Allikas: Eesti Maaparandajate Selts
25. veebruar 2013. a
Maaharimine ja selle käigus tehtud maaparandustöö on kujundanud nüüdisaegse põllumajandusmaastiku ja maapiirkonna infrastruktuuri. Korras maaparandussüsteemid meie kliimavööndis loovad eelduse põllu- ja metsamajanduslikuks tegevuseks.
Eestis kasutusel olevast 949 000 hektarist põllumajandusmaast on kuivendatud u 55% ehk 522 000 hektarit, kuivendatud on ka 698 000 ha metsamaad. 70% olemasolevatest kuivendussüsteemidest on enam kui 30 aastat vanad (ehitatud aastatel 1965-1985) ja tänaseks amortiseerunud. Maaparandussüsteemid vajavad uuendamist, rekonstrueerimist ja keskkonnakaitseliste eesmärkidega vastavusse viimist.
Eesti maaelu arengukava 2007 – 2012 meetme 1.8 „Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur“ üldeesmärgiks on põllumajandus- ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine. Meetme raames toetatakse põllumajandus- ja erametsamaal kuivendamiseks ja niisutamiseks ja veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike ehitiste (k.a keskkonna-kaitserajatised, nagu lodud, settebasseinid jne ja maaparandussüsteemi teenindav tee) ehitamist, rekonstrueerimist ja uuendamist .
Perioodil 01.01.2007-30.06.2012 on meetme rakendamise tulemused järgmised ¹:
toetuse saajaid on 211, mis moodustab 79% toetuse taotlejatest;
heakskiidetud taotluste keskmine toetuse summa on 153 tuhat eurot ja määratud toetuse summa kokku on 42 mln eurot;
ehitatud, rekonstrueeritud ja uuendatud keskkonnakaitserajatiste arv 580;
korrastatud maaparandussüsteemide pindala 49 tuhat ha;
ehitatud, rekonstrueeritud ja uuendatud teid 710 km;
määratud toetuse summast 74% on suunatud põllumajanduse infrastruktuuri parendamiseks.
2013.a korraldab Eesti Maaparandajate Selts koostöös Põllumajandusameti, Põllumajandus-ministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku bürooga Eesti maaelu arengukava (MAK) meetme 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatiste konkursi "Keskkonnasäästlik maaparandus". Konkursil osalemise kutse on Eesti Maaparandajate Seltsi kodulehel.
Konkursi eesmärgid:
tutvustada põllu- ja metsakuivenduse olukorda Eestis;
teavitada üldsust, et 2013. aasta on ÜRO rahvusvahelise veealase koostöö aasta;
tuua esile ja eeskujuks uuenduslikke tehnilisi lahendusi maaparanduses ja keskkonnahoius;
tuua esile ja tunnustada maaparandusühistud ning ettevõtjad, kes on ratsionaalselt kasutanud meetme 1.8 toetust;
tutvustada MAK meetme 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" tulemusi.
Konkursile saab esitada MAK meetme 1.8 toetust saanud maaparandusrajatisi, mis on valminud 1.detsembriks 2012 aastal ning seda kolmes kategoorias:
Parim põllu- või metsakuivendus
Parim üksikrajatis (tee, truup, regulaator, eesvool jne)
Parim keskkonna- või vesiehitis
Konkursile kandidaatide esitamine toimub Põllumajandusameti maakondlike keskuste kaudu, kes omakorda saavad 2. aprillini 2013 esitada Eesti Maaparandajate Seltsile (EMS) igast kategooriast ühe kandidaadi. EMS-i poolt on hindamiskomisjoni kutsutud esindajad Eesti Maaülikoolist, Põllumajandusministeeriumist, Põllumajandusametist, Eesti Maaparandajate Seltsist ja Maamajanduse Infokeskusest.
Konkursi tulemused kuulutatakse välja 24. mail 2013 Jänedal toimuval tunnustusüritusel.
PTA avas liitumiseks kolm aastat kehtiva dünaamilise hankesüsteemi „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude uuendustööd“ eesmärgiga leida riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude uuendustöödele ehitajaid. Hankesüsteemiga on oodatud liituma maaparanduse ehituse alal tegutsevad ettevõtjaid.
Süsteemiga liitumiseks peavad ettevõtjad esitama taotluse, mida saab esitada jooksvalt kogu dünaamilise hankesüsteemi kehtivuse aja. Esimesed taotlused avatakse 01.03.2024, peale seda avatakse laekuvaid
Reedel, 24. mail kogunes Jänedale sadakond maaparandusega seotud inimest ja maaparandajat. Käes oli konkursi „Keskkonnasäästlik maaparandus“ tipphetk - parimate väljakuulutamine.
"Maaparanduse vajadus Eestis on väga suur!" rõhutas oma avakõnes põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Maaparandus ei ole ühekordne projekt. Olemasolevaid maaparandussüsteeme ja -rajatisi tuleb korras hoida kogu aeg. Eestis on aastas sademeid 500-800 mm, aga aurustub ainult 300-400 mm. Ebapiisav vee äravool tingib
Täna hommikul kuulutati Jänedal toimuval maaparanduse infopäeval välja konkursi „Keskkonnasõbralik maaparandus“ võitjad – võidud kolmes kategoorias läksid Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaale.
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Lod
Seni on juba 84 taotlejat mullu sisse seatud võimalust kasutanud.
Erametsakeskus alustas metsamaa-parandustööde toetuse taotluste vastuvõtu 2012. aastal. Toetusrahaga saab parandada metsamaa vee-režiimi ja juurdepääsutingimusi ning seega ka metsa majanduslikku kasutamist.
Selle toetusmeetme puhul tuleb kõigepealt toetuse saamise otsus ära oodata ja alles siis saab hakata töid tegema. Pärast toetuse määramise otsust on toetuse taotlejatel otsuses näidatud tööde tegemiseks aega üks aas
7.05.2013 uudislugu TÄIENDATUD 24.05.2013
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal - MTÜ Leetva Maaparandusühistu
Parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal - Hortiteh OÜ
Eesti maaelu arengukava meetme 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatiste konkursile "Keskkonnasäästlik maaparandus" laekus kokku 28 ettepanekut maaparandusobjektide kirjeldustega.
Konkurss on korraldatud Eesti Maaparandajate Seltsi algatusel ning koostöös Põllumajandusameti, Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku bürooga.
Esitatud konk
Kuni 2. aprillini saavad kõik huvilised teha Põllumajandusameti maakondlikele keskustele ettepanekuid maaparandusrajatiste konkursi "Keskkonnasäästlik maaparandus" kanditaatide esitamiseks.
Eesti Maaparandajate Selts (EMS) koostöös Põllumajandusameti, Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku bürooga korraldab 2013. a Eesti maaelu arengukava (MAK) meetme 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud võ
Pühapäeval, 4. novembril 2012, algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Ausalt maaparandusest"
Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/...
Videoloos on juttu Pärnumaal tegutseva Vändra Maaparandusühistu tegemistest, kes on maaparandustöödeks toetust saanud MAK meetmest 1.8.
INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringumeetme raames toetatakse Pärnumaal asuva MTÜ Vändra Maaparandusühistu tegevust – maaparandussüs
12. juulil 2012 toimub maaeluvõrgustiku teleprojekti võttepäev Pärnumaal. Videoloo peateemaks on maaparandus.
Maaeluvõrgustiku teleprojekti võttepäevade kohta info www.maainfo.ee/index.php
Videolugu võetakse üles Vändra Maaparandusühistu maaparandusobjektil, alustatakse kell 10 ja orienteeruv lõpetamine kell 14.00. Ühistu on maaparandustöödeks toetust saanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetmest 1.8. Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur.
Vändra Maaparandusühistu on saa
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles