õppereisidel kogetu on leidnud paljus innustust ja rakendust kohapeal. Mõned näited: Avatud Talude Päev Järvamaal, kohaliku toidu projekt Läänemaal, väiketoidutootjate võrgustike loomine ja toetamine (MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti), kogukonnaköökide võrgustiku loomine Saaremaa näitel ja Eesti, kui reisisihtkoha turundamine teistele riikidele jne.
IDEEreisi ajal arutati ka Leader kitsaskohti, kus märgiti ära ka need teemad, mis on Leaderi mainet kahjustanud. Kuna kohalikud tegevusgrupid on suhteliselt väiksed, siis on Leader tegevusgruppe kahtlustatud nö „omadele“ raha jagamisel. Selle küsimuse aruteludes jõuti ühisele arvamusele, et ei ole võimalik kallutada hindamiskomisjoni otsuste tegemisel, kuna komisjonides teevad tööd 7-24 inimest, lisaks veel eksperdid ja hindajaid väljastpoolt (osades tegevusgruppides). Arvati, et see tuleneb teadmatusest hindamisprotsessi osas. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et maapiirkonnas ei ole aktiivseid inimesi liiga palju ning need, kes on aktiivsed on seda korraga mitmes valdkonnas. Et huvide konflikti vältida ja õiged asjad ka õigetena välja paistaksid on vastav muudatus sisse viidud Leader määrusesse, mis välistab juhatuse liikmete osalemist hindamiskomisjonis.
Puudustest nimetati veel – raskusi omaosaluse leidmisel ja pangalaenusid, üleminekuperioodi uuele programmile ja ebakindlat tulevikku ning lisaks veel bürokraatiat ja meedias kriitikat saanud õppereise. Uue perioodi eelarveks on Euroopa Komisjon määranud minimaalselt 5% MAK eelarvest. Kui Leader-meetme rahaline maht väheneb, siis väheneb ka Leader-meetme mõju.
 
Multifondide vajalikkus
Kõige olulisem teema IDEEreiside ajal oli arutamine multifondide ehk Euroopa Liidu fondide vajalikkuse ja võimaluste üle uuel perioodil.
Kuna Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega on kehtestatud ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, et ka neid fonde võib rakendada Leader-meetodit kasutades. Milliseid meetmeid ja kui suures ulatuses, pannakse paika igas liikmesriigis partnerluslepinguga, mille ettevalmistus peaks lõppema järgmise aasta esimesel poolel. Sellest tulenevalt ka arutelud, millised meetmeid praegu tegutsevad tegevusgrupid oleksid valmis rakendama oma piirkonnas.
Ideereisi aruteludes tõdeti, et väga oluline on mõista, et kõike maaelu arenduseks vajalikke valdkondi ei võimalik rahastada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) rahade eest. EAFRD on oma olemuselt eelkõige põllumajanduse ning põllumajandusega seotud tegevuste edendamise fond. Kuigi seni on selle abil lahendatud nii mõnigi pigem oma olemuselt sotsiaal- või haridusvaldkonda kuuluv probleem. Samas on palju otseselt teise valdkonda kuuluvaid projekte ka tagasi lükatud. Praegu ei saa Leader-meetmest rahastada projekte, mis kuuluvad Euroopa Sotsiaalfondi valdkonda, kuigi on kohapeal äärmiselt vajalikud. Siinkohal olekski õige kaasata teisi fonde, mida EL uue programmperioodi suunised ka võimaldavad ja soovitavad ja läheneda piirkonna vajadustele komplekselt.
Ideereiside külastuseks oli valitud võimalusel neid just projekte, mis on saanud rahastust mitmest erinevast fondist. Mitme erineva fondi kasutamisega ollakse küll harjunud, kuid seejuures peavad taotlejad paljudest erinevatest fondidest taotlemist siiski keeruliseks.
Reisidel toimunud aruteludes loetleti neid valdkondi, kus võiks toetusi jaotada Leader-lähenemise abil kohapealsete inimeste kompetentsi kasutades:
- Sotsiaalhoolekande teenustega seotud tegevused võiksid osaliselt olla kohaliku tegevusgrupi rakendada väiksemates mahtudes kuna suudab lahendada kohapealseid väiksemaid sotsiaalseid probleeme. Näiteks sotsiaalkorteritesse sisustamise soetamist, vms.
- Töötutega tegelemine. Tallinnast juhitud projektid ei pruugi lahendada kohapealseid probleeme. Kohalikud tegevusgrupid suudavad leida õige abivajaja ja sihtgrupi paremini üles. Tuntakse kohapealseid töötuid ja osatakse neile ka vastavalt läheneda ning toetust või koolitust pakkuda. Teiseks tuleks rohkem vajalikke koolitus läbi viia koha peal, et töötud ei kulutaks abiraha bussisõitudeks.
- Töötukassa stardiabi jagamine. Seda võiks samuti osaliselt hallata tegevusgrupp, sest ettevõtluse valdkond on kõikides strateegiates olulisel kohal ja sellealane kompetents olemas. Strateegiasse on võimalik teha sobivad meetmed, mis oleksid Sotsiaalministeeriumi nõuetele vastavad.
- Külamaju saaks aktiivselt kasutusele võtta seal teenuseid pakkudes.
- Haridus- ja Teadusministeeriumi meetmetest. Näiteks vajab arendamist hariduse ja ettevõtluse vaheline lüli ehk ettevõtluse inkubatsioon. Nende keskuste tegevuseks vajalikke vahendeid ja võimalusi aitaks leida kohalik tegevusgrupp.
- Karjääriõpe koolides vajab suuremat rahalist toetust. Tegevusgrupp saaks abistada noorte ja tööandjate kokkuviimist.
- Euroopa Regionaalfondi toetustega on üsna tihti toetatud suhteliselt sarnaseid tegevusi nagu Leaderi abil. (Näiteks Avinurme Elulaadikeskuse, Toila sadama arendus). Bürokraatiat saaks vähendada kui teha suuremaid projekti mitme killustatu tegevuse asemel.
- Toodi näiteid ka kalandusfondiga koostööst. Külastatud piirkondadest Ida-Virumaal, Saaremaal, Läänemaal ja Peipsi ääres on koostöö kalandusfondi tegevusgruppidega. Kuna osa mitmekesistamisele suunatud meetmetest on suhteliselt sarnased, siis püütakse jälgida, et mida saab teha Kalandusfondist ja mida Leader-meetmest, mis sobib kuhugi paremini. Mitmed objektid (näiteks Toila sadama arendus ja Räpina sadama arendus) on saanud toetust mõlemast fondist.
   
Lisaks teemadele, kus Leader tegevusgrupp võiks olla vahendite suunaja, toodi aruteludes välja ka terve rida tugevusi, mis näitavad tegevusgruppide sellekohast valmisolekut.
Kohalikel tegevusgruppidel on:
- Kompetents, mis võimaldab neil vaadata oma piirkonda tervikuna ning töötada mitmete fondidega.
- Selge nägemus, miks just Leader-lähenemisel on tulevikus erinevate fondide toetusrahade jagamisel suur ja oluline väärtus. Senise Leader-meetme vahendite vajadus on piirkonnas kordi suurem, kui tegelikult suudetakse hetkel katta.
- Tuntakse oma piirkonda ja sealseid tegijaid.
- Hästi toimiv kolme sektori koostöö. Laiapõhjalise kodanikuühiskonna kaasatus tegevusgrupi otsustusprotsessi ja tegevustesse tagab teadlikkuse kohapealsetest vajadustest.
- Strateegia koostamise ja ellu rakendamise edukas kogemus – teiste fondide prioriteedid on strateegiates juba kajastatud ning tegevusgrupid on valmis rakendama erinevaid tõukefonde ja ka siseriiklikke vahendid.
- Leader tegevusgruppidest on saanud piirkonna olulised arendusorganisatsioonid:
- esiteks - vahendeid 10% MAKi eelarvest on märkimisväärne panus piirkonda,
- teiseks - arendatakse kohalikke kaubamärke ja võrgustikke, mis on jõudsalt edenenud ja tuntud tänu Leaderile (Uma Mekk, Roheline märk, Sibulatee, Romantiline Rannatee). Tegutsetakse arendajana, st kui ei leita vajalikule valdkonnale taotlejat – algatatakse arenguprojekt ise ehk tegevusgrupi oma projektina.
- Leader projektide hindamiskomisjonid on tasemel ja komisjonides osalevad omaala spetsialistid. Kohapealne otsustustasand on piirkonna jaoks efektiivsem.
- Rahvusvahelise koostöö partnerlussuhted teiste maapiirkondadega.
- Erinevate sektorite nõustamise kogemus.
- Olemas on tugev haldussuutlikkus. Eesti tegevusgruppide haldussuutlikkus on üks kõrgeimatest kogu Euroopa Liidus. Eestis on 26 tegevusgruppi ja heaks on kiidetud ca 5700 projekti, keskmiselt üle 200 projekti tegevusgrupi kohta kogu perioodi jooksul.
Veel mõned IDEEreiside aruteludes esilekerkinud mõtteid:
Erinevate fondide ja Leader tegevusgruppide toetusmeetmete koostöökohti on päris palju. Millised teiste fondide meetmetest peaks rakendama Leader-lähenemise kaudu, see vajab kindlasti arutamist ja kokkuleppeid. Tulevase perioodi strateegia peab vastama piirkonna vajadusele. Multifondi eesmärgiks peaks olema toetuste parem jõudmine konkreetsete abivajajateni.
Tulevikus maakonna keskmiste ja väiksemate linnade kaasamine Leader piirkonda peetakse positiivseks. Linnad nagu Elva, Põlva, Kuressaare, jpt moodustavad ühe olulise osa tegevusgrupi piirkonna tervikust. Osad arendustegevused ongi osalt selle taha seisma jäänud, et ei saa teha investeeringut tegevusgrupi piirkonna linna.
Piirkonnale olulisi otsuseid on vaja teha piirkonnast lähtuvalt. Riiklikult võiks usaldada rohkem tegevusi kohapealsetele institutsioonidele. Vähemalt sisendite andmisel. Riigi tugi ei pea olema alati rahaline, see võib olla ka erinevate praktikate jagamine.
Ideereiside kohtumistelt tuli selge sõnum, et Leader tegevusgrupid on tuleviku osas stardivalmis. Oodatakse riigi poolset seisukohta multifondide osas ehk milliseid EL toetusfonde saaks lisaks EAFRDle kohaliku arengu strateegiate kaudu veel rakendada. Tegevjuhid ja juhatuste liikmed, kellega kohtuti on veendunud, et uusi tegevusgruppe maapiirkonnas multifondide rakendamiseks ei oleks vaja juurde luua. Pigem on vaja luua laiapõhjalisi strateegiaid, mis kataks kõik valdkonnad ja seda läbi olemasolevate ühenduste ellu viia.
Leader Eestis
Kuna paljud ideereisil osalejad tunnistasid, et nende kokkupuude Leaderiga on kas tagasihoidlik või puudulik, siis püüti terve teekonna jooksul anda Leader programmi ajaloo, põhimõtete ja tegevuste kohta infot. Bussisõidu ajal toimus elav arutelu ja tutvuti kaasavõetud videotega Leader projektidest. Meenutati, et Leader programm on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse juba 1991. aastal ning on käimas juba neljandat perioodi: Leader I, Leader II, Leader+ ja Leader telg.
Eestis alustati Leader toetusprogrammi rakendamisega alates aastast 2006 Leader+ perioodil. Samas oli Leader-meetodi ehk partnerlusel põhinevat piirkonna arengu planeerimist ja toetuste otsuste tegemise erinevate sektorite osalusel esimeseks väljundiks Kagu-Eesti Partnerlusprogramm 2000-2003, mis rakendus Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Meenutati ja tunnustati Külaliikumise Kodukant tegevusi ja teeneid Leader programmi ettevalmistaval perioodil, suuresti tänu millele sai võimalikuks, et Eestis eraldati Maaelu arengukava 2007-2013 eelarvest ainsa uue EL riigina 10% Leader-meetme rakendamiseks.
Peaaegu kogu Eesti maapiirkonnas rakendus Leader-meede maaelu arengukava 2007 – 2013 raames. Alates 2008. aastast lisandusid 2 uut kohalikku tegevusgruppi Harjumaal ja teised seni liitumata vallad liitusid olemasolevate tegevusgruppidega.
Kui aastad 2007 ja 2008. olid ettevalmistavad aastad, siis peamine rakendamine sai alguse 2009. aastast. Tänaseks on Leader-meede saanud maaelanike hulgas väga populaarseks. Kui algusaastatel (2009-2010) oli taotlejaid veel tagasihoidlikult, siis tegevusgruppide juhtide hinnangul võib aastat 2010 pidada juba „eufooria“ aastaks, mil toetuse taotlusi laekus kolm korda enam, kui oli võimalik eraldada toetusraha. Kõikjal leidis märkimist, et just siis läksid aktiivsemaks ka ettevõtjad.
2012.a 31. oktoobri seisuga on PRIA poolt heakskiidetud kokku 5 616 Leader-meetme projekti – toetus kokku 61,3 miljonit eurot, millest: 3% maaelu arengukava 1. telje põllumajandus- ja metsasektori konkurentsivõime parandamise toetusi (190 projekti, toetus 2,7 miljonit eurot) ning 96% maaelu arengukava 3. telje maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse mitmekesistamine toetusi (5 374 projekti, toetus 57,9 miljonit eurot). Leader-meetme toel on elluviimisel kokku 52 koostööprojekti, millest rahvusvahelisi koostööprojekte on 23.
90,3 % Leader-meetme eelarvest on kohustustega kaetud (heakskiidetud projektitoetused ja kohalikele tegevusgruppidele väljamakstavad administreerimiskulud) ning 50,2 % Leader-meetme eelarvest on toetuse saajatele välja makstud.
Muudatused tegevusgruppide liikmeskonnas näitavad samuti positiivseid märke. Liikmete arv kasvab ja järjest enam liitub tegevusgruppidega ettevõtjaid. Praegu (2012.a. oktoobri seisuga) on tegevusgruppides kokku 1681 liiget-organisatsiooni, sh 200 omavalitsust, 617 ettevõtet ja 864 vabaühendust. Piirkonna arengu protsessides otsustab 250 juhatuse liiget. Lisaks veel hindamiskomisjonid, kes langetavad projektitaotluse otsuseid. Annab 70 inimesele täistöökoha ja lisaks veel osalise ajaga töötajad.
Leaderi kohta lisainfo www.agri.ee/Leader ja www.maainfo.ee/leader |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles