SAARTE HÄÄL: Õunaaedade võrgustiku projekt jätkub

Allikas: Saarte Hääl, autor Kristo Kiiker
9. mrts 2013. a

MTÜ Saaremaa Viljapuuaiad algatas 2012. aastal projekti, mille käigus uuendatakse Saaremaal 30 vana õunapuuaeda.

Projekti eesmärk on taaselustada väiketootmine Saaremaa õunaaedades, arendada välja viljapuuaedade võrgustik ja seeläbi mitmekesistada maapiirkondades majanduselu ning tuua tarbijateni Saaremaal kasvatatud õunad.

Tänaseks on edukalt uuendatud 15 õunapuuaeda, millest viie lõikamisel said osaleda kõik asjast huvitatud. Valdavalt on õunasaak paranenud, eelkõige on viljad olnud suuremad ja ilusamad. Seega ka sobilikud turustamiseks.

Samuti hindasid omanikud kõrgelt nii uuendatud õunaaedu kui ka saadud teadmisi puude lõikamise vallas. Nimetatud projekt pälvis Saaremaa arenduskeskuselt ja Saare maavalitsuselt tunnustuse “Kena algatus 2012″.

Sel aastal toimub Saaremaal veel kolm infopäeva (vt kuulutust), kus tutvustatakse õunapuude lõikamise võimalusi, ning plaanis on lisaks 15 õunapuuaia uuendamine. Huvilised, kes soovivad ise aedu uuendada, saavad infopäevadelt tasuta õppematerjale ja küsimustele vastab aiandus-agronoom Madli Jalakas.

Aias kasvavate viljapuude üks tähtsamaid hooldustöid on nende lõikamine. Lõikamisega parandatakse valguse ja õhu läbipääsu puu võras, soodustatakse okste harunemist, õiepungade teket ja noorendatakse vanu puid. Suvise lõikamisega reguleeritakse viljade arvu, mille tulemusel saadav saak on kvaliteetsem. Suvel on puude vastupanuvõime haigustele suurem ja haavad paranevad kiiremini.

Järjepidev lõikamine tagab igal aastal korraliku saagi. Mida hõredam on võra, seda paremini kasvavad ka viljaoksad ja viljad ning seda vähem levivad seenhaigused.

Vanade kõrgeks kasvanud puude saagi madalamale toomine ongi võimalik tugeva tagasilõikamise abil. Olenevalt puu võrast on võimalik noorenduslõikuse abil lõigata puu 2,5–3,5 m kõrguseks, samuti vähendatakse võra läbimõõtu ning tulemuseks on ilus ja kvaliteetsem saak. Sõltuvalt võratüübist jäetakse alles 3–5 võraharu. Tugevat noorendamist ei maksa karta, sest vanade puude saagikanne on ebaühtlane.

Tavapäraselt lõigatakse viljapuid varakevadel. Tugevate miinuskraadidega päevad (–7 °C ja rohkem) lõikuseks ei sobi, sest siis võivad puule tekkida raskesti paranevad haavad. Varakevadine lõikus on kasvu ergutav protsess. Puhkeperioodil eemaldatud võrsete hulk ei vähenda eriti puu jõuvarusid.

MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi SAARTE KOOSTÖÖKOGU piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme 2011.a. projekt. Toetuse saaja: SAAREMAA VILJAPUUAIAD MITTETULUNDUSÜHING, toetatavad tegevused: Projekti Saaremaa õunaaedade võrgustik projektijuhtimine, Õunaaedade uuendamise ja õunte turustamise tutvustamiseks 12 infopäeva korraldamine , Õunaaedade uuendamistööde läbiviimine. Toetuse suurus: 24 192 eurot.

Allikas: PRIA veebileht: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2009/

Samal teemal veel:

Sisulehed

EST / Maaeluvõrgustiku teenistus / Maaeluvõrgustik / EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013 / TEEMALEHT: Kohalik toit
KOHALIK TOIT - Eestis kasvatatud toorainest ja Eestis kohapeal toodetud toit, mis oleks võimalikult lühikese tarneahelaga (ametlik definitsioon puuudub) Üha enam on tunda ja näha, kuidas kohaliku toidu teema kogub populaarsust. Moodustatakse erinevaid toiduvõrgustikke, juurde on tekkinud väikeseid talupoode ja -turge, töötatakse välja erinevaid piirkondlikke kaubamärke, kokaraamatutesse koondatakse teadmisi traditsiooniliselt valmistatud toitudest jne. Vaata linke võrgu

Uudised

11.04.2024 KÜSK: Vabaühendusi oodatakse uuringus osalema
Küsitluse eesmärk on täpsemalt uurida kuidas suurendada kodanikuühiskonna mõju ja toetada selle arengut nii, et lapsed ja noored oleksid rohkem kaastatud. Euroopa Liidu toel viib praegu KÜSK ellu tegevusi, mis keskenduvad laste ja noorte kaasamisele ning vabaühenduste toetamisele selles valdkonnas. Küsitluses osalev vabaühendus saab anda oma sisendi teemal kuidas parandada vabaühenduste jätkusuutlikkust. KÜSK kutsus tegutsevaid vabaühendusi osalema uuringus, mille eesmärk on kaardistada ühingu
09.04.2024 SA KÜSK: Kaoke Kärdi: hästi läheb neil omavalitsustel, kes usaldavad oma kogukondi ja investeerivad neisse
Priit Põikliku intervjuu Kaoke Kärdiga Meie uus kolleeg Kaoke Kärdi ei olegi nagu päris uus. Ta on taasleitud kolleeg. Varem aastaid vabaühenduste konsultandina töötanud Kaoke kandideeris ja valiti kaks kuud tagasi KÜSKi tööle ja on võtnud enda koordineerida kõikides Eesti maakondades tegutsevad MTÜ-konsultandid ning lisaks hakkab ta korraldama ja toimetama iga-aastase vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistava taotlusvooruga, mis sel aastal ootab veel väljakuulutamist. Nii, Kaoke, rõõm sind näh
02.04.2024 SA KÜSK: NULA otsib Eesti ühiskonda paremaks muutvat ideed
Eesti ainus ühiskondlikele algatustele mõeldud Nupukate lahenduste ehk NULA inkubaator ootab kuni 30. aprillini ideid Eesti elu parandamiseks. Kandideerimine toimub veebilehel www.nula.ee. Idee esitamise tähtaeg on 30. aprill. Kuni kolmele parimale tiimile on idee elluviimiseks 25 000 euro suurune stardikapital. Eelnev kogemus kodanikualgatuste või ettevõtlusega pole vajalik. "Soovime, et NULA aitaks ühiskonnas laiemalt meenutada tuttavat vanasõna - kus viga näed laita,
02.04.2024 SA KÜSK: Kogukonna eestvedaja stipendiumi taotlemine nüüd AVATUD!
Nüüd on avatud võimalus esitada taotlusi kogukonna eestvedaja 2024. aasta stipendiumi taotlemiseks. Taotlusi saab esitada kuni 6. maini 2024 kell 23.59. Taotleja peab esitama taotluse isiklikult kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu. Lisainfo konkursi alamlehel Stipendiumi eesmärk on motiveeritud ja kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedaja, kes on kogukonna elujõu kasvataja ja uute arengusammude innustaja, eelduste loo
01.04.2024 EL ÜPP VÕRGUSTIK: töögrupi "Euroopa Liidu Roheline Arhitektuur: rohestrateegiate disainimine uues ÜPP strateegiakavas" 1. kohtumine
11. aprillil 2024 toimub töögrupi "Euroopa Liidu nn Roheline Arhitektuur: rohestrateegiate disainimine uues ÜPP strateegiakavas" 1. veebikohtumine. Maaelu Teadmuskeskusest on töörühma liige maaeluvõrgustiku teenistuse peaspetsialist Karme Petrutis. ÜPP "Roheline arhitektuur" on erinevate reeglite ja nn tööriistade kogumik selleks, et põllumajandusliku tootmise, toidutootmise, maakasutuse ja maapiirkondadega seotud keskkonna ja kliimaga seotud tulemusi parandada. Rohearhitektuur hõlmab enda
01.03.2024 KÜSK: Rahvusvahelise suuna konkursid aastaks 2024. nüüd taotlemiseks avatud! Infopäev tulekul!
KÜSKi (SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital) rahvusvahelise suuna eesmärk on toetada Eesti vabaühenduste rahvusvahelise koostöö võimekust, selleks on avatud kolm konkurssi: Reisitoetuste konkurss Välisprojektide toetamise konkurss Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss Konkursid on taotlemiseks avatud jooksvalt kuni eelarves vahendeid jätkub. Taotlemiseks tutvu konkursside tingimustega ja esita KÜSKile taotlus. Konkursside infopäev Zoomis, kus KÜSKi ko
02.02.2024 PRIA: Maksame keskkonnatoetusteks välja üle 88 miljoni euro
PRIA alustas 2023. aastal taotletud keskkonnatoetuste määramise otsuste tegemist ja toetuste väljamaksmist jaanuari keskel. Kokku makstakse taotlejatele välja üle 88 miljoni euro keskkonnatoetusi. PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul alustas PRIA kohe aasta alguses määramisotsuste tegemist ka nende pindala- ja loomatoetuste osas, mille otsuse tegemise tähtaeg on veebruaris. „Jaanuari lõpuks saavad koostatud kõik maksmisele minevad eelmise programmperioodi toetuste otsused, uue
01.02.2024 KESKKONNAAGENTUUR: Paranes keskkonnaportaalis info kättesaadavus
Keskkonnaagentuur koondas koostöös Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustega erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ilma ning kliimanäitajate kohta. Tegelikult võib kogu keskkonnaportaali vaadata kui Eesti keskkonna ülevaadet. Tegemist on pidevalt uueneva veebilehega, mis koondab erinevaid keskkonnateemasid. Näiteks leiab portaalist informatsiooni elusloodusest, sh metsast, mullast ja maahõivest, veekeskkonnast, välisõh
23.01.2024 MAAELUVÕRGUSTIK: Loomakasvatusest saadav roheenergia ootab kasutamist
Põllumajandussektoris on keskkonnavaldkonna ja rohelise energia projektid jõudsalt hoogu saamas. Selle üheks tõestuseks on kerkivad biogaasijaamad üle-Eesti. Eelmisel suvel lisandus loetellu Ebaverre rajatud biometaanijaam. Eestis on rajatud kaheksa biometaaniijaama, millest kuus töötavad põllumajandusliku toormel. Kõige uuem jaam käivitati möödunud suvel Ebaveres. Energiaettevõte Bioforce arendusjuht Karl Koort ütles Ebavere biogaasijaama rajamist kommenteerides, et 2020-ndaid aastaid võib lo
19.01.2024 KIK toetab ettevõtjaid soojuse ja elektri salvestusseadmete rajamisel
KIK avab 18. jaanuarist taotlusvooru, et toetada ettevõtteid taastuvenergia salvestusseadmete rajamisel ja hoogustada energiasalvestuse turu arengut. Vooru eelarve on 4,8 miljonit eurot ja taotlusi võetakse vastu kuni eelarve ammendumiseni või 30. aprillini 2024. KIKi energeetikavaldkonna projektikoordi-naatori Kristjan Kalda sõnul saavad ettevõtted toetust taotleda nii soojus- kui elektrienergia salvestite rajamiseks. „Varem on KIK toetanud üheksa energiasalvestuse pilootprojekti elluviimist,
19.01.2024 REM: Regionaalminister Madis Kallas arutas loomakaitsjate ja munatootjatega kanade heaolu üle
Ühiskonnas on tekkinud selge ootus minna puurimispidamiselt üle teistsugustele pidamisviisidele, nõustusid nii tootjad kui ka loomakaitsjad ühisel kohtumisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis. Samal ajal peab uutele lahendustele üleminekul säilitama Eesti põllumajandustootjate elujõulisuse ja seeläbi riigi toidujulgeoleku. Regionaalminister Madis Kallas on nii Eesti munatootjate kui ka loomakaitseorganisatsiooniga Nähtamatud Loomad varem eraldi kohtunud ning nüüd räägiti kõikide asjaos
18.01.2024 ELO: Mulla- ja maakorralduspreemia tähtaega pikendati 22. jaanuarini
Maa ja pinnase säästlikku kasutamist edendav Euroopa organisatsioon ELO teatas täna, et maa ja maakorralduse auhinna tähtaega pikendati 22. jaanuarini. Auhinnaga, mida antakse välja alates 2008. aastast, tunnustatakse Euroopa territooriumil teostatud tavasid, mis aitavad leevendada mullaohtusid, vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, võidelda sooldumisega, ennetada ummistumist, ohjata üleujutusi ja ennetada maalihkeid. Põllumajandustootjad, maaomanikud, põllumajanduskinnisvara haldaja
11.01.2024 METK: Tuleviku toidutootmine: taastav põllumajandus
Taastav põllumajandus on termin, mis leiab aina sagedamini kõlapinda põllumajandustootjate, keskkonnateadlaste ja ametnike seas, olles samas üha enam kõnetav ka laiemale avalikkusele. See mõiste, mis viimastel aastatel on murdnud end peavoolu meediasse ja innustanud mitmete harivate raamatute ning taskuhäälingute loomist, toob esile uudse lähenemisviisi põllumajandusele, keskendudes jätkusuutlikkusele ja loodusressursside taastamisele. Põllumajandustootjad, huvitatud taastava põllumajanduse o
08.01.2024 METK: Mulla auhind 2024 - kandideerimine kuni 15. jaanuarini
Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakond kutsub Eesti põllumajandustootjaid üles kandideerima 2024. aasta mulla auhinnale! Konkursi täpsemad tingimused leiad ELO veebilehelt Mullaharimise ja -majandamise auhinnaga tunnustatakse häid maakasutus- ja mullahooldustavasid, mis aitavad leevendada ohtusid mulla tervisele. Ohud mulla tervisele on näiteks: mulla degradeerumine, erosioon, orgaanilise aine sisalduse
04.01.2024 MAAELUVÕRGUSTIK: Valmis keskkonna ja kestlikkuse alamleht
Foto: Unsplash Maaeluvõrgustik avas alanud aastal oma veebilehel (www.maainfo.ee) uue alamlehe - keskkond ja kestlikkus, kuhu koondatakse looduskeskkonna ja kestlikkuse teemadega seotud päevakajalist jm informatsiooni. Maaeluvõrgustiku keskkonnavaldkonna peaspetsialist Karme Petrutis sõnas, et kuna keskkonna ja kestlikkuse teemade käsitlemine on tõusnud kliimamuutuste tingimustes aina olulisemaks ka maaeluvõrgustiku töödes ja tegemistes, siis osutus vajalikuks info koondamine ühte kohta. „K
20.12.2023 EPKK: Looduse taastamise määruse osas jõuti kokkuleppele
Novembris jõudsid praegune ELi nõukogu eesistujariik Hispaania ja Euroopa Parlamendi esindajad esialgsele poliitilisele kokkuleppele looduse taastamist käsitleva määruse suhtes. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest. Nõutakse ka, et liikmesriigid kehtestaksid 2030. aastaks meetmed, et taastada vähemalt 30% mõlemas lisas loetletud halvas seisundis elupaigatüüpidest. Taastamismeetmete rak
20.12.2023 MAAELU: Ants-Hannes Viira: "Millised võiksid olla maasektori ajakindlad roheoskused"?
Euroopa rohelise kokkuleppe kava tutvustati avalikkusele esimest korda neli aastat tagasi. Sellele on riburada järgnenud ja järgnemas strateegiaid, direktiive ja seadusi, mis püüavad majandust ja elukorraldust kestlikumale rajale suunata. Riik on algatanud roheoskuste programmi, mille raames uuendatakse ka traditsiooniliste maapiirkonna elualade - põllumajandus, kalandus, toiduainete tootmine ja metsandus - õppekavad. Loe tervet artiklit SIIT
20.12.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Tänu ökosüsteemide teenuste hindamisele saame nüüd esmakordselt välja arvutada, kui palju on väärt iga maatükk ökosüsteemi vaates
Euroopa Liidus (EL) ja mujalgi maailmas on riigid seadnud eesmärgiks ökosüsteemide paiknemise, seisundi ning nende pakutavate hüvede kaardistamise ja looduse hüvede majandusliku ning sotsiaalse väärtuse hindamise. Eesmärgiks on looduse väärtuste integreerimine majandusarvestusse, ruumiplaneerimisse ja erinevatesse otsustusprotsessidesse. Lisaks aga on väga oluline hüvede väärtuse, sh võimalusel rahalise väärtuse, näitamine just otsustajate teavitamiseks, erinevatest alternatiivsetest maakasutust
19.12.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta
Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsi kohaselt ei pruugi Euroopa Liidu (EL)
19.12.2023 KESKKONNAGENTUUR: Valminud on 2023. aasta mullaseire vahearuanne
Aruandest avaneb uues vahekaardis leiab seiratud uurimisalade mullaprofiilide kirjeldused ja toitainete sisalduste tulemused. 2023. aasta mullauuringud viidi läbi pikaajaliselt seires olnud Abeli, Adavere, Keskküla, Palamuse, Viruvere ja Tooma põllumuldade aladel ning uute loodulike muldade võrdlusalana ka Abeli, Keskküla ja Viruvere metsamuldadel. Mida me teada saime? Seiratud karbonaatsel lähtekivimil Abeli, Keskküla ja Palamuse muldade pH oli mõõdukalt ja nõrgalt happeline ning keskmise
19.12.2023 RMK: Vaata, millised on järgmise aasta olulisemad looduskaitsetööd
RMK uus looduskaitseprojekt võtab fookusesse inimtegevuse tõttu kannatada saanud soode ja veekogude seisundi parandamise. 2029. aastani kestvat projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja selle eesmärk on teha looduse parandamiseks vajalikke töid kokku 9400 hektari ulatuses. RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv selgitas, et projekt keskendub peamiselt kuivendusest mõjutatud soode ning paisudega katkestatud jõgede taastamisele. Loe tervet artiklit RMK veebilehelt
07.12.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Saa teada, kui palju rangelt kaitstavat pinda on sinu kodu-maakonnas
Keskkonnaagentuur on Keskkonnaportaalis täiendanud looduskaitsestatistika lehte kaitstavate alade kaitsekorra ja maaomandi infoga. Statistika on esitatud kasutajasõbraliku Tableau ülevaatena, mis muudab pikad ja keerulised andmeread kergesti mõistetavaks. Uutel kaitsekorra vahelehtedel saab tutvuda kaitstavate alade jaotusega kaitsekorra ranguse järgi - seda nii kogu Eesti ulatuses kui ka maakondade ja omavalitsuste kaupa sorteerides. Ülevaate järgi on Eestis kaitsekorra alusel suurima osakaa
27.11.2023 REM: Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loob tööriista, mille abil on põllumajandusettevõtetel võimalik tulevikus hinnata, millised sammud aitaksid neil liikuda jätkusuutliku toidutootmise suunas. Riigikantselei eraldas prototüübi arendamiseks ja katsetamiseks avaliku sektori innovatsiooniprogrammist 833 000 eurot. "Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide on olnud kasvutrendis. Seega on tarvis leida vastus küsimusele, kuidas saaks oma tegevused ümber kujundada nii, et need vastaksid
21.11.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Põllumajandussektor on läbinud viimase kahe kümnendiga totaalse muutumise
Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesmärgid tulenevad puhta õhu paketist avaneb uues vahekaardis ning on seatud eraldi kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see
24.10.2023 MAAELUVÕRGUSTIK: Retk Eesti ringmajanduslike praktikate radadel
27.- 28. septembril 2023 korraldas Keskkonnaagentuur projekti "Ringmajanduse võimekuse tõstmine" raames eelkõige kohalike omavalitsuste ja erinevate riigiametite töötajatele suunatud õppereisid, mille eesmärk oli tutvuda inspireerivate ringmajanduslike praktikatega Tallinnas ja selle lähiümbruses. 28. septembril oli ka METK maaeluvõrgustiku teenistusel võimalus ringsõidust osa saada. Külastati ringmajandusega ühel või teisel viisil seotud objekte (kliki, et jõuda artiklis
02.10.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Blogi "Praeguse tempoga ei suudeta täita ELi elurikkuse strateegia eesmärki võtta aastaks 2030 kaitse alla vähemalt 30% Euroopa Liidu maismaast"
Euroopa Liidu elurikkuse strateegias on seatud eesmärgiks võtta 2030. aastaks kaitse alla vähemalt 30% ELi maismaast ja merest. Kuigi alates 2011. aastast on kaitsealuse maismaa pindala pidevalt suurenenud (1,7 protsendipunkti) on 30% eesmärgi saavutamine praegu üsna ebakindel. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark on Euroopa Keskkonnaameti artikli põhjal kirjutanud põneva blogipostituse, kuhu on lisanud ka teavet Eesti kaitstavate alade ja suuruste kohta. Loe tervet
02.02.2023 KIK: Keskkonnaprogrammi taotlusvoorude ajakava 2023. aastal
Keskkonnaprogrammi taotlusvoorud 2023. aastal Sel aastal muutus siseriikliku keskkonnaprogrammi korraldus ning valdkondlike programmide taotlusvoorud avanevad aasta jooksul erinevatel aegadel. Nii saab igale taotlusvoorule paremini keskenduda ning võimalikult kiiresti otsuseid teha. Suur osa programmidest avaneb taotlemiseks esimeses kvartalis – siis saab toetust taotleda atmosfääriõhu kaitse, kaasrahastamise, kalanduse, merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse ja veemajanduse programmide
14.12.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Käisime tutvumas Lääne-Harju Koostöökogu tegemistega
14. - 15. november 2022 külastasime koos kolleegidega Saare Arenduskeskusest Lääne-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonda. Külastus toimus koostööprojekti "Kogukondade ühtsuse ja koostöö arendamine läbi uudsete tegevuste ning sündmuste" raames. Koostööprojekti eesmärkideks on eelkõige: „Vihmavarju tüüpi“ projektide ettevalmistuse ja läbiviimise kogemuste vahetamine; kogukondade võimendamise (ühisprojektid, Porikuu festival) ja säästva arengu rakendamisega (ringmajandus, toiduahela l
17.11.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Aasta küla kandidaadid teada!
Saarte Koostöökogu ootas 1. oktoobrini tublisid ja aktiivseid külasid edastama oma soovi kandideerida Saare maakonna Aasta küla tiitlile. Hea meel on tõdeda, et oma kandidatuuri esitasid kolm väga omanäolist küla Saaremaa erinevatelt äärtest. Tutvustame siinkohal kõiki kandidaate. NEEMI KÜLA Oma kirjelduses nende küla tegemistest toovad and muuhulgas välja: “Külainimesed tõdevad suure õhinaga, et Neemi küla elab suviti just sellist elu, nagu vanasti nende lapsepõlves, kus elaski külades
16.11.2022 MAAELUVÕRGUSTIK: Mis on ESG ning kuidas seda ettevõttes rakendada?
Keskkonna-, majandus- ja juhtimismeetmete ja standardite kogumina, juhtimiskonseptsioonina, aga ka mõtteviisi ja kasvuvõimalusena tuntud ESG (so ingliskeelne lühend sõnadest environmental, social, governance) kaudu on võimalik juhtida ettevõtte ja selle toodete ja/või teenuste mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele. Inimtegevusest tingitud ning ulatusliku majandusliku mõjuga muutused suunavad järjest enam ESGst huvituma ja seda ka organisatsioonides ulatuslikumalt rakendama. Ettevõtte ESG v
25.10.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: "Sillad jälle kokku!" - saarlaste kultuurifestival Bornholmil
Saaremaa ja Bornholm värskendasid oma sõprust ja koostööd. Saaremaa ja Bornholm tegid 1990. aastatel väga tihedat koostööd, mis aastatuhande vahetusel soikus. Toona aitasid taanlased meid – koolitasid mitmetel erialadel ja demokraatliku ühiskonna toimimise valdkonnas, võimaldasid õppereise ning stažeerimisi. Saarlaste kasu sellest oli hindamatu. Nüüd olime jõudnud hetke, mil saarlaste kogukond soovis bornholmlasi toonase panuse eest tänada ning luua uued sõprussidemed kahe saare inimeste
28.09.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Eile, 20. septembril lõppes taotluste vastuvõtmine sügisvooru!
12. - 20. septembrini 2022 võttis Saarte Koostöökogu läbi e-pria keskkonna vastu toetuse taotluseid maapiirkonnas ettevõtluse edendamiseks ning elujõuliste kogukondade arendamiseks ja elukeskkonna arendamiseks. Esimeste kokkuvõtete põhjal näitab e-pria, et ettevõtluse arendamiseks on esitatud 16 taotlust ning elujõuliste kogukondade arendamiseks ja elukeskkonna parendamiseks esitati 26 taotlust. Kummagi vooru eelarve oli 350000 eurot. Elukeskkonna arendamiseks on esialgsetel andmetel küs
07.09.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saare maakonna AASTA KÜLA 2022 konkurss ootab kandidaate!
Saarte Koostöökogu jätkab Saaremaa Kodukandi traditsiooni maakonna Aasta küla konkursi korraldamisel. Konkursiga kutsume üles märkama ja tunnustama oma kodupaika, mida kohalikud inimesed ja -kogukonnad ise väärtustavad, hoiavad ja edasi arendavad. Kandidaatide esitamine 1. juunist kuni 1. oktoobrini! Iga kandideeriv küla/külade piirkond peab 1. oktoobriks Saarte Koostöökogule esitama: Motivatsioonikirja põhjendusega, näidetega (kuidas oma küla tutvustada ja mida motivatsioonikirjas
11.08.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Ootame meiega liituma elukeskkonna suunajuhti!
Otsime oma meeskonda ELUKESKKONNA SUUNAJUHTI, kelle peamiseks ülesandeks on kogukondliku ühistegevuse edendamine läbi koostöövõrgustiku käivitamise ja LEADER meetme projektide nõustamise. Oled sobiv kandidaat, kui oled: särasilmne motiveerija, osavõtlik abistaja, veenev arutelupartner. Sinu töö seisneb selles, et: panustad külakogukondad
11.08.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Tunnustame Saare maakonna ettevõtteid
Saare maakonna ettevõtete tunnustamine tuleb taas! Kandidaate saab esitada kuni 12. septembrini! Tegemist on kõrgeima kohaliku tunnustusega ettevõtjatele, kelle tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Saare maakonna elukeskkonda, inimeste heaolu, suurendanud elanike tööhõivet ja sissetulekuid, muutnud maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, investoritele ning aidanud kaasa maakonna positiivsele ja tasakaalustatud arengule. Saare Arenduskeskus, Saaremaa Ettevõtjate Liit, Sa
07.07.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saarte Koostöökogu kuulutab välja Saare maakonna AASTA KÜLA 2022 konkursi!
Saarte Koostöökogu jätkab Saaremaa Kodukandi traditsiooni maakonna Aasta küla konkursi korraldamisel. Konkursiga kutsume üles märkama ja tunnustama oma kodupaika, mida kohalikud inimesed ja -kogukonnad ise väärtustavad, hoiavad ja edasi arendavad. Kandidaatide esitamine 1. juunist kuni 1. oktoobrini! Iga kandideeriv küla/külade piirkond peab 1. oktoobriks Saarte Koostöökogule esitama: Motivatsioonikirja põhjendusega, näidetega (kuidas oma
01.06.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saarte Koostöökogu kuulutab välja Saare maakonna AASTA KÜLA 2022 konkursi!
Saarte Koostöökogu jätkab Saaremaa Kodukandi traditsiooni maakonna Aasta küla konkursi korraldamisel. Konkursiga kutsume üles märkama ja tunnustama oma kodupaika, mida kohalikud inimesed ja -kogukonnad ise väärtustavad, hoiavad ja edasi arendavad. Kandidaatide esitamine kuni 1. juunist kuni 1. oktoobrini! Iga kandideeriv küla/külade piirkond peab 1. oktoobriks Saarte Koostöökogule esitama: Motivatsioonikirja põhjendusega, näide
11.05.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Kogukonna kõnelused nr 2 - UUENDATUD!
26. aprillil kl 16 toimus Sakla seltsimajas teine üritus sarjast Kogukonna kõnelused, seekord alapealkirjaga "Kas ankur ikka peab?" Saklasse kogunes 33 elu-ja ettevõtluskeskkonna käekäigust huvitatud inimest nii Muhu- kui ka Saaremaalt. Õhtupooliku juhatas sisse SKK tegevjuht Koit Kelder, kes andis teada, et Kogukonna kõneluste tänane üritus on ühtlasi ka SKK uue strateegia koostamise avaüritus. * alustuseks andis abivallavanem Liis Juulik infot Saaremaa valla kogukondliku tegevuse arenguk
16.03.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU:Kas Saarte Koostöökogu jätkab saarte elu toetamist?
Sellisele küsimusele vastas meie tegevjuht Koit Kelder ajalehes Saaremaa Teataja 11. märtsil 2022. Allpool on artikkel toodud ära täies mahus. "Lühike vastus on, et Saarte Koostöökogu (SKK) jätkab saarte elu edendamist läbi erinevate arendustegevuste ja toetuste taotlusvoorude korraldamise vähemalt aastani 2027. SKK loodi juba aastal 2006 ja alates aastast 2009 on SKK oma arengustrateegiate elluviimisel koos taotlejatega panustanud saarte elu arendamisse nii elukeskkonna parandamiseks k
23.02.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Otsime digieksperti! Kandideerimise tähtaeg 28.veebruar 2022.a
LEADER-programmi projektitaotluste hindamiskomisjoni koosseisu moodustamiseks kuulutame välja konkursi digieksperdi leidmiseks 2022.aastaks! DIGIEKSPERT Eeldame, et Sul on olemas arvestatav erialane kogemus. Selleks palume lisada enda sobivuse kirjeldus valdkonna eksperdina ning tööde ja oskuste ülevaade (portfoolio). Hindamiskomisjoni töökorraga saab tutvuda Saarte Koostöökogu kodulehel skk.ee/leader/taotlemine-ja-taotluste-menetlemine/ Taotlusvoore, mille järgselt hindamiskomisjon pr
14.02.2022 KÜSK: KÜSK otsustas 2022. aastal toetada 5 vabakonna suursündmust
Kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste ideekorje konkursile laekus 2022. aastaks 14 taotlust. Taotleti kokku 369 700 eurot. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital otsustas toetada 5 vabaühendust summas 100 000 eurot. Toetuse saavad: MTÜ Eesti külaliikumine Kodukant Maapäev 2022 – maapiirkondade vabaühenduste suurfoorum 6.-7. august 2022 Maapäeva eesmärk on toetada maakogukondades tegutsevate vabaühenduste võimekust kujundada oma elukeskkonda, pidada tulemuslikku dialoogi koh
02.02.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Avaneb digitoetuse taotlusvoor!
Saarte Koostöökogu avab meetme 4 "COVID-19 põhjustatud kriisi mõjuga toime tulemine tegevuspiirkonnas" raames taotluste vastuvõtu 1. märtsil. Meedet rakendatakse samade reeglite alusel nagu kõiki teisi LEADER projektitaotluste meetmeid, eelarve on 295585,82 €. Abikõlblikud tegevused on INVESTEERINGUTEKS IMMATERIAALSESSE PÕHIVARASSE, sh DIGILAHENDUSTE SOETAMINE JA ARENDAMINE Toetus on mõeldud tootvatele ja teenust osutavatele ettevõtjatele, MTÜ-le, SA-le ja KOV-le, et toetada ettevõtete pr
06.01.2022 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Valjala lasteaias toimus piparkoogi valmistamise õpituba!
"Anname hoogu kogukondade koostöövõrgustikele!" raames toimus Valjala lasteaias lastevanemate ja sõpruskonna projekt kogukondliku tegevuse moodustamiseks - piparkookide valmistamise õpituba. Eesmärk lastevanematega oli tegevuste raames luua võrgustik, mis hakkaks lastele pakkuma erinevaid toredaid tegevusi, et parandada nii laste omavahelist suhtlemist eakaaslastega kui ka tekiks tugev kogukondlik ühtekuuluvustunne. 14. detsembril 2021 juhendasid lapsevanemad Piret Aleksandra Salumäe ja Kai
15.12.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Kena algatus - Hea tee teeb head!
26. novembril 2021 leidis Randveres aset Saare maakonna parimate vabaühenduste, kodanike ja koostööpartnerite tunnustamisüritus. Tunnustusi jagati viies kategoorias. Meil on hea meel, et meie poolt Anname hoogu kogukondade koostöövõrgustikele projekti toel eelmisel kevadel ellu viidud algatus HEA TEE TEEB HEAD pälvis tunnustuse kategoorias KENA ALGATUS 2021. Ülejäänud tunnustatavad teistes kategooriates: Kena kodanikuühendus 2021 – MTÜ Nasva Küla Selts Kena Mõte 2021 – MTÜ Meelespea Kena t
30.11.2021 KÜSK: Kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste ideekorje konkurss
Suursündmuste ideekorje konkursi raames toetatakse „Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024“ eesmärkide saavutamise kaudu Eesti kodanikuühiskonna üle-eestiliste traditsiooniliste sündmuste algatamist ja jätkumist ning valdkonnaüleselt erinevaid vabaühendusi kaasavate ja nende tegevust edendavate algatuste elluviimist. Toetuse taotlemise eelduseks on: Idee esitaja tegutseb avalikes huvides ehk tema eesmärgid või tegevus on suunatud laiemale sihtrühmale kui ühingu liikmeskond;
21.11.2021 KÜSK: Infokiri november 2021
Väikese pausi järel hakkab taas kord kuus ilmuma KÜSKi infokiri. Infokirjast leiad teavet vabaühenduste rahastamisvõimaluste, avatud taotlusvoorude, uute projektide ja muu vajaliku kohta. Novembrikuu infokirja teemad: Esmakordselt Eestis kuulutame välja konkursi, kus saab taotleda stipendiumi kogukonna eestvedamiseks Arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor 2022 nüüd avatud Avanes 2022. aasta suursündmuste ideekorje ja rahastamise konkurss Tutvustame Euroopa Liidu rahast
17.11.2021 KÜSK: Avanes arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor 2022
Arenguhüpet ettevalmistava toetuse konkurss ehk taotlusvoor on nagu hoovõtt suuremaks kvalitatiivseks hüppeks vabaühenduse arengus. Toetust saab taotleda mittetulundusühing või sihtasutus, mis tegutseb avalikes huvides ning mis on taotluse esitamise hetkel olnud äriregistrisse kantud vähemalt ühe aasta. Tegevuse tulemusena, millele toetust taotletakse, peab valmima kas tegevuskava või äriplaan. Kui ühing saab toetus
12.11.2021 KÜSK: Kandideeri kogukonna eestvedaja stipendiumile!
KÜSK kuulutas välja konkursi, kus stipendiumi saab taotleda kogukonna poolt eestvedajana toetatud eraisik. Stipendiumi eesmärk ongi motiveeritud ja kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedaja esilekerkimine või toetamine. Selle konkursi raames peetakse kogukonna all silmas piirkondlikult määratletavat ja ühe omavalitsuse territooriumil tegutsevat inimeste rühma, kellele on ühine eesmärk. Stipendiumi suurus on kuni 5 000 eurot, mis on maksuvaba. Konkursi ko
21.10.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Lõppes LEADER projektitaotluste vastuvõtt!
13. oktoobril kl 16.00 lõppes projektitaotluste esitamine Saarte Koostöökogu meetmetesse 1 ja 2. Ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks ja ühistegevuse arendamiseks laekus õigeaegselt taotlus 15 taotlejalt tegevusteks ja investeeringuteks ~400 000 euro eest, taotledes selleks toetust kokku ~147 000 eurot. Meetme eelarve on 150 000 eurot. Elujõuliste kogukondade arendamiseks ja elukeskkonna parendamiseks esitati kokku 18 taotlust taotledes toetust kokku tegevusteks ja investeeringuteks
21.10.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: XXIII Käsitööpäevad Saaremaal
15.-16. oktoobrini kogunevad Saaremaale käsitööhuvilised üle Eesti. Käsitööpäevad toimuvad traditsiooniliselt igal aastal Eestimaa eri piirkonnas ning on Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu aasta üks tähtsündmusi. Käsitööpäevade toimumine Saaremaal oli algselt planeeritud 2020. aasta maikuusse, kuid tulenevalt pandeemia levikust olid korraldajad sunnitud tegema muudatusi ning lükkama käsitööettevõtjate suursündmuse Saaremaal sügisesse. Käsitööpäevade korraldajaks Saaremaal on käsitöösel
21.10.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Otsime LEADER taotluste hindajaid - eksperte!
LEADER-programmi 2021. ja 2022. aasta projektitaotluste hindamiskomisjoni moodustamiseks kuulutab Saarte Koostöökogu välja konkursi ekspertide leidmiseks! ELUKESKKONNA ARENGU EKSPERT omab ülevaadet kohalikest kogukondadest, nende arenguvajdustest ja -protsessidest, samuti tegevuspiirkonna regionaalpoliitikast ning elukeskkonna tasakaalustatud ja terviklikust arengust. ETTEVÕTLUSE ARENGU EKSPERT omab ülevaadet kohalikust ettevõtlusmaastikust, kohaliku ressursi kasutus- ja väärindamisvõim
29.09.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Külalised Bornholmi saarelt!
9. -11. septembrini oli Saaremaal külas valla ja LEADER-tegevusgrupi esindajad Bornholmilt, et kokku leppida kultuurifestivali "Sild jälle kokku!" toimumine. Bornholmi delegatsiooni koosseisus on abivallavanem Morten Riis, kultuurinõunik Louise Krogsriis ja sealse Leader grupi esindaja Lene Kofoed. Balti Silla - Saaremaad ja Bornholmi sidunud sõprusorganisatsiooni õitseaeg jäi 1990. aastatesse. Balti Sild kasvas välja Kuressaare ja Bornholmi pealinna Rønne vahelistest kontakti
08.09.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Sügisesed LEADER taotlusvoorude ajad teada!
Saarte Koostöökogu avab LEADER taotlusvoorud 6. oktoobril ning taotlusi saab e-pria portaali kaudu esitada kuni 13. oktoobri kl 16-ni. Korraga on avatud taotluste vastuvõtmine meetmetesse 1 ja 2. Tulenevalt piiratud eelarvest on meetmete tingimustes muudatused ning eelkõige on taotlusvoor suunatud nii ettevõtluse- kui elukeskkonna kitsaskohtade lahendamiseks ning arenguvajadusest tingitud invetseeringute ja tegevuste elluviimiseks. MEEDE 1 - ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME SUURENDAMINE JA ÜHI
08.09.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Sõida külla külla bussiga!
11. septembril saab Kuressaarest külla sõita kahel erineval marsruudil väljuva bussiga. Saarte Koostöökogu ootab huvilisi bussituuridele, mis stardivad Kuressaarest kl 11.45 Bussituur - Auhinnatud külad Nasva kalasadamasse Paadla Kandi Selts seltsimaja Atla Sadamahoone Võhma külamaja Bussituur - Muhust kaarega Saaremaa küladesse Mätja-Tareste seltsimaja Nõmmküla külaväljak Kavandi külamaja Metsküla seltsimaja Tuurid on tagasi Kuressaares orient
13.08.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saarte Koostöökogu võttis uuesti ette "viimase miili"!
Kuna võrguettevõtted maapiirkondades kiire interneti ühendusi looma ei kiirusta, otsustas SKK maakondliku ühisprojekti raames asjale ise uuesti hoo sisse lükata. Koostöökogu tegevjuhi Koit Kelderi sõnul tuli teema lauale juba mullu novembris, kui hakati uurima, mis seisus lairibühenduste arendamine Saare maakonnas on. Selgus, et ühelgi võrguettevõttel polnud ettevalmistamisel nö viimase miili projekte, kuigi oli teada, et riigi poolt on kavandatud liitumisteks isegi toetusraha. „Ehk et üh
13.08.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Maaeluminister kinnitas SKK strateegia muudatuse!
Arengustrateegia muudatusega anti õigus ja võimalus Saarte Koostöökogule asuda kasutama 2021 ja 2022 aastaks eraldatud rahalisi vahendeid. Srateegiate muutmise vajadus tuleneb Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) pikendamisest 2 aasta võrra, mistõttu pikeneb ka LEADER meetme rakendamine aastateks 2021 ja 2022. Lisaks on MAKi muudatusega LEADER meetmele ettenähtud täiendavaid rahalisi vahendeid 34 588 897 euro ulatuses, millest 4 675 182 eurot lisandus taastekava vahenditest. Saarte K
13.08.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Avatud Talude päev paelus nii kohalikke kui turiste!
Saaremaa Avatud Talude päevadel, 24. ja 25. juulil külastas meie talusid kokku 30 000 inimest, mis on 20% võrra rohkem kui eelmisel aastal. Saaremaa Avatud Talude Päeval on kaks peamist eesmärki - tutvustada, kust ja kuidas tuleb meie lauale toit ning kuidas toimub elu talus. Eelkõige paeluvad tegevused talus lapsi, kes igapäevaselt maaeluga kokku ei puutu - neile meeldib paitada loomi, turnida traktoril ja hüpata heinapallidel. Saaremaa Avatud talude päeva koordinaator Sulvi Munk võtab
08.07.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Kuressaare Edukontori eestvedamisel luuakse Saarte kaugtöövõrgustik
Kuressaare Edukontor käivitab Saarte kaugtöövõrgustiku loomise koostöökohtumistega Kuressaares ning Ida- ja Lääne-Saaremaal, millega pannakse alus Saare maakonna saartel (Saaremaa, Muhu, Abruka, Ruhnu, Vormsi, Vilsandi) piirkondlikke kaugtöökohti hõlmavale võrgustikule. Möödunud poolteist aastat õpetas meid üle kogu maakera kodukontorites hakkama saama. Tööelu ümber mõtestamise tulemusena saame täna töötada paindlikumalt kui kunagi varem. Töötajad ootavad vähemalt osaliselt kaugtöö võimal
08.07.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Tööd alustab uus juhatus!
Saarte Koostöökogu üldkoosolek valis ühingule uue juhatuse perioodiks 1. juuli 2021 - 30. juuni 2024. 30. juunil oli Kuursaalis tavapärasest pisut pidulikum juhatuse koosolek, millest võtsid osa juhatuse liikmed nii lahkuvast kui ka alustavast juhatusest. Uues koosseisus alustavad Tiina Luks, Krista Riik, Jaanika Tiitson, Tiina Jõgi ja Koit Kelder. Pildistas: Liisa Vipp-Tang
25.06.2021 INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: Kuidas mõõta lihaveisekasvatuse mõju keskkonnale ja elurikkusele
14. juunil 2021 toimus Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Liivimaa Lihaveis MTÜ eestvedamisel infopäev loomakasvatajatele, kus räägiti peamiselt lihaveisekasvatuse mõju hindamisest keskkonnale ja elurikkusele. Infopäeva oluline sõnum loomakasvatajale: keskkonnahoidlikud ja loomakasvatajale majanduslikult kasulikud loomakasvatusvõtted käivad käsikäes. Panustades keskkonnahoidu parandame ka loomakasvatuse majanduslikku efektiivsust. Aveliina Helm Tartu Ülikoolist rääkis elurikkuse hindami
10.06.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vihmavarjuprojekti elluviimine - Öunapuude Öitsemise Aeg
Sellel kevadel on õunapuude õitsemise ajal MTÜ Cuculus eestvedamisel toimunud mitmeid vahvaid ettevõtmisi, mille fookuses on just see õite ilu märkamine ja kevade tervitamine. Sellise festivali korraldamise idee tekkis kunstnik Aare Martinsonil metsas ringi uidates. "Kevadel võsas ringi kolades sattusin kolmele täisõites õunapuule. Siis märkasin kiviaia jäänust. Ja mõtlesin, et majast pole enam jälgegi, aga õunapuud õitsevad igal kevadel jonnakalt ja truult edasi. See läks kuidagi hinge.
10.06.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Külad ootavad septembris taas külla!
Saarte Koostöökogus toimus 31. mail sügisese Külla külla! päeva avakoosolek! 11. septembril 2021 toimub juba kolmandat korda Saaremaa Toidufestivali eestvedamisel vahva koguperepäev KÜLLA KÜLLA! 31. mail said SKK-s kokku külade esindajad, Toidufestivali eestvedaja Angela Nairis ja Saarte Koostöökogust Terje Aus, et pidada plaani selle aasta tegevuste osas. Kuna Saaremaal on aastal 2021 VIIKINGIAASTA, siis ka selleaastane küladele ja toidule pühendatud päev kannab alapealkirja VIIKINGI LÕU
19.05.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Edukas ja ettevõtlik Saaremaa! Vihmavarjuprogrammis osalejad taas kinnitatud!
SKK juhatus kinnitas 12. mai koosolekul järgmised ettevõtted, kelle ärikasvu saab kiirendada EES programmi toel. Programmi kaasatakse konsulendid, kelle abil viiakse läbi projektis osalejate ärikasvule kaasaaitavad turundustegevused. Tere tulemast - Saitklap OÜ ja Abiandja OÜ Saaremaa Delifood OÜ - konsultatsioon kodulehe arendamiseks turundusplatvormiks. Momari OÜ - konsultatsioon kodulehe arendamiseks, sotsiaalmeedia kampaania selle toetamiseks. Öselwise OÜ - sotsiaalmeed
19.05.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vihmavarjuprojekti elluviimine - Valjala laste ja nende vanemate töötoad Vello Kaaseniga
Tuntud Saaremaa käsitöömeistri juhendamisel valmistati üheskoos puidust ja lambanahast lambaid ning muinasjutu "Hunt ja seitse kitsetalle" tegelased. 27. ja 28. aprillil toimunud töötoas osalesid lastega pered, eelkõige olid töötoad ja tulem suunatud koolieelsetele lastele. Tegevus toimus lasteaia õuealal, mis on väikelastele juba tuttav keskkond. Tulenevalt piirnagutest ja praegusest olukorrast võttis osa küll planeeritust vähem inimesi, kuid sellegipoolest osales hulk peresid, kes jäid
07.04.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Edukas ja ettevõtlik Saaremaa! esimesed Vihmavarjuprogrammis osalejad kinnitatud!
Tänud kõikidele tublidele ettevõtjatele, kes on avaldanud soovi EES projektiga liitumiseks. SKK juhatus kinnitas 23.03.21 koosolekul esimesed 3 ettevõtet, kelle ärikasvu saab kiirendada EES programmi toel. Programmi kaasatakse nüüd peagi eksperdid, kelle abil viiakse läbi projektis osalejate ärikasvule kaasaaitavad turundustegevused. Tere tulemast esimestele osalejatele - Saaremaa Ehtne märgikandjad Wösel OÜ, MoMari OÜ ja Saaremaa DeliFood OÜ Kasvatame Saaremaa ärivõimekust läbi veebi osku
07.04.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saarte Koostöökogu 15 tegevusaastat!
30. märtsil 2006. aastal toimus Kuressaare Ametikoolis Saarte Koostöökogu asutamiskoosolek. Sellega algas LEADER tegevus meie maakonnas! Juba 2005. aastal hakati liikumise Kodukant eestvõttel Eestis rääkima Euroopa Liidu maaelu arengu toetusprogrammi LEADER meetodist ning selle rakendamiseks kohalike tegevusgruppide moodustamisest. Meie maakonnas vedas tegevusgrupi moodustamist kohaliku Kodukandi tollane juhatuse esimees Elvi Viira. LEADER –programmi põhimõte, mis seab esikohale kohapea
07.04.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Suviste tegevuste tarbeks saab taas abi küsida vihmavarjude meetmest!
Oleme taas valmis toetama tegevusi, mis annavad hoogu olemasolevatele koostöövõrgustikele või toetavad uute võrgustike teket! Taas saab esitada taotlusi tegevuste läbiviimiseks maakonnas vihmavarjumeetme toel. Vihmavarjuptojektina saab ellu viia tegevusi Saarte Koostöökogu ühisprojekti "Hoo andmine kogukondade koostöövõrgustikele!" raames. Oodatud on taotlused, mille eesmärgiks on: võimendada, anda lisaväärtust ja uut hingamist kogukonnas juba toimuvatele traditsioonilisele tegevusel
18.03.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Hea tee teeb head! Üleskutse saarlastele!
Head saarlased, kui teil on võimalik aidata ja seeläbi tunnustada haiglate tööd, siis palun tooge oma varasalvest mõni purgike või kotike taimeteesid. Oleme teile selle eest väga tänulikud! Saarte Koostöökogu ja Saaremaa vald soovivad toetada Tallinna meditsiinitöötajaid, kuna just sealt tuli meie saarele palju abikäsi kevadel. Lisaks ei unusta me ka oma haiglat ja Tervisenõukogu. Kuna iga inimene on selles protsessis nii oluline, siis oleme plaaninud kokku saada ligi 2000 kinkekotikest.
18.03.2021 SAARTE KOOSTÖÖKODA: 15. märtsist alustame "vihmavarjuprojektide" taotlusvooruga "Edukas ja ettevõtlik Saaremaa" LEADER projekti raames
EES projekti näol on tegemist Saaremaa ettevõtete ärikasvu kiirendava programmiga, mille jooksul saavad projektis osalejad teha läbi just neile vajaliku ärikasvu tsükli. Rakendame „Vihmavarjuprojektide“ meetodit – ehk toetuse taotlejaks PRIA mõistes on SKK ise, koondades ideed ja nende elluviijad, võttes enda kanda kogu vastutuse toetusega seotud asjaajamise ja tegevuste abikõlblikkuse eest. Programm toetab ettevõtte arengut: – kui soovid kasvatada oma äri läbi digitaalsete kanalite efe
18.03.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Kogukondliku tegevuse küsitluse kokkuvõte
Saaremaa kogukondade hulgas läbiviidud küsitlusest tegi 8. veebruaril toimunud koostööseminaril kokkuvõtte Ivika Nõgel. Küsitlusele vastas 125 inimest, kellest 81% olid külaseltsidest või tihedalt külaseltside tegemistega seotud. Vastajate keskmine vanus oli 48 aastat. vastuseid tuli kõikidest piirkondadest ning vastnud olid keskmisest aktiivsemad inimesed. Küsitluse kokkuvõte 8. veebruaril toimunud seminar oli nn hübriidseminar, kus sai osaleda nii kohale tulles kui ka veebi vahendusel. S
25.02.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Kogukondliku tegevuse küsitluse kokkuvõte
Saaremaa kogukondade hulgas läbiviidud küsitlusest tegi 8. veebruaril toimunud koostööseminaril kokkuvõtte Ivika Nõgel. Küsitlusele vastas 125 inimest, kellest 81% olid külaseltsidest või tihedalt külaseltside tegemistega seotud. Vastajate keskmine vanus oli 48 aastat. vastuseid tuli kõikidest piirkondadest ning vastnud olid keskmisest aktiivsemad inimesed. Küsitluse kokkuvõte 8. veebruaril toimunud seminar oli nn hübriidseminar, kus sai osaleda nii kohale tulles kui ka veebi vahendusel.
25.02.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saare maakonna Aasta Küla 2021 on Nasva alevik!
Eile õhtul kuulutati Nasval välja Saare maakonna Aasta Küla 2021! Aasta Küla tiitiline kandideeris 5 küla - Nõmmküla Muhu saarelt, Paadla kandi külade selts, Ratla küla, Nasva alevik ja Kaunispe küla Sõrvest. Kõik külad on omanäolised ja igaüks kindlasti Aasta küla tiitlit väärt, kuid sellel valis komisjon kandideerinud külade hulgast maakonna Aasta külaks Nasva aleviku! Palju õnne! Sotsiaalmeedias toimunud rahva hääletuse tulemusena sai Rahva lemmikküla 2021 tiitli Paadla kandi külade pi
04.02.2021 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vihmavarjuprojektide taotluste vastuvõtmine on peatatud!
Saarte Koostöökogu juhatus otsustas, et peatab mõneks ajaks taotluste vastuvõtmise vihmavarjuprojektide taotlusvooru raames. Praeguse erilise olukorra tõttu on keeruline planeerida ja ellu viia tegevusi, mis on vihmavarjuprojektide meetme eesmärgile vastavad ning ka taotluste esitamine sellesse vooru ei ole väga aktiivne. Sellest tulenevalt otsustas SKK juhatus, et on aeg meetme osas teha vahepaus, et analüüsida ja saada ka taotlejate tagasisidet, mida oleks võimalik arvestada uue EL toe
16.12.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Laadale - Ehtne Kingilaat Aurigas
1. novembrist kuni 31. detsembrini toimub Saarte Koostöökogu poolt Leader meetme toel korraldatud Ehtne kingilaat ja saaremaiste toodete esitlus Auriga keskuses. Laadalt on võimalik soetada saaremaiseid kingitusi enam kui 70 Saaremaa tootjalt meie tublide päkapikkude soovitusel ja juhendamisel. - maitsev söögi-ja joogikraam - kvaliteetne looduskosmeetika - kaunis käsitöö Toimuvad tooteesitlused ja - degustatsioonid. Laadale saab tulla E - L kl 10-20 ja P kl 10-18
15.12.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saarte Koostöökogu pälvis tunnustuse KENA MÖTE
Maakondlikud arenduskeskused tunnustavad traditsiooniliselt kodanikunädala raames parimaid kodanikuühendusi, nende poolt elluviidud mõjukaid projekte ja kodanikuühiskonna arengusse aktiivselt panustavaid isikuid, teadvustades maakonna inimestele kodanikuühiskonna olulisust ja tunnustada ühenduste poolt antavat panust kohaliku elukeskkonna arendamisse. Sellel aastal pälvis Saarte Koostöökogu tunnustuse KENA MÕTE. Tunnustuse pälvis meie vihmavarjuprojektide meede – leiti, et see on andnud
25.11.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Kokkuvõte meetme 1 ja meetme 2 LEADER projektitaotluste hindamistulemustest
Sellel Euroopa Liidu eelarveperioodil 2013-2020 oli see meie tegevusgrupi jaoks üheksas taotlusvoor ning seekord esmakordselt oli taotluste vastuvõtt samaaegselt avatud nii meetmes 1 kui ka meetmes 2. Tavapäraselt kevadel toimuva meetme 2 taotluste vastuvõtu jätsime ka sügisesse ning seda eelkõige seetõttu, et saaksime võimalikult palju vooru eelarves arvesse võtta summasid, mis on vabanenud varasemalt määratud toetuste rakendamisel (projektid on kas odavnenud, osad tegevused ellu viimata
28.10.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vihmavarjuprojekti elluviimine - fotokonkursi parimate tööde näitus
SKK poolt toetatud festivali Öunapuude Öitsemise aeg ehk ÖÖ AEG raames toimunud fotokonkursi "Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad!" paremad tööd on eksponeeritud alates 15. oktoobrist vallavalitsuse majas Lossi 1 I korruse fuajees. Lisaks mõned Saaremaa Kunstiklubi kunstnike maalid õunapuuõitest. Näha saab tööpäevadel, kui vallamaja uksed lahti. Astuge läbi. Projekti ÖÖ aeg raames toimunud fotokonkursile "Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad" fotode esitamise tähtaeg
28.10.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vihmavarjuprojekti elluviimine - Muratsi minikohvikute päev ja kogukonnaõhtu sadamas
Esmakordselt toimus Muratsi küla minikohvikute päev. Korraldajate soov oli algatada uus traditsioon, kus muidu väga suure ja areneva küla inimesed omavahel ei tunne ega suhtle. Eesmärgiks oli tundma õppida oma küla, külastada erinevaid kohti, kus muidu ei käi ning omavahel suhestuda. Päeva korraldaja Kadi Hiie: "Muratsi kodukohvikute päevad toimusid 29.augustil 2020 ning samal õhtul oli plaanis välja loosida auhinnad, arutada ürituse tulevikku ning nautida noorte muusikute etteasteid. Kahj
28.10.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saaremaa Päike selleaastane finaal
Saaremaa Päike on juba mitmeid aastaid maakonna koolinoortele ettevõtlusalast haridust ja tegevust pakkuv projekt. Projekti rahastab Saarte Koostöökogu Leader meetmest ning partneriteks on SA Saare Arenduskeskus ja Saaremaa Ettevõtjate Liit. Projektijuht on Triin Arva. Sellel aastal võitis konkursi "Raahel Fotod" ehk Orissaare gümnaasiumi neiu Raahel Ränk, kes tegeleb fotograafiga ning pakkudes fototeenust tegelebki päriselt oma äriga, mis toob talle juba tulu . Konkursil teiseks tuli id
08.10.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Lõppenud taotlusvooru kokkuvõte
24. septembril kl 16.00 lõppes Leader toetuse taotluste vastuvõtmine Saarte Koostöökogus. Esmakordselt oli avatud kaks meedet korraga - taotleda sai toetust nii ettevõtete arendamiseks kui elukeskkonna parendamiseks. Taotluste vastuvõtmine e-prias algas 16. septembril. Ettevõtete arendamise meetmesse (meede 1) laekus kokku 18 taotlust, millega taotleti toetust kokku 220 000 eurot ning koos toetussummaga planeeritav tegevuste ja investeeringute maht kokku on üle poole miljoni euro. Toetus
08.10.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vihmavarjuprojekti elluviimine - Aiasõprade õppepäev
26. septembril toimus Saaremaa ja Muhumaa aiandusest huvituva kogukonna jaoks õppepäev. Õppepäeva kava Saaremaa on oma merelise kliima poolest olnud juba ajalooliselt teada-tuntud paik, kuhu meremeeste kaudu jõudsid uued ja huvitavad lille-ja taimesordid, mis siiani on mõnedes vanades taluaedades säilinud ning mis teadaolevalt mandri-Eestis ei kasva. Ka praegu on Saaremaal üha suurenev kogukond aiahuvilisi – seda näitab suur populaarsus kesksuvel toimuvate Avatud aedade ürituse vastu, samuti i
08.09.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saare Arenduskeskus ja Saarte Koostöökogu külastasid üheskoos Ida-Virumaad
25. - 27. augustini olid kaks maakonna arendusorganisatsiooni juba ühiseks traditsiooniks saanud väljasõidul, seekord külastasime Ida-Virumaad. Üheskoos külastasime nii Leader toetust saanud objekte kui ka EAS-i toel tehtud suuremaid Ida-Virumaa turismimagnetiteks saanud külastuskohti. Kohtusime Ida-Virumaa Arenduskeskuse inimestega, Turismiklastri ja regionaalse filmifondi esindajatega. Ühisseminaril rääkisime üle omavahelise koostöö parendamise võimalused ning edasised plaanid käimaos
18.08.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Meie projektid tegid konkursil Märka LEADERit 2.0 puhta töö!
Konkursi 8 nominendi hulgas olnud Sutu OÜ ja Saaregurmee OÜ kuulutati 11. augustil Jänedal toimunud tunnustusüritusel võitjaks mitmes kategoorias. Kategoorias "Parim LEADER ettevõtlusprojekt" ning samuti kategoorias "Keskkonna-ja kliimasõbralik" kuulutati võitjaks Sutu OÜ projektiga "Pilliroost joogikõrte tootmiseks vajaliku tööstusliku liini soetamine". Kategoorias " Parim uuendulik projekt" kuulutati võitjaks OÜ Saaregurmee projektiga "Beebitoidu tootmine". Lisaks said meie projektid k
18.08.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vihmavarjuprojekti elluviimine - pop up merekool MEREKARU Kõiguste sadamas
27. juulist - 1. augustini ootas Kõiguste sadam 8-16 aastaseid noori 5-päevasele kiirkursusele "Merega sõbraks!" Lisaks noortele mõeldud laagrile toimub ka õhtuti ja laupäeval 1-tunnine kiirkursus neile täiskasvanutele, kes soovivad proovida erinevadi veespordivõimalusi. Saarte Koostöökogu toetab merekooli projekti "Hoo andmine kogukonna koostöövõrgustikele!" raames.
01.07.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vihmavarjuprojekti elluviimine - Ruhnus toimub maalilaager "Ruhnu nägu"
15.-20. juunini toimus Ruhnu saarel Eesti Maalikunstnike Liiduga koostöös juba traditsiooniks saanud laager "Ruhnu nägu". Näitus laagris valminud taiestest saab Ruhnu muuseumis vaadata alates 20. juunist. Laagri läbiviimist ja näitust Ruhnus toetab Saarte Koostöökogu vihmavarjuprojektide taotlusvooru raames. Lagari päevakava: 15.-18.06 kunstnikud suhtlevad kohalikega, koguvad inspiratsiooni, jäädvustavad Ruhnu inimesi ja elu. 19.06.2020 kl 16.00 - 19.30 Ruhnu KultuuriAidas "Drink & D
03.06.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Uuendatud vahekokkuvõte vihmavarjuprojektidest
Vihamavarjuprojektide eelarvest on taotletud toetust 66% eelarve ulatuses. Vihmavarjuprojektide voorus hakkasime taotluseid koostöövõrgustike tegevuse ja tekke hoogustamiseks, uute algatuste ja ideede ellukutsumiseks vastu võtma 10. veebruarist. SKK juhatus on projektide sisu ja eelarveid arutanud kuuel korral. 20. mai 2020 seisuga on lubatud toetada tegevusi nii Saaremaal, Muhumaal kui ka Ruhnu saarel 27844,20 euroga. Meetme eelarve oli 42000 eurot - seega on pisut enam kui 66% eelarve
14.05.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: FOTOKONKURSS "Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad"
SKK poolt toetatud festivali Öunapuude Öitsemise aeg ehk ÖÖ AEG raames toimub fotokonkurss! Projekti ÖÖ aeg raames toimub FOTOKONKURSS "Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad". Igaüks saab olla fotokunstnik, sest nutitelefonide kaamerad võimaldavad teha heal tasemel pilte, lihtsalt märka õiteilu enda ümber ja leia jäädvustamiseks sobiv vaatenurk. Konkursi tähtaeg on 15. juuni. Rohkem infot facebookist #ÕunapuudeÖits
14.05.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Haikukonkurss lõppenud!
"Festivali ÖÖ AEG ehk ÖUNAPUUDE ÖITSEMISE AEG raames plaanitud piknikud ja õunaaiakontserdid jäävad tänavu kahjuks küll ära, aga korraldatud haikukonkurss äsja just lõppes", andis teada MTÜ Cuculus eestvedaja Aare Martinson. Haikukonkurss on üks osa SKK vihmavarjuprojektide taotlusvoorust toetatud festivali kavast. Loodus ei tea inimeste koroonamurest midagi. Tema elab oma elu. Kohe-kohe on saabumas aasta ilusaim aeg - toomingate, kirsside ja õunapuude õitsemise aeg. Jaapanis tähistata
23.04.2020 PRESSITEADE: Saaremaa ja Muhu tootjad Hooandja ühisrahastusplatvormil
Saaremaa ja Muhu tootjad alustasid “Hooandja” ühisrahastusplatvormil toetuskampaaniat arendamaks ja turundamaks kohalike toodete e-poodi. “Saaremaa Ehtne toote” märgis ühendab alates 2012. aastast enam kui 120 tootjat. 2019. aastal avati Kuressaares Saaremaa ja Muhu toidu-, joogi-, kosmeetika- ja käsitöötootjate esinduspoe, mille sortimendis tänaseks üle 80 kohaliku tootja rohkem kui 2200 toodet. Saaremaa ja Muhu väiketootjate müügivõimalused ja sissetulekud on seoses tänase kriisi n
02.04.2020 SAARTE HÄÄL: Saarlased plaanivad Bornholmiga võrdsete koostööd
Saarte Koostöökogu toel Taanis käinud gruppi kuulunud Tiitsoni sõnul on SKK varemgi soovinud teha õppereisi näiteks sealsete väiketootjate juurde, kuid nüüd võeti kõigepealt ühendust kunagiste Balti Silla eestvedajatega. Taanlased olid saarlaste külaskäigust kuuldes väga positiivselt üllatunud. Ühe päeva jooksul toimunud erinevate kohtumiste tulemusena loodab Tiitson, et koostööd hakatakse tegema mitmel erineval tasandil. Järgmisel kevadel mai lõpus plaanitakse Bornholmil korraldada Saare
02.04.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Festival ÖÖ Aeg ehk Öunapuude Öitsemise aeg - haikukonkurss!
Saarte Koostöökogu toetab ühisprojekti "Hoo andmine kogukonna koostöövõrgustikele!" raames MTÜ Cuculus eestvõttel korraldatavat festivali ÖÖ Aeg ehk Öunapuude Õitsemise aeg! Esimese tegevusena selle festivali raames korrldatakse haikukonkurss. Haiku on Jaapanis 17. sajandil sündinud lühiluuletus, mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse kogu maailmas. Selles mõtisklevas loodusest inspireeritud luuletuses tuleb kõigest seitsmeteistkümne silbiga edasi anda oma mõtted ja tunded kasutades li
02.04.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vahekokkuvõte vihmavarjuprojektidest
Vihamavarjuprojektide eelarvest on taotletud toetust poole eelarve ulatuses. Vihmavarjuprojektide voorus hakkasime taotluseid koostöövõrgustike tegevuse ja tekke hoogustamiseks, uute algatuste ja ideede ellukutsumiseks vastu võtma 10. veebruarist. SKK juhatus on projektide sisu ja eelarveid arutanud kolmel korral. Tänase seisuga on lubatud toetada tegevusi nii Saaremaal, Muhumaal kui ka Ruhnu saarel 21725,20 euroga. Meetme eelarve oli 42000 eurot - seega on pool eelarvest tegevustega kae
10.03.2020 MTÜ ARENDUSKODA: Lahemaa külastaja uuring (2020)
Head turismiasjalised! Olen Tatjana Koor ning MTÜ Arenduskoda nimel viin läbi Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastaja uuringu. Uuringu eesmärk on selgitada välja külastajate profiili, reisikäitumist, mõjutegureid ning rahulolu piirkonnas pakutavate võimalustega. Uuring viiakse läbi rahvusvahelise LEADER koostööprojekti "Säästva turismi arendamine" raames. Selleks, et uuring õnnestuks ja tulemusena koguksime piisavalt andmeid, et nende põhjal sisulisi järeldusi teha, vajan teie abi ankee
09.01.2020 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Bändikoolil toimus salvestusöö!
23. novembril toimus meie rahvusvahelise projekti The FINEST Band Camp raames virtuaalne laager ehk Salvetusöö. Laagrist võttis osa 18 noort meie Saaremaa bändikoolidest ning 18 noorte meie partnerite juures Soomes. Salvestusöö toimus samaaegselt Orissaare noortekeskuses ja Soomes Kauhavas, kus noored nii Orisaares kui Kauhava stuudios salvestasid samaaegaselt sama, algselt kokkulepitud lugu, milleks oli Svjata Vatra "Revolutsioon". Sama lugu mängiti ühiselt ka Soome stoimunud laagris suv
17.07.2019 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Kokkuvõte idee-ja kogemusreisist Põltsamaa valda
26. - 27. juunil käisid meie külade aktiivsed inimesed tutvumas Põltsamaa valla külaliikumise tegevustega ning projektidega, mida on erinevate fondide toel külaliikumise edendamiseks ellu viidud! Idee ja kogemusreis oli esimene sellelaadne meie valdade, Kodukandi, SAKi ja SKK ühisprojekti "Hoo andmine kogukondade koostöövõrgustikele!" raames. Põltsamaa vald praegusel kujul tekkis haldusreformi käigus ühinenud Puurmani, Pajusi, Põltsamaa valdade ja Põltsamaa linna territooriumile. Reisi
03.07.2019 RUMEENIA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri 6/2019
Rumeenia maaeluvõrgustiku inglise keelne infokiri ilmub korra kuus ja annab ülevaate Rumeenia maaeluvõrgustiku tegemistest, kuid ka paljust muust. Seekordses uudiskirjas: 14. Euroopa maaeluvõrgustike kohtumine Bukarestis, mille kaaskorraldaja oli Rumeenia maaleuvõrgustik Kõrgetasemeline konverents piiriülestest loomahaigustest Rumeenias Ekspertide kohtumine, et arutada Rumeenia riikliku strateegiakava
17.06.2019 EHEMAITSE.EE: Saarte Koostöökogu eestvedamisel loodi tulundusühistu “EHTNE Saaremaa”
Täna, 14.06.2019, asutati Saarte Koostöökogu eestvedamisel tulundusühistu "EHTNE Saaremaa". Ühistu peamine ja püsiv tegevus on “Saaremaa EHTNE toode” märgikandjate müügivõrgustiku loomine, arendamine ja haldamine. "Saaremaa EHTNE Toode" on märgis, mis viitab toote või teenuse piirkondlikule päritolule - toode või teenus on valminud Saare- ja Muhumaa puhta loodusega keskkonnas, kohalike inimeste töö ja kogemustega. Tänaseks on märgikandjatega liitunud juba üle 120 kohaliku ettevõtte ning
02.04.2019 EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri aprill 2019
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda häid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordsest aprillikuu numbrist saab lugeda: WiFi4EU: Uus tähtaeg! WiFi4EU voucherite taotlemise tähtaeg on 4. aprill 2019 kel
11.03.2019 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Ehtne märgikandjad tuunisid esmaspäeval koos tippkokkadega oma tooteid!
Nädala hakul peale päevatööd tulid GOSPA Gotlandi seminariruumi kokku Saaremaa peakokad ja märgikandjad, et enne hooaega ärgitada pooltevahelist koostööd uute kohalike toidutoodete väljaarendamisel ja turuletoomisel. Väiketootjal jääb tihtipeale puudu tootearenduslikest ideedest ja oskustest oma toodete arendamisel, kokkadel seevastu on ideid ja teadmisi küllaga. Kui lisada veel tootjate omavaheline koostöö ning kõik osapooled kokku viia, sünnivad sümbioosis uued põnevad tooted! Vaata pilte Eh
04.03.2019 SAARTE HÄÄL: Saarlane üritab pöörata poliitikuid multifondide usku
Endine Saare maavanem, riigikogu liige ja Pihtla vallavanem Jüri Saar valiti Eesti Leader Liidu juhatuse liikmeks, kus tema ülesandeks on poliitikutega suheldes multifondide ideele toetuse saamine. “Inimene, kes kandideerib täna riigikokku ükskõik millises erakonnas, tal peaks olema selles küsimuses mingi seisukoht, kuidas ta seda näeb,” sõnas Jüri Saar Saarte Häälele. Praegu jagatakse kogukondade kaudu Eestis raha kalanduses ja maaettevõtluses, näiteks Saaremaal on esindusorganisatsioon
11.12.2018 MAAELUMINISTEERIUM:Saaremaa ja Muhu toidupakkujad kogunevad Kuressaares
Homme, 12. detsembril toimub Kuressaare kultuurikeskuses kell 13.00 - 16.30 Saaremaa ja Muhu toidupakkujate ja –tootjate kontaktüritus. Alates poole viiest on kohalikke maitseid uudistama oodatud kõik huvilised. „Kuressaares toimuv kontaktüritus toidutootjatele ja toidupakkujatele on Saare- ja Muhumaa toiduvaldkonna inimestele hea võimalus kokku tulla ning uusi koostöösuhteid luua. Loodetavasti annab kolmapäevane kohtumine veelgi indu juurde, et kohalik toodang jõuaks üha enam kohalike kohvi
06.11.2018 SAARTE HÄÄL: Saaremaa toidu tutvustamiseks 200 000 eurot
Saarte koostöökogu sai PRIA-st kohapeal kasvanud ja valmistatud toidu tutvustamiseks tarbijatele 197 041 eurot toetust. "Oleme väga uhked, et Saaremaa tegusate toidutootjate toetamiseks ja kenade toidutoodete tutvustamiseks õnnestus meil Saaremaale lisaraha tuua," ütles Saarte koostöökogu nõustaja Sulvi Munk. Meetmest 16.4 (lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus) saadud toetusega kavandatakse järgneva 3,5 aas
03.11.2018 ARENDUSKODA: Soome pressi fotograafide näitus Eesti maaettevõtjatest ja maaelust
Esmaspäeval, 5. novembril avatakse soome pressi fotograafide näitus Katse valloon - Vaade valgusesse. Näitusel esitletud fotode kaudu vaadeldakse Eesti maapiirkondi läbi kuue Soome fotograafi silmade. Näituse avamine toimub Jänedal, maamajanduse infokeskuse fuajees 5. novembril algusega kell 11.30. Olete oodatud! Fotod on sündinud juunikuisel pildistamisreisil Arenduskoja ja Rohelise Jõemaa Koostöökogu Leader tegevuspiirkondadesse, ideeks tutvustada meie ettevõtteid ja piirkonda laiemalt n
19.10.2018 MAALEHT: Esimesena maailmas hakkavad eestlased tootma rapsist taimset liha
Maailmas töötatakse välja järjest uusi sorte taimset liha, mida toodetakse peamiselt soja- või hernevalgust. Rapsivalgul põhineva “liha” tootmiseni jõutakse esimesena Eestis, Jõgevamaal. “See, mida me teeme, on ainulaadne,” tunnistas ASi Baltimere Invest nõukogu esimees Toivo Träss. Tema isa, emeriitprofessor Olev Träss on Kanadas Toronto Ülikoolis aastakümneid uurinud taimsest valgust lihaasendajate valmistamist. Nüüdseks on jõutud tulemuste praktikasse rakendamiseni. “Selle kallal töötavad
02.10.2018 SAARTE HÄÄL: Ettevõtjad küsisid koostöökogult toetust 1,3 miljonit eurot
Saarte koostöökogul lõppes neljapäeva õhtul järjekordne taotlusvoor LEADER-meetmesse ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks ja ühistegevuseks. Õigeaegselt esitati 36 projektitaotlust, millega soovitakse teha tegevusi ja investeeringuid kokku 2,5 miljoni euro eest. Toetust küsitakse selleks 1,3 miljonit eurot. Eelarve suurus toetuse maksmiseks on aga selles voorus vaid 586 000 eurot. MTÜ Saarte Koostöökogu tegevjuhi Terje Ausi sõnul soovivad ettevõtjad sel aastal toetust seadmete s
02.10.2018 SAARTE HÄÄL: Saarlased tahavad ise toetusraha jagada
Kui praegu saavad saarlased oma äranägemise järgi jagada LEADER-meetme toetusi ja kalandustoetusi, siis alates 2021. aastast võib iseotsustamise õigus laieneda ka osale EAS-i ja töötukassa rahast. Saarte koostöökogu ja Hiidlaste koostöökogu korraldasid esmaspäeval Aste klubis arutelu, kus riigimeeste ja kohalike elanike osavõtul arutati multifondi teemat, mille loomise eest seisavad Eestis ennekõike Eesti LEADER Liit ja liikumine Kodukant. Saarte koostöökogu hindamiskomisjoni liige Aado
10.07.2018 MAAELUVÕRGUSTIK: Sotsiaalse talupidamise uudiskiri nr 3
SOTSIAALSE TALUPIDAMISE UUDISKIRI 10. juuli 2018 n
07.06.2018 MAAELUVÕRGUSTIK: Sotsiaalse talupidamise uudiskiri nr 2
SOTSIAALSE TALUPIDAMISE UUDISKIRI 7. juuni 2018 nr
27.04.2018 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saarte Koostöökogu rahvusvaheline noorteprojekt The FINEST Band Camp
Saarte Koostöökogu rahvusvaheline noorteprojekt The FINEST Band Camp toob Saaremaale ühise rahvusvahelise bändikooli laagri! Laager kestab 19.-22. aprillini. Oma oskuste esitlemine toimub juba sel laupäeval, 20. aprillil. Tulge kuulama ühist kontseri laupäeva õhtul Orissaare kultuurimajja - 80 pilli mängivat Soome ja Eesti last korraga laval.
22.04.2018 MAAELUVÕRGUSTIK: Sotsiaalse talupidamise uudiskiri nr 1
SOTSIAALSE TALUPIDAMISE UUDISKIRI 20. aprill 2018
12.04.2018 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Topeltports elamusi - Saare maakonnas avatud talude päev sel aastal kahepäevane
Eilsel Avatud Talude info- ja inspiratsioonipäeval otsustati, et esmakordselt Eestis toimuvad Saare maakonnas avatud talude päevad kahepäevase üritusena 21.-22. juulil 2018. Saare maakonna avatud talude päeval avas eelmisel aastal oma uksed Saare maakonnas 15 talu. Ka sel aastal on samavõrdne arv talusid oma töid ja tegemisi tutvustamas põnevate programmidega. Täiendavalt toimuvad koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga sel aastal ka giididega bussituurid taludesse, mille tarbeks
28.03.2018 MEIE MAA: Sädelus säras Taanis Bornholmi laval
15.–18. märtsini viibisid võimlemisklubi Flex Sädeluse rühma võimlejad Taanis külastus- ja esinemisreisil. Sädeluse rühm käib koos seitsmendat aastat. Tüdrukud alustasid 2011. aastal lasteaialastena, tänaseks on neist sirgunud 11–14-aastased neiud. Rühma treener on Tiina Käen, kelle nõudliku pilgu all on selle ajaga sündinud iluvõimlemiskavad erinevate vahenditega (rõngas, kurikad, hüpits) ning mitmed vabakavad. Treeningud toimuvad kaks korda nädalas Kuressaares. Rühm koosneb 11 tü
28.03.2018 SAARTE HÄÄL: Koostöökogu jagas toetusteks 581 000 eurot
Saarte koostöökogu üldkoosolek kinnitas esmaspäeval toetuse eraldamise 22 projektile kogusummas 580 886 eurot. Koostöökogu nõustaja Sulvi Munk ütles Saarte Häälele, et võrreldes varasemate voorudega on seekordsed projektid teatud mõttes uuel tasemel. “Kas on siin põhjuseks valdade ühinemine või on inimesed suuremalt mõtlema hakanud, kuid projektidel on suurem mõjuala. Vähem on väikseid lokaalseid projekte. Esitatud taotlustes ei ole kasusaajate hulk enam üks või kaks küla, vaid suurem piir
14.02.2018 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: LEADER programmi elukeskkonna meetmest küsiti toetust üle miljoni euro
Perioodil 30. jaanuarist kuni 7. veebruari 2018. a kella 16.00 oli MTÜ Saarte Koostöökogu (SKK) tegevuspiirkonna (Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vald) taotlejatel võimalus küsida toetust LEADER-programmi meetmest 2 "Elujõuliste kogukondade arendamine ja elukeskkonna parendamine". Järjekordselt saab Saare maakonna elanikke kiita aktiivse osalemise eest ning ühtekokku esitati 41 taotlust, millega sooviti saada toetust ca 1,07 miljonit eurot. Kuna toetuseelarve suurus oli 586 000 eurot, siis üle
18.01.2018 SAARTE HÄÄL: Koostöökogu ootab rahataotlusi kellaajalise täpsusega
Saarte koostöökogu võtab perioodil 30. jaanuarist kuni 7. veebruarini vastu taotlusi meetmesse 2 “Elujõuliste kogukondade arendamine ja elukeskkonna parendamine”. Tähtaeg kukub kell 16 päeval. Meetme tingimusi tutvustav infopäev Kuressaares toimus 10. jaanuaril ning osavõtt sellest oli arvukas. Ootame kandideerima projekte, mille tegevused ja investeeringud aitavad kaasa: küla või piirkonna kultuuripärandi ja traditsioonide säilitamisele ning edasiandmisele; külades elavate inimeste to
24.11.2017 SAARTE HÄÄL: Bändikooli projekt läheb rahvusvaheliseks
Saaremaa omavalitsuste liidu 2011. aastal alanud bändikooli projekt, milleks soetati 12 bändipillide komplekti ja alustati põhikooliealiste laste pilliõpet 12 Saaremaa omavalitsuses, saab jätku. Tookord jäid pillid soetamata Pihtlas, Torgus, Ruhnus ja Kuressaares, ülejäänud omavalitsused said korralikud pillid, võimendused ja muu vajaliku, et noortebändide tegevust alustada. Professionaalsed juhendajad andsid regulaarset pilliõpet ja hakati korraldama ühisesinemisi, millest kujunes bändik
24.11.2017 SAARTE HÄÄL: Läti liini avamine sõltub laevafirmade huvist
Saaremaa ja Läti vahelise laevaliini eeluuringu koostaja hinnangul sõltub liini tulevik esmajoones laevaoperaatorite huvist. Saaremaa vald pöördus viie laevafirma poole,uurimaks, kellel on huvi Saaremaa ja Läti vahelise laevaühenduse loomise vastu. Lindaliinile, TS Laevadele, Tallink Grupile, Kihnu Veeteedele ja Saaremaa Laevakompaniile saadetud pöördumisele ootab vallavalitsus vastust juba 1. detsembriks. Laevaettevõtetele saadetud päring on üks ja kõige olulisem osa Läti laevaliini või
24.11.2017 SAARTE HÄÄL: Saaremaa püüab toidupiirkonna tiitlit
Koos Eesti kolme teise piirkonnaga on Saaremaa esitanud maaeluministeeriumile taotluse saamaks 2018. aastal Eesti toidupiirkonna nimetust. Komisjon teeb valiku nelja taotluse seast hiljemalt 10. detsembriks. Toidupiirkonna nimetuse saamiseks esitas taotluse Saaremaa koostöökogu. Projektiga tegelev nõustaja Sulvi Munk ütles, et tegevuskava koostamisel osales kokku 20 partnerit. Need arendus- ja erialaorganisatsioonid ning ettevõtjad on Munga sõnul nõus nimetust saades ka panustama. “Jääme
24.11.2017 SAARTE HÄÄL: LEADER-toetus on aidanud kännu tagant lahti saada
Sel kuul järjekordse LEADER-meetme taotlusvooru toetused määranud MTÜ Saarte Koostöökogu tõi Saarte Hääle palvel välja nimekirja koostöökogu tegutsemisaja esiletõstmist väärivatest projektidest. MTÜ Saarte Koostöökogu tegevjuht Terje Aus ütles kommentaariks, et suhteliselt tagasihoidliku eelarvega LEADER-meede ei saa enamasti võtta endale peategelase rolli toetatud ettevõtete eduloos, küll aga on see aidanud ettevõtjaid kännu tagant lahti või aidanud neil mõne hea mõtte ellu viia. “Olg
19.10.2017 Saarte Hääl: Koostöökogult küsiti toetust üle 1,3 miljoni euro
Veidi enam kui nädala jooksul, 18. septembrist 26. septembrini toimus MTÜ Saarte Koostöökogu (SKK) tegevuspiirkonnas järjekordne LEADER-programmi meetme 1 ehk ettevõtete konkurentsivõime suurendamise ja ühistegevuse järjekordne taotlusvoor. SKK nõustaja Ivar Ansperi sõnul esitati 35 taotlust, mille kogumaksumuseks kujunes 4 021 800 eurot. Toetust küsiti sellest 1 342 500 eurot. Ansper nentis, et taotlusvooru eelarve oli seejuures 586 000 eurot, mis ületati 756 500 euroga. “Ehk toetust k
22.09.2017 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Idee-ja kogemusreisil Põhja-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonda
Saarte Koostöökogu liikmed ja koostööpartnerid osalesid 26.- 28.augustil 2017 idee-ja kogemusreisil Põhja-Harju Koostöökogu (PHK) tegevuspiirkonda. Idee- ja kogemusreisi eesmärk oli tutvuda piirkonna eripäral ja hooajalisusel baseeruva ettevõtlusega ning samuti kohaliku kogukonna tegemistega. Saada kogemusi ja inspiratsiooni oma ettevõtluse arendamiseks, koostööks ning kogukonna jaoks vajalike teenuste pakkumisel. Loe edasi...
15.08.2017 SAARTE HÄÄL: Küpsisemasin ja taignasegaja andsid mahetootjale uut indu
Mullu sügisel rahastusotsuse saanud ligi 20 LEADER-projekti hulgast on praeguseks täielikult ellu jõutud viia kaks ehk maakonda on investeeritud veidi enam kui 19 600 eurot. Üldse kokku peaks 19 rahastuse saanud projekti peale investeeritama Saare maakonda üle 939 000 euro. Ehkki kaks esimest tublit tegijat on oma projektid õnnelikult teoks teinud, ei tähenda see veel, et ülejäänud oleks asja katki jätnud. Saarte koostöökogu (SKK) nõustaja Ivar Ansper tõdes, et täielikult on praeguseks
03.07.2017 SAARTE HÄÄL: Saart ja laevaehitajaid ootab korralik promo
Saaremaale ja siinsele väikelaevaehitusele maineturundust tegeva suurprojekti raames väisas läinud nädalal saart juba mitmes laia haardega välisajakirjanik, kes sai kogetust positiivse “kultuurišoki”. “Terrible sex!“ kuulutas Suurbritannias ilmuvas, ent hoopis laiema levikuga laevandusajakirjas IBI News töötav Jake Kavanagh vastuseks küsimusele, mida ta paari päevaga siinmail eneselegi üllatuseks on õppinud ja kavatseb maailmale kuulutada. Inglase jaoks oli tegemist siiski lustaka sõnamängu
16.06.2017 SAARTE HÄÄL: Ühisprojekt kergitab siinse laevaehituse maailmakaardile
Saarte koostöökogul, Eesti meretööstuse liidul ja Visit Saaremaal on käsil ühisprojekt, mis teeb Saaremaale ja väikelaevaehitusele korralikku maineturundust Euroopa elustiili ja väikelaevaehituse ajakirjades. Eesti meretööstuse liidu projektijuht Urve Nõgu nentis, et väikelaevaehituses loevad tootja usaldusväärsus ja riigi maine aluse valimisel ja ostmisel palju. Ühisprojekti eesmärk on laevaehitajate kontaktvõrgustikku kasutades luua Saaremaast kuvand kui rahvusvaheliselt tuntud laeva
16.06.2017 MEIE MAA: Kärajate ettepanekud kuuldavaks!
Laupäeval Triigi Filharmoonia hoones toimunud Külade Kärajate mõttetalgutest nüüd pikemalt. Mure külarahva hääle kadumise pärast tulevases ühendvallas sundis Saarte Koostöökogul (SKK) selle kokkusaamise ette võtma. Keskpäeval algas tunde kestnud mõttevahetus, kus kõigil oli võimalus oma arvamus välja öelda. Päeva moderaator Koit Kelder andis alustuseks sõna tervitajatele. Esmalt soovisid kokkutulnuile edukat mõttelendu ja häid otsuseid kaks noort neidu, Teele Vares ja Anna-Liisa Uusm
01.06.2017 PEIPSIMAA MAITSETE AASTA: Peipsi toidusuveniiri konkurss
Konkursile oodatakse tooteid, mida võiks Peipsimaa maitsete aastal turistidele kaasa müüa ja mis hiljem meenutaksid neile seda toredat ja maitsvat väljasõitu. Toidusuveniir peab olema toodetud Peipsi ääres kasvavast või kättesaadavast toorainest ja võiks sisaldada hulganisti ohhoo efekti. Konkursil osalemise tingimused: Hindamisele lähevad tooted, mis on saanud tootena oma lõppviimistluse, st on olemas toode, pakend, etikett jne. Toidusuveniir peaks oma lõppviimistluses säilima vähem
01.06.2017 MEIE MAA: Kärajate ettepanekud kuuldavaks!
Laupäeval Triigi Filharmoonia hoones toimunud Külade Kärajate mõttetalgutest nüüd pikemalt. Mure külarahva hääle kadumise pärast tulevases ühendvallas sundis Saarte Koostöökogul (SKK) selle kokkusaamise ette võtma. Keskpäeval algas tunde kestnud mõttevahetus, kus kõigil oli võimalus oma arvamus välja öelda. Päeva moderaator Koit Kelder andis alustuseks sõna tervitajatele. Esmalt soovisid kokkutulnuile edukat mõttelendu ja häid otsuseid kaks noort neidu, Teele Vares ja Anna-Liisa Uusm
18.05.2017 MEIE MAA: Suursaarte koostöökogude esindajad ideede jahil Gotlandil
Aprillikuu viimasel nädalal korraldas Saare- ja Hiiumaa koostöökogu õppereisi, mille eesmärk oli kogemuste vahetamine ja uute arengusihtide seadmine. Mõtteid ja kogemusi käis ammutamas paarkümmend toidutootmise ja -töötlemisega seotud väikeettevõtjat, neist kuus Saaremaalt. Eesti Vabariigi aukonsul Gotlandil, Saaremaalt pärit Riina Noodapera pakkus meie ettevõtjatele külastuskohtade valikuga mitmekülgseid elamusi, millest said osa Õile Aavik (Saaremaa Coop), Marju Müür (Koplimäe maheta
03.05.2017 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: MTÜ Saarte Koostöökogu liikmed käisid idee-ja kogemusreisil Põhja-Harjumaal
MTÜ Saarte Koostöökogu (SKK) liikmed käisid 22. - 23. aprillil 2017 idee-ja kogemusreisil Põhja-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonnas. Põhja-Harju Koostöökogu (PHKK) tegevuspiirkond on üks neljast Harju maakonnas tegutsevat tegevusgrupist. PHKK tegevuspiirkonnas on 3 omavalitsust: Jõelähtme, Rae ja Viimsi elanike arvuga kokku 40 000. Samuti kuulub tegevusgrupi piirkonda 18 väikesaart, millest 9 asuvad Viimsi (sh suurematest Naissaar ja Prangli) ja 9 Jõelähtme (sh Rammu) vallas. Tegevuspiirk
11.04.2017 SAARTE HÄÄL: Mida suurem vald, seda rohkem raha
Saarte Hääl võttis uurida, milliste Saare maakonna kohalike omavalitsuste elanikud on olnud agaramad LEADER-meetmest kogukonna arendamiseks projektiraha küsima. Selgus ilmne tõde. Statistika on nii eelmise (2008–2014) kui ka käesoleva (2014–2020) toetusperioodi kohta värvikas ja detailirohke. Ometi joonistuvad praegusel perioodil andmed mõneti selgemalt välja, kuna statistika on olnud lihtsalt täpsem. Vaata graafikat:http://www.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2017/04/KUHULAHEBRAHA-copy.
22.03.2017 SAARTE HÄÄL: Saarte koostöökogu toetas turvalisust, pärimust ja noori
Saarte koostöökogu eraldab elujõuliste kogukondade arendamise ja elukeskkonna parendamise meetmest 23 projektile kokku 586 000 eurot, millele taotlejad lisavad omafinantseeringuna 178 007 eurot. Saarte koostöökogu tegevjuht Terje Aus ütles Saarte Häälele selgituseks, et seekord toetust saanud projektide märksõnad on turvalisus, pärimus ja noored. Avaldame lühikokkuvõtted kõigist toetuse saanud projektidest. Loe edasi: www.saartehaal.ee/2017/03/14/saarte-koostookogu-toetas-turvalisust-pari
16.02.2017 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saarte Koostöökogult küsiti üle miljoni euro
Selle nädala algul lõppenud järjekordne LEADER-programmi taotlusvoor tõi Saarte Koostöökogule (SKK) ühtekokku üle 40 taotluse. MTÜ Saarte Koostöökogu nõustaja Ivar Ansper ütles, et kokku esitati 42 taotlust, mille kogumaksumuseks kujunes umbkaudu 1 392 700 eurot, millest toetust küsiti omakorda 1 083 400 eurot. “Taotlusvooru eelarve oli 586 000 eurot, mis ületati 497 400 euroga, ehk toetust küsiti umbes 184 protsenti,” kommenteeris Ansper. Keskmiselt küsiti tema sõnutsi ühe projekti koht
12.01.2017 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Maapiirkonnas elavate inimeste hinnangul on LEADER-meede kõige olulisem meede
Eesti Maaülikooli uuringus: „Maapiirkond noorte elu- ja ettevõtluskeskkonnana“ selgub, et vastajatest kõige suurem hulk peab LEADER-meedet kõige olulisemaks teiste toetusmeetmete ja -programmidega võrreldes. Eesti Maaülikool on Maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 püsihindaja. 15.12.2016 toimus Maaeluministeeriumis infopäev, kus Eesti Maaülikool tutvustas mitmed läbi viidud uuringuid. Teiste uuringutulemuste seas oli tutvustamisel uuring: „Maapiirkond noorte elu- ja ettev
28.12.2016 EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri nr 13
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda häid näiteid ja uudiseid, mis puudutab lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses 13. numbrist saab lugeda: Lairibateenuste kaardistamine: Intensiivne huvigruppide konsulteerimine Teine sidusrühmadega konsulteerimise kaardistava uuringu töötuba toimus 12. - 13. detsembril Brüsselis.
13.12.2016 SAARTE HÄÄL: LEADER-raha taotlusi ootab 586 000 eurot
MTÜ Saarte Koostöökogu (SKK) võtab 30. jaanuarist kuni 6. veebruarini 2017 vastu taotlusi meetmesse 2 – elujõuliste kogukondade arendamiseks ja elukeskkonna parendamiseks. Taotlusvooru maht on 586 000 eurot ning taotleja võib olla Saare maakonnas tegutsev ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või kohalik omavalitsus. Toetuse piirmäär tegevustega seotud projektide puhul on 2000–10 000 eurot ja investeeringuprojektide puhul 2000–50 000 eurot. SKK nõustaja Ivar Ansper selgitas, et meede
15.11.2016 EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri nr 12
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda häid näiteid ja uudiseid, mis puudutab lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses 12. numbrist saab lugeda: Euroopa lairiba projektide konkursi võitjad on teada 14. oktoobril 2016 autasustas digitaalse majanduse ja ühiskonna volinik Günther Oettinger Euroopa lairiba projektide konkursi
15.11.2016 ÄRIPÄEVA ITuudised: Eesti kiire interneti baasvõrk kandideerib Euroopa lairiba auhinnale
Eesti maapiirkondade kiire interneti projekt EstWin valiti Euroopa Lairiba Auhindade 2016 nominendiks sotsiaalmajandusliku mõju ja kättesaadavuse kategoorias. Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse volinik Günther Oettinger kuulutab võitja välja 14. novembril Brüsselis toimuval auhinnatseremoonial. Eesti Lairiba Arenduse SA juhi Priit Soomi sõnul on Eesti projekti nimetamine nominendiks tunnustuseks tehtud tööle. „Oleme tänaseks välja ehitanud üle 4000 km optilisel kaablil põhinevad baasvõrk
15.11.2016 LÄÄNLANE: Lihula valla kodud ja ettevõtted saavad ülikiire interneti
Hiljuti alustasid Pärnu maavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit ning SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus projekti DigiTee, milles lisaks Pärnumaa omavalitsustele löövad kaasa ka Lihula ja Hanila vallad. Eile algas aasta lõpuni kestev DigiTee teemaline küsitlus, kus on oodatud osalema ka Lihula valla rahvas, kirjutab Lihula Teataja. DigiTee projekt asutati eesmärgiga luua Pärnumaale ning Läänemaa kahele vallale kaasaegne IT-taristu, mis on vajalik nii inimeste elukvaliteedi tõusuks kui k
01.11.2016 EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri nr 10
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda häid näiteid ja uudiseid, mis puudutab lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses 10. numbrist saab lugeda: Ambitsioonikad eesmärgid 2025. aastaks: Euroopa Gigapaidiühiskond Euroopa Komisjon loob võimalusi kõigile kodanikele ja ettevõtetele ulatuslikuma ja kvaliteetsema i
19.09.2016 EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri nr 9
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda häid näiteid ja uudiseid, mis puudutab lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses 9. numbrist saab lugeda: Euroopa lairiba projektide konkurss 2016 projekte sai esitada 15. septembrini Edukat lairiba projekte õnnitletakse 14. novembril, õhtu enne suurt konve
11.07.2016 EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri nr 8
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda häid näiteid ja uudiseid, mis puudutab lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses 8. numbrist saab lugeda: Euroopa lairiba projektide konkurss 2016 algab! Saada oma taotluse hiljemalt 15. septembriks 2016, et tutvustada oma edukat lairiba projekti. Võitjaid õnnitletakse14
07.06.2016 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Miljonid eurod ja sajad edukad europrojektid
Ehkki Saarte koostöökogu (SKK) 10. sünnipäev oli juba 30. märtsil, tähistatakse ümmargust sünnipäeva sel reedel. Kümnese sünnipäeva puhul on paslik vaadata ajas tagasi, aga ka edasi. 2005. aastal hakati liikumise Kodukant eestvõttel Eestis rääkima Euroopa Liidu maaelu arengu toetusprogrammi LEADER tegevusgruppide moodustamisest. Saaremaal vedas tegevusgrupi moodustamist kohaliku Kodukandi tollane juhatuse esimees Elvi Viira. Saarte koostöökogu praeguse tegevjuhi Terje Ausi sõnutsi oli LEADER-p
06.06.2016 EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri nr 7
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda häid näiteid ja uudiseid, mis puudutab lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses 7. numbrist saab lugeda: Ole valmis - Euroopa lairiba projektide konkurss 2016! Kas sa oled osaline mõnes projektis, mis pakub inimestele juurdepääsu kiirele internetiühendusele? Osale Euroo
04.05.2016 SAARTE HÄÄL: Saarte koostöökogu esitab PRIA-le kaks projektitaotlust
Läinud reedel kiitis Saarte koostöökogu (SKK) üldkoosolek heaks kohaliku tegevusgrupi esitatava projektitaotluse “Piirkonna tootemärgi “Saaremaa ehtne toode” turundus- ja turustustegevused”. Märgist “Saaremaa ehtne toode” kasutavad nii suur- kui väikeettevõtjad. Samas vajab märk edasiarendamist, kuna muidu võib väljatöötatud ja kasutamist leidnud asi jääda unarusse, mis nullib arendustöö ning nõrgendab piirkonnale iseloomulikku ettevõtlust ja tootearendust. Kuna märk on SKK valduses, on SKK s
18.04.2016 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saarlased küsisid LEADER-programmist 1,2 miljonit eurot
Saarlased esitasid LEADER-projektide tänavusse esimesse taotlusvooru 44 taotlust. Taotlusi võeti vastu meetmesse 2 ehk elujõuliste kogukondade arendamiseks ja elukeskkonna parendamiseks. Saarte koostöökogu (SKK) andmeil on kõnealuse meetme eesmärk toetada ettevõtmisi piirkonna kultuuripärandi ja traditsioonide hoidmiseks ja arendamiseks, kogukondade ühistegevust ning uuenduslikke lahendusi piirkonna jaoks oluliste kogukonnateenuste pakkumisel. SKK tegevjuht Terje Aus ütles Saarte Häälele, et t
26.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Koplimäe mahebutiik
Eks see ole teada, et ajutised asjad on need kõige püsivamad: just nii on lugu Koplimäe mahetaluga. Pererahvas ei plaaninud algul üldse talu pidada, ent ometi just nii läks. Alustuseks hakati enda jaoks speltanisu kasvatama. Tol ajal, 2000. aastal, oli spelta Eestis veel haruldane, peaaegu täiesti tundmatu teravili. Kui esiti sai oma kasvatud vilja Saikla veskis jahvatada, siis õige pea kadus see võimalus ära ning pere hankis oma tarbeks väikes
26.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Peri mahemõisas kasvavad erilised köögiviljad
Aastast 2002 Põlvamaal tegutsev pere-ettevõte on oma eesmärgiks võtnud mahedate põllusaaduste tootmise ja mahetoidu propageerimise. Aianduskooli lõpetanud perenaine Tiina Länkur tundis juba õpingute ajal, et mürkidega pritsimisele ja mineraalväetiste kasutamisele on kindlasti mõistlik alternatiiv. „Ma olin 90. aastatel aednikuks õppides suur teisitimõtleja ja tihtipeale oma arvamusega üksi opositsioonis, aga ma siiralt uskusin ja usun siiani
26.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Kuidas Paljumäel roosidest jogurtini jõuti
Kui Arvo Veidenberg 1989. aastal oma isale määratud asundustalu maad tagasi sai, alustas ta istikute ja rooside kasvatamisega. Paraku oli istikuid keeruline müüa ja varsti oli tarvis midagi muud tootma hakata. Kuna talus oli algusest peale lüpsilehm olnud, siis otsustati piimatootmise kasuks. Suurenevale karjale oli tarvis rajada laut. Soojustatud lauda jaoks raha ei olnud ja nii ehitati 1993. aastal Pajumäele Eesti esimene külmlaut. Idee tuli
13.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Maaettevõtlus hoiab pere koos
Pärnumaal Lihula ja Pärnu vahel Oidremal asuv Mätiku talu on maaelu võrdkuju. Talus on üles kasvanud kuus last, kellest kõik on talu tegemistega ühel või teisel viisil seotud. Mätiku raudne leedi on perenaine Helga Pikkmets. Koos abikaasa Aivariga, kes vastutab põhiliselt tehnika eest, alustasid nad talupidamist kolmest lüpsilehmast. Nüüd on karjamaal 55 lehma. Just nimelt karjamaal, sest rohumaal söömine on Mätiku talu veiste põ
13.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Iisaka talu kesk lammaste paradiisi
Iisaka talu asub Põhja-Eesti paesel loopealsel. Mullakiht on siin õbluke ja vilja suurt ei kanna. Iisaka talu kogemus on näidanud, et talupidamist see ei takista: tuleb lihtsalt leida see õige tegevusvaldkond. Siin kadakastel loopealsetel on ainuõige valik lambakasvatus – just selle järelduseni jõudsid praeguse noorperemehe Priidu Veersalu vanemad siis, kui nad peale 1990. aastate algul alustatud talupidamist olid katsetanud nii sigade, lehmade kui ka muude pudulojustega.
13.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Vormsi suurimad lihaveisekasvatajad hoolivad loodusest
Eesti suurim väikesaar Vormsi on 93 km2 suurune, üle poole selle pindalast on kaetud metsaga. Saar kuulub Natura 2000 võrgustiku Väinamere hoiualasse, lisaks on osa saarest maastikukaitseala koosseisus. Saarel on kokku umbes 1000 hektarit põllumaad, kuid mullad on oma boniteedilt ühed Eesti kehvemad. Seega soosivad kohalikud olud ja looduskaitselised piirangud keskkonnasõbraliku põllumajandusega tegelemist. Ege ja Gert Kanarbik alustasid 2007.
10.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Kurese isevärki talupidamine
Pärnumaal Koonga vallas asuva Kurese loodushoiutalu – just nõnda on peremees oma talu nimetanud – hing, süda ja omanik on põline loodusemees Urmas Vahur. Tema omandis on umbes 220 hektarit ja riigimaadega kokku majandada ligi 250 hektarit pärandkultuurimaastikke. Suurem osa neist maastikest jääb Kurese maastikukaitsealale, ülejäänu hõlmab Eesti suurim puisniit Nedremal. Poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine on
08.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Kaarli talu pöördepunktide keerises
Kaarli talu asub Lääne-Virumaal, Eestimaa kõige viljakamatel muldadel otse Pandivere kõrgustiku südames. Kõik kasvab siin mühinaga ning kui Lääne-Eesti kehvadel maadel on mahepõllumajandus loomulik ja majanduslikult mõttekas, siis siinsetel maadel mahetalusid peaaegu ei ole. Väike-Maarja külje all paiknev Kaarli talu on selles osas huvitav erand. Kaarli talu majandab praegu peamiselt noorperenaine Kadri Kopso koos a
08.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Sepa talu loodab meiereile
Koonga vallas asuva Sepa talu perenaine Nele Tamm ei ole sugugi elupõline talunik. Ta päris talu koos kahe lehmaga oma emalt 2009. aastal. Ning ehkki tal oli sel hetkel mõte astuda ülikooli magistrantuuri, tegi elu omad pöörded ja Nele hakkas hoopis talu pidama. Mahetaluna on Sepa talu tunnustatud juba 2002. aastast. Mahe mõtteviis sobib Nele tõekspidamistega, aga mõneti on see ka piirkonna paratamatus: „Siin on ainult kivihunnik
09.02.2016 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: LEADER uue perioodi meetmete ja taotlusvoorude tutvustus Raadio Kadi saates "Keskpäevatund"
MTÜ Saarte Koostöökogu tegevjuht Terje Aus andis 26.01.2016 Raadio Kadi saates "Keskpäevatund" teada, et Saarte Koostöökogu valmistub Leader meetmete avamiseks. Intervjuu on järelkuulatav siit (link). Salvestus algab alates 27. minutist.
08.02.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Täpselt paras Parduse
Esimest korda Viljandimaale Parduse tallu minnes võib sellest lihtsalt mööda sõita, sest kaugelt vaadates ei saa arugi, et siin nii suurelt põllumajandusega tegeletakse. Pika ajalooga majapidamises on lihtsalt igal asjal oma kindel koht ja rõõmsalt kollaseks võõbatud laudas elab 120-pealine lehmakari. Pardusel on piimakarja peetud juba 1983. aastast. Alustati 30 lehmaga. Vana laut renoveeriti 2011. aastal ning sinna seadistati Viljandimaa esimesed lüpsiro
08.02.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Pajusis hoolitakse nii keskkonnast kui ka kogukonnast
Põltsamaa ümbrus on ajalooline põllumajanduspiirkond. Kunagisest edukast Pajusi kolhoosist on välja kasvanud mitmed ettevõtted, teiste seas ka Pajusi ABF AS, mis koondab enda alla mitu ettevõtet, mis tegelevad piimatootmise ja maheveisekasvatusega. Põltsamaa jõe ümbruse alad kuuluvad Adavere-Põltsamaa piirkonna nitraaditundlike alade hulka, nii et põllutöid tehes tuleb keskkonnaga igal sammul arvestada. Põhjavee kaitseks on ranged keskkonna kaitsenõude
28.08.2015 HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Saarlased kutsuvad kohaliku toidu laadale
Head suured ja väikesed toidutootjad, talunikud ja käsitöölised! Ootame teid taas osalema Saare maakonna toidutootjate ja käsitööliste SUUREL KOHALIKU TOIDU- ja KÄSITÖÖ TURUPÄEVAL, laupäeval, 12.septembril, 2015 algusega kell 10.00 Kuressaare keskväljakul. Teil on suurepärane võimalus tulla tutvustama kohalikele elanikele ja Saaremaa külalistele oma ettevõtte tegevust, uusi tooteid ning kaubelda oma toodete, maa- ja metsaandide, käsitöö ja muu sobivaga!
28.08.2015 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saarte Koostöökogu esimesel juhatuse koosolekul valiti uueks juhatuse esimeheks Koit Kelder
MTÜ Saarte Koostöökogu (SKK) tegevmeeskonnal on hea meel teada anda, et 27.08.2015 toimunud SKK uue juhatuse koosseisu esimesel istungil, valis juhatus üksmeelselt juhatuse esimeheks Koit Kelderi. Koit Kelder juhtis Saarte Koostöökogu tegevjuhina rohkem kui 5 aastat kuni 2014. aasta augustini. Alates 2014. aasta novembrist kuulub OÜ Põldemulgu, mille juhatuse liikmeks Koit Kelder on, SKK liikmeskonda. Koit Kelder on ka Leader tegevusgruppe ühendava Leader Liidu juhatuse liige.
13.05.2015 HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Hiidlased ja saarlased minemas EXPO-le
Hiidlaste ja Saarte koostöökogud on ette võtmas õppereisi EXPOle, mille teemaks sel aastal on toit ja energia. Nii meie kui saarlaste üheks eelmise perioodi edulooks oli koostöös tegelemine kohaliku toidu ja lühikese tarneahelaga, ehk kuidas saaks meie oma toit hästi kiiresti koolide sööklatesse ja restoranidesse projektis Sirguvad söögisellid. Saarte Koostöökogu on hiidlastest kõvasti ees, sest märki Saaremaa ehtne toode on edendatud üsna mitu aastat, ning seda plaanitakse jätkata uuel perioo
27.03.2015 KALANDUSE TEABEKESKUS: Valmis põhjalik õpik kalakasvatamise kohta
Kalanduse teabekeskus andis välja õpiku „Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid“, kus esmakordselt keskendutakse Eesti kalakasvatustes vähelevinud, kuid majanduslikult perspektiivikatele liikidele. „Eestis on Euroopa Kalandusfondi toel viimase seitsme aasta jooksul oluliselt investeeritud kalakasvatuste infrastruktuuri rajamisse. Turuolud on aga muutlikud ja meie kalakasvatajad peavad pidevalt leidma kasvatamiseks kõige tulutoovamaid liike,“ ütles Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. „Õ
04.03.2015 SAARTE HÄÄL: Saare ratsakeskus pürgib ratsutajate Mekaks
Kärlalt Karujärve poole sõites avastab huviline tee ääres ühe suure ehitise, mille haldaja on MTÜ Saare Taluelu, ja eestvedajate plaanide kohaselt peab Saare ratsakeskusest saama Saaremaa ratsaspordi Meka. “Kõik Saaremaa ratsutajad saavad siin treenida nii ennast kui ka hobuseid ja teoreetiliselt peaks see ühendama kõik maakonna ratsutajad. Aktiivseid treenijaid on Saaremaal kokku 50–60 ringis, meie juures käib neist harjutamas ligi kolmandik, kellest enamik on hetkel algajad,” toob MTÜ Saare
12.12.2014 MEIE MAA: Lubjakoda tuli, tegi, vöitis (MAK meede 3.1 ja Saarte Koostöökogu)
Nädala eest üksmeelselt maakonna parimaks turismiarendajaks 2014 valitud Lümanda vallas tegutsev lubja- ja tõrvapark sai aktiivselt tegutseda tänavusel turismi kõrghooajal vaid napid paar kuud, ent silmapaistev ettevõtmine sai sellest hoolimata eriliselt märgatud. Auhinna välja andnud Saaremaa Turismiarenduskeskuse juhataja Kaira Kivi sõnul hindas komisjon kõrgelt Priit Penu entusiasmi hoida elus vanu töövõtteid ja tutvustada neid ka Saaremaa külastajale. “2014. aasta juunis avatud teemapark on
15.11.2014 SAARTE HÄÄL: Hellamaale tuleb muhumustriline vabaõhulava (Saarte Koostöökogu)
Muhu vallavalitsuse tellimusel on OÜ-l Klotoid valminud Hellamaa külasse Jaanitule maaüksusele (spordiväljakule) planeeritava laululava põhiprojekt. “See vabaõhulava on väga olulise tähtsusega,” kinnitas Hellamaa külakeskuse juhataja Tiina Jõgi, lisades, et kuna Muhu saar ei ole eriti suur, siis on see mõeldud kogu Muhumaa inimestele. Muhu mustri laululavale pakkus välja projekteerija. Jõgi sõnul on mõte laululavast tiksunud juba päris kaua: “Meie taidlejate peas sellest ajast peale, kui meie
14.11.2014 MAALEHT: Maaülikool avab tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse
Viljandimaal Pollis avati reedel, 14. novembril Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse eestvedamisel ja koostööpartnerite kaasabil rajatud Eestis ainulaadne taimsel toorainel põhinevate teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus. „Kompetentsikeskusega soovime arendada Eesti Maaülikooli ning tema kohalike ja välispartnerite toel välja rahvusvahelisel tasemel tugistruktuuri, mis võimaldab tõsta Eesti tervise- ja loodustoodete ettev
11.10.2014 SAARTE HÄÄL: Mustjalas avatakse uhiuus kõlakoda (Saarte Koostöökogu)
Mustjala alevikus avatakse täna (11.10.2014) kell kümme pidulikult vastvalminud puidust kõlakoda, mille kuju on inspireeritud viikingilaevast ja mille tippu kaunistab draakonipea. Kohaliku külaseltsi eestvedamisel rajatud kõlakoda ehitati platsile, kus peeti laatasid ja korraldati kontserte juba esimesel iseseisvuse ajal. Mustjala vallavanem Kalle Kolter ütles Saarte Häälele, et 2005. aastal, kui pandi kirja valla kultuuri arengukava, nähti ette, et kooli ümber võiks tekitada kultuuri- ja spor
30.09.2014 SAARTE HÄÄL: Olümpiavõitja Gerd Kanter avas Lümandas jõusaali (Saarte Koostöökogu)
Eile avati Lümanda kultuurimajas jõusaal. Selle avamist toetasid Saarte koostöökogu, PRIA Leader-programm ja Saaremaa spordiliit. “Natuke hakkame ikka koolitundides jõusaali kasutama, kuid algklassides peab juhendaja alati juures olema,” ütles Lümanda põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Urve Vakker. Pärastlõunal kohtus Lümanda koolipere kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanteriga, kes oli tulnud jõusaali avamisele. Küsimusele, kuidas olümpiavõitja Lümandasse meelitati, vastas Vakker: “Meie kutsus
24.09.2014 SAARTE HÄÄL: Saaremaa toidutootjate ehtsad klipid jõuavad telesse (Saarte Koostöökogu)
Saaremaa ettevõtjate liit ühes kohalike juhtivate toidutootjatega tellis ja valmistas telereklaamiklipid, kus armastatud laulja Ivo Linna soovitab süüa saarel valmistatud toitu. Projektijuht Ahti Kuris ütles, et spetsiaalsed reklaamklipid on tehtud kõigile suurematele toidutootjatele. Pagaritööstusest on eraldi klipid tehtud Saare Leivale ja Karja Pagariärile, kena tutvustav “minifilm” on ka Saaremaa Lihatööstusele, Saaremaa Piimatööstusele, kalatööstustest Ösel Fishile ning kohukese- ja jogurt
19.09.2014 SAARTE HÄÄL: Muhu autotohtrid pälvivad kiitust (MAK meede 3.1 ja Saarte Koostöökogu)
Täpselt kuu aja eest Muhus Soonda külas avatud sõidukite tehnoülevaatuspunkt on võitnud nii muhulastest sõidukiomanike kui ka kaugemalt tulnute lugupidamise. “Siin on käinud inimesi ka Kuressaarest. Teenindusega on kliendid rahule jäänud,” rääkis 19. augustil ülevaatuspunkti avanud Collester OÜ omanik Paavo Aavik. Soondas kunagise Muhu ühismajandi endisest noorloomalaudast ümber ehitatud tehnokeskus on varasemast ajast tuntud autohoolduse, remondi- ja rehviparandustöökojana. Samas juhendab ett
05.09.2014 SAARTE HÄÄL: Pärimuslaager tõi kokku 150 last (Saarte Koostöökogu)
Eile algas Jööri külamuuseumi õuel Leisi, Valjala, Kahtla ja Kaali kooli ühine pärimuslaager, kuhu kogunes 150 last. “Nii palju lapsi ei ole siin õuel varem olnud,” ütles Jööri külamuuseumi peremees Sulev Peäske õuel hindavalt ringi vaadates. Varem on muuseumi õuel toimunud nii ajaloo kui ka muinastehnoloogia päevi, kuid siis on lapsi olnud tunduvalt vähem. “Nagu ma aastatega näinud olen, on taolised laagrid lastele väga vajalikud, sest siit saab igapäevatarkusi ellu kaasa rohkem kui koolis tö
04.09.2014 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saarte Koostöökogu strateegia koostamist hakkab juhtima Ivar Ansper
Alates 6. oktoobrist asub Saarte Koostöökogus projektijuhina tööle Ivar Ansper. Ivar on sündinud ning elab ka praegu Saaremaal. Ta on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis loodusgeograafina. Ivar on töötanud Orissaare vallavalitsuses ehitus- ja keskkonnanõunikuna ning alates 2010. a Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) projektikoordinaatorina. Ivari põhiliseks ülesandeks on Saarte Koostöökogu tegevuspiirkonna arengustrateegia väljatöötamine perioodiks 2014-2020. Strateegia peab olema PRI
30.08.2014 SAARTE HÄÄL: Saarte koostöökogu kutsub kaasa mõtlema, kuidas kodukoha maaelu arendada
Leader-programmi edu alus on olnud see, et maapiirkondadele antakse võimalus otsustada oma piirkonnale vajaliku toetuse üle kohapeal. Piirkonna inimesed koostavad ise arengustrateegia ja viivad selle ellu, tagades seeläbi just oma piirkonnas vajaka olevate teenuste ja toodete arendamise. Arengustrateegial põhinevad ka toetusmeetmed nüüdseks perioodiks, mis peavad kasutama kohalikke ressursse, toetama piirkonna traditsioone ning olema seejuures jätkusuutlikud ja uuenduslikud. Meie maakonnas tul
27.08.2014 MEIE MAA: Kandla lambarestoran saab täna tegevusloa (MAK meede 3.1 ja Saarte Koostöökogu)
Täna allkirjastab Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson Maatööde OÜ taotluse Kärla valda Kandla külla restorani rajamiseks ja väljastab tegevusloa. Loe artiklit täismahus ajalehe Meie Maa paberlehest või tasulisest veebiväljaandest www.meiemaa.ee/index.php MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Eesti maaelu arengukava 2007 - 2013 meetmete toetusprojektid Saaremaal. Toetuse saaja: MAATÖÖDE OÜ. Meetme 3.1 - maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus toetuspro
05.07.2014 SAARTE HÄÄL: Saarlased käisid Gotlandil ja ojamaalased Saaremaal
Saarte Koostöökogu ja Gotlandi Majandusseltsi ühisettevõtmisena sai teoks mõlema saare toidutootjate õppereis, kus saarlased tutvusid tootmisega Gotlandil ja ojamaalased huvitusid Saaremaast. Kaheksateist maaettevõtlusega tegelevat inimest Saaremaalt, Hiiumaalt ja Ruhnust lendasid Gotlandile toidu väärindamist ja toidutootjate toodangu ühis-turundamist õppima. Ojamaa-lased tegid Saaremaale sama lennukiga vastuvisiidi. Õppereisi eesmärk oli vahetada kogemusi, genereerida uusi ideid ja nu
26.06.2014 MAALEHT: Taluturu uus vallutus: kokata oskav Narva
“Siin on palju slaavi kultuuri ja neil on ju väga hea köök, perenaised oskavad hästi süüa teha ning head toorainet hinnata,” hindab TÜ Taluturg juht Merle Vall nende väljavaateid piirilinnas. Talunikke ühendav turg, mis alustas Tartus neli aastat tagasi, laienes tunamullu Pärnusse ning nüüd ka laevadele ja Narva. Loe artiklit edasi Maalehe paberlehest või tasuliselt veebilehelt maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/taluturu-uus-vallutus-kokata-oskav-narva.d
18.06.2014 MEIE MAA: Maakonna giidid lõpetasid täiendkoolituse (Saarte Koostöökogu)
Eile õhtupoolikul said 34 Saaremaa tegevgiidi Arensburgi hotelli konverentsisaalis tunnistuse täiendõppe kursuse raames toimunud loengutel osalemise kohta. Kuna Saare maakond on atraktiivne turismisihtkoht, on siin töötavale reisijuhile oluline enda teadmistepagasit aeg-ajalt täiendada. Igal kursusel osalenul oli toimunud loengute seast võimalik valida, millise valdkonna teadmisi tal juurde oleks tarvis. Reisijuhid said õpetust enesekehtestamise nippidest kuni heraldika ehk vapiteaduseni. Hääl
13.06.2014 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: VTA: Toidukäitlejatele tehtavate ettekirjutuste arv väheneb
Toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv on aasta aastalt vähenenud, selgub Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) 2013. aasta aruandest. Samuti on vähenenud ametile laekunud kaebuste ja vihjete arv. „Eestis on toiduga tegelevad ettevõtjad reeglina kehtivate nõuetega hästi kursis ja suuri probleeme nende täitmisel pole,“ põhjendas Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Samas on VTA järelevalve all olevate ettevõtete arv pidevalt suurenenud. „Kiiresti on kasvanud eraelamus toiduva
02.06.2014 TARGA MAJA KOMPETENTSIKESKUS: Rakvere Targas majas arutleti Targa energiakasutuse rakendamise võimaluste üle põllumajanduses
Euroopa Liidus luuakse alanud rahastus perioodil siseriikliku kui rahvusvahelise koostöö arendamiseks Euroopa Innovatsioonipartnerlus (EIP) võrgustik, mis läbi töörühmade tegevuse annavad võimaluse soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat ülevõtmist praktikasse ning aitab kaasa innovatsiooni tekkele maamajandusvaldkonnas. EIP ülesandeks on luua seos teadusuuringute ja uuenduslike praktikate rakendamise vahel, samuti parandada infovahetust erinevate sektorite, algatuste ja proj
30.05.2014 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Padar: kutsun põllumehi avama külastajatele oma talude uksed
Eesti tarbijad tunneksid paremini oma toitu, kui senisest enam põllumehi avaks tootmised ka külastajatele, ütles põllumajandusminister Ivari Padar täna Tartumaal Käo külas toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu suurkogul. „Eesti inimesed peavad teadma, kuidas toit nende lauale jõuab. Seepärast kutsun põllumehi üles avama talude uksi ka külastajatele ja nii end otse tarbijatele tutvustama,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar põllumeestele.
22.05.2014 SAARTE HÄÄL: Pöidel valmis maakonna esimene taldrikugolfirada (Saarte Koostöökogu)
Laupäeval avatakse Pöide terviserajal üheksa pesaga taldrikugolfi- ehk disc-golfirada. Saaremaal uudne spordiala peaks olema jõukohane ka vähese treenitusega inimestele. Ketas, millega mängitakse, meenutab lendavat taldrikut ja sellega tuleb tabada kettidest korvi. Rajameister Jüri Linde Pöide spordiseltsist ütles, et suusaradasid on nad arendanud juba 14 aastat. Nüüd avanes võimalus kasutada rada ka suvel või miks mitte ka lumevaesel talvel. “Kui suusarada on valmis, siis pole sellel kõndimine
13.05.2014 MEIE MAA: Riigikogu ja Pihtla valla korvpallilahing avab spordikeskuse (Saarte Koostöökogu)
MTÜ Saaremaa Korvpall eestvedamisel rajatud Pihtla valla spordikeskuse avab 31. mail korvpallikohtumine riigikogu ja kohaliku valla esindusvõistkondade vahel. Oma osavõtust riigikogu poolel on teatanud Eesti korvpalliliidu president Jüri Ratas ja Indrek Saar. Teised osavõtjad on veel selgitamisel. Nii Pihtla valla kui riigikogu poolele on plaanis kaasata mängima paar Eesti tippkorvpallurit. “Kes neist konkreetselt löövad kaasa mõlemas meeskonnas, saab selgeks nädala-poolteise pärast,” ütles MT
09.04.2014 KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU: MTÜ Toila Toiduklubi Maamessil 2014
Seekordsel Maamessil, mis toimub 24. - 26. aprillil 2014 Tartus, on seekord väljas MTÜ Toila Toiduklubi. Toiduklubi liikmed tutvustavad oma piirkonnas valmistatavaid tooteid, samuti Viru Toidu võrgustiku tegevusi. Toila Toiduklubi osalemist Maamessil toetab Kirderanniku Koostöökogu läbi LEADER projektitoetuse. Tulge kõik uudistama! www.maamess.ee/
20.03.2014 VIRUMAA TEATAJA: Perefirma avab Rakveres lihapoe
Perefirma Oma Põrsas avab aprilli alguses Rakveres lihapoe, kus hakatakse kauplema vaid Lääne-Virumaalt pärit kaubaga. Umbes aasta tegutsenud ettevõttel on müügipunktid ka Tallinna turgudel – Nõmmel, Mustamäel ja Lasnamäel. Esialgu müüdi Vajangu farmis kasvanud sigade liha interneti teel peamiselt Tallinnas. Firmajuht Kirke Laht rääkis, et kuna liha tuleb kõik Lääne-Virumaa Vajangu farmist, siis oli loogiline avada müügikoht ka Rakveres. “Meil käis Tallinnas kliente mitmelt poolt Eestist, huvi
12.03.2014 SAARTE HÄÄL: “Saaremaa päikesel“ tänavu 700 osalejat! (Saarte Koostöökogu)
Reedel autasustati Kuressaares kuuendat korda noortele suunatud äriideede konkursi “Saaremaa päike” laureaate. Konkursist võttis tänavu osa rekordarv noori, ligi 700. Konkursi korraldasid MTÜ Saaremaa Ettevõtjate Liit, SA Saaremaa Arenduskeskus ja MTÜ Saarte Koostöökogu. Selle konkursi tegevusi on viimastel aastatel rahastatud LEADER-programmist. Konkurss haaras ligi poolsada üritust möödunud sügisest alates. Saaremaa arenduskeskuse juhatajat Piret Pihelit üllatas lisaks osavõtjate rohkusele tä
26.02.2014 MAALEHT: Lümanda vald saab Leaderi toetusega uue jõusaali (Saarte Koostöökogu)
Lümanda spordiselts ehitab kevadeks Leaderi toetusega uue jõusaali, kus saavad oma liikumisvaegust korvata nii kontoriametnikud kui ka koolinoored. Loe artiklit edasi Maalehest
26.02.2014 MAABLOGI: Tarbijad soovivad mahetoodetele odavamat hinda
Üle poole tarbijaist (58%) soovivad mahetoitu osta tavalisest toidupoest, valmidus mahetoidu eest kõrgemat hinda maksta on aga vähenemas, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud maheturu ülevaatest. Tarbijaküsitluse andmetel ostis 2013. aastal kord nädalas või sagedamini mahetoitu 8% elanikest, 1-3 korda kuus 15% elanikest, harvemini kui kord kuus 26% ja aasta jooksul üldse pole mahetoitu ostnud 43% elanikest. Peamiste põhjustena mahetoidu ostmiseks nimetati tervislikkust (65%) ja
26.02.2014 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Eesti mahetoidu valik laieneb jõudsalt
Mullu tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 1257 erinevat Eestis toodetud mahetoodet, selgus täna põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu ülevaatest. Aastaga lisandus poelettidele üle 400 uue mahetoote. „Mahetoidu tootmisel seisavad ees mitmed väljakutsed alates toodangu kogustest ja tarnekindlusest. Selleks, et meie poelettidele jõuaks veelgi enam kohalikku mahetoitu ja tuua hinnad tarbijale vastuvõetavamaks, on vaja toota suuremates ko
26.02.2014 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Saaremaa sellide-köögis on inlgane võimust võtnud
Saaremaa söögisellide veebilehelt loeme, kuidas inglise-moodi kooke küpsetada: Sõbrapäeva eel peeti Salmel üks suur küpsetamismaraton- kolme tunni vältel valmistasid erinevate klasside õpilased Derek Ewani juhtimisel mitmesuguseid magusaid kooke ja küpsiseid. Seda selleks, et järgmisel päeval kõikidele sõpradele koolis ikka sõbrapäevakooki jaguks! Ja pane tähele- koogiküpsetamine Derek-i juhendamisel käis suuresti inglise keeles ehs siis " English in the kitchen!" Loe uudist ja vaata pilte Si
11.02.2014 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohalike toiduvõrgustike hoog ei ole raugenud
Jaanuari keskpaigas toimusid Lõuna-Eestis kahe toiduvõrgustiku seminarid: MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti talveseminar ning Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT aastaseminar. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku esindajatel oli au viibida mõlemal üritusel. MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti (MLE) asutati 2010. aasta suvel viie Lõuna-Eesti kohaliku tegevusgrupi ja kuue Lõuna-Eesti ettevõtja poolt, juba sama aasta septembris avati ka Lõunakeskuse Taluturg. Viljandimaa
09.02.2014 MAALEHT: Keskkonnateadliku linnainimese interneti-kaubamaja
Tallinnas tegutseb aina enam populaarsust koguv sotsiaalne ettevõte Tagurpidi Lavka, mille asutasid neli aastat tagasi kümme sõpra ning mille eesmärk on tuua eestimaine talukaup linlasteni. Kui traditsiooniliselt käivad kauplusautod linnast kaugetesse maakohtadesse kaupa viimas, siis Tagurpidi Lavka veab väiketalunike kasvatatu maalt linna. Tagurpidi Lavka puhul räägitakse, et see on linnainimesele hea võimalus tarbida kohalikku toitu ja talumehele hea võimalus pakkuda oma toodangut, kuid vähe
04.02.2014 MTÜ MAITSEV LÕUNA-EESTI: Talveseminar 2014
16. jaanuaril 2014. a toimus Talveseminar teemal “Kohalik toit – kuhu edasi?” Päeva alustas Katrin Noorkõiv, rääkides kohaliku toidu ja väiketootjate olukorrast hetkel ning lühikese tarneahela toetamisest Maaelu Arengukava 2014-2020 perioodil. Leader tegevusgruppide esindajad arutlesid kohaliku toidu osa üle uues programmperioodi strateegiates. Taluturu tegemistest ja arengust rääkis Merle Vall ning MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti rollist tootjatele Tiit Niilo. Tiina
03.02.2014 MAALEHT.EE: Uusi köögiviljahoidlaid oleks vaja küll
Selleks et mahetootjate köögi- ja puuvilja oleks võimalik süüa aasta läbi, on saagi ületalve säilitamiseks vaja kaasaegseid hoidlaid. Toetusi oodatakse uuelt MAKilt. Ebapiisav juurikate hoiustamise võimalus ühelt poolt ja kõrged transpordikulud teiselt poolt olid need põhjused, miks Tartumaal Läti külas asuva Latika talu peremees Priit Hinto otsustas võtta ette Eesti suurima maheköögiviljahoidla ehituse. Kauplustel ja restoranidel on palju mugavam suhelda ühe laoga, kui et mitme taluniku käest
30.01.2014 MAAELUVÕRGUSTIK: Mahekonverents „Maa – Linn – Mahe“
23. jaanuaril korraldas Saksa Mahetoidutööstuse Ühendus (BOWL - Bund Ökologische Lebensmittelwirtschaft) Berliinis, Rohelise Nädala (Grüne Woche) raames mahekonverentsi "Linn - Maapiirkond - Mahe" ("City - Countryside - Organic"). Konverentsil kanti ette häid näiteid ja kogemusi nii Saksamaalt, Taanist, Itaaliast kui ka meie oma Eestist - kohalikke mahetoidu propageerimise näiteid esitas Reet Kokovkin Hiidlaste Koostöökogust. Inimestele on söök eluks vaja
09.01.2014 VIRUMAA TEATAJA: Viru-Jaagupi uuest poest saab värsket liha osta
Detsembris avas Voore Farmi omanik Indrek Klammer Viru-Jaagupis väikese poe, kus müüakse nii värsket liha kui piima. Loe artiklit täismahus Virumaa Teataja tasuliselt veebilehelt www.virumaateataja.ee/2655136/viru-jaagupi-uuest-poest-saab-varsket-liha-osta/
06.01.2014 JÄRVA TEATAJA: Mahetoidu kohta napib teavet
Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Ligi 45 00 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil. Sama oluline on soov vältida toidus geneetiliselt muundatud organisme ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke. Uuringust selgus ka, et korrapärased mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Loe artiklit täismahus ajalehe Järva Teataja paberlehes
04.01.2014 MAALEHT: Autolavka hakkab maarahvale toorpiima müüma
Saaremaal ainsana toorpiima pudelites turustava mahetaluniku Jaan Kiideri toodang tuleb müüki ka kauplusautodes. “Mul on juba praegu piimamüük päris suur, aga inimesed hakkasid küsima, kas ma seda pudelipiima ei saaks tuua,” ütles lavkajuht Andrus Sunduk Saarte Häälele. “Külades ei ole ju enam lehmi, varsti võib lehmi näha ainult näitustel, aga maainimene on harjunud rammusama piimaga,” selgitas ta. Sunduki sõnul kurdavad tema ostjad, et nemad ei tunne poepiima tarbides mingit vahet, kas selle
18.12.2013 MEIE MAA: Kärlal räägiti mahetoidu ABC-st
Möödunud pühapäeval toimus Kärla põhikooli sööklas mahetoidu päev, kuhu oli kogunenud üle 50 lapse ja lapsevanema. Kavas olid mahepõllumajanduse loeng lapsevanematele ja piparkoogivalmistamine lastele ning kõigile ühine kokkamine mahetoorainest. Kihelkonna valla mahetalunik Aivar Kallas tegi puust ja punaseks mahepõllumajanduse põhimõtted ja selle, kuidas mahetoitu ära tunda. “Tundsin, et olin õige sihtgrupi ees. Meile, kes me mahevaldkonnas tegutseme, võib tunduda, et mahepõllumajandusest tea
17.12.2013 PÕHJARANNIK: Promenaadi talupood alustas rahvarohkelt
Jõhvi uus promenaad ja selle ääres uksed avanud talupood tekitavad tunde, justkui oleks sattunud Euroopa südamesse, tunnustati poe avamisel selle asutajaid ja kohalikest tootjatest varustajaid. Loe artiklit täismahus ajalehe Põhjarannik paberlehest MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Promenaadi Talupood Facebook´is www.facebook.com/pages/Promenaadi-Talupood/500156793413184 Kohaliku toidu teemaleht www.maainfo.ee/ Eesti maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme toetusprojekt 2
14.12.2013 SAARTE HÄÄL: Koostöökogu jagas toetusteks 310 000 eurot
Saarte koostöökogu jagas Leader-programmist III voorus ettevõtluse toetamiseks laiali 230 000 eurot ja külaelu toetusmeetmest 80 000 eurot. SKK hindamiskomisjon hindas laekunud projekte 9. ja 10. detsembril ning juhatus kinnitas toetatud projektide nimekirja üleeile. SKK juhi Koit Kelderi kinnitusel laekus kokku 64 projektitoetuse taotlust, mitu taotlejat sai toetust 20 000 eurot, samuti jagus 10 000-euroseid toetusi raha külaelumeetmest taotlenutele. SKK jagab raha meetmetes: “Turutõrgete väh
10.12.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonnaköögid kui väikeettevõtjate lävepakk
Novembri lõpus kogunesid kohalike toiduvõrgustike esindajad Tahku Taresse Pärnumaal maaeluvõrgustiku järjekordsele teemapäevale. Seekord oli arutuse all kogukonnaköökide võimalused ja vajadused. Eestis ei ole „kogukonnaköögi“ mõiste enam võõras. Mitmetes seltsi- või külamajades on väljaehitatud köögid, kus külaürituste tarbeks saab kohvi keeta, toitu valmistada. Osades külamajades on toiduvalmistamise kohad aga suuremad, kui lihtsalt kohvimasin laual või kööginurk, kööki on v
05.12.2013 MAALEHT: Peipsi sibul näitab Euroopa taset
Peipsi-äärsed väikesed sibulatootjad koostasid esimesena Eestis toidu kvaliteedikava ja plaanivad oma kasvatatule saada ka ELi geograafilise tähise. Tartus poes käies märkas Peipsi ääres Kolkjal sibulaid kasvatav Konstantin Avvo üllatusega, et Poolast pärit lahtise sibula juurde oli pandud silt "Peipsi sibul". "Hakkasin mõtlema, kuidas meie nimetust kaitsta," räägib hakkaja mees, kes peab turismitalu, kus tutvustab huvilistele sibulakasvatust. Ta uuris siit ja sealt ning sai teada, et Pei
17.11.2013 E24: Kalamatsi kitsepiimameierei katsetab julgelt uute juustudega (Järva Arengu Partnerid)
Esna, kus filmitakse ka menukat telesarja «Naabriplika», on maaliline väikeküla keset Eestit, kuhu endine doktorant Aita Mets ja tööstust õppinud Jaan Raudkivi on kolme aastaga rajanud kitsepiima töötleva Kalamatsi meierei, mille toodang jõuab nii poelettidele kui ka Eesti parimatesse restoranidesse. Paljuski tänu soodsate juhuste kokkulangemisele läks nõnda, et Esnas asub nüüd Eesti esimene kitsepiima töötlev meierei. Meierei perenaisest Aita Metsast pidi esialgu saama hoopis teadlane. Kuid ku
17.11.2013 E24: Minna Sahver üllatab eriliste marmelaadidega (Raplamaa Partnerluskogu)
Minna Sahver on ettevõte, mille tootevalikusse kuuluvad marja-, puu- ja köögiviljapüreedest käsitööna valmistatud marmelaadikommid, mida toodetakse 4000 pakki kuus. Novembri alguses tähistas Minna Sahver oma kolmandat sünnipäeva juba uutes tootmisruumides. Ettevõtluse juurde jõudis Minna Sahvri asutaja Siret Elmi tänu lapse sünnile, kuna tema soov oli pakkuda lapsele just naturaalset ja tervislikku toitu. Esimese mõttena oli plaanis valmistada sügavkülmutatud kuubikutena beebitoidupüreesid, mid
29.10.2013 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: 2013. aasta III taotlusvoor
4. novembrist 8. novembrini võtab SKK vastu taotlusi 2013. aasta kolmandasse taotlusvooru. Taotlusi võetakse vastu kõikidesse meetmetesse: Meede 1 – TURUTÕRGETE VÄHENDAMINE LÄBI ÜHISTÖÖ Meede 2 – UUTE TURGUDE LEIDMINE Meede 3 – AKTIIVNE JA HARITUD KÜLA ehk jäämine, tulemine, sulandumine INFO: www.skk.ee/leader-programm-ja-taotlemine/programm-ja-dokumendid/
26.10.2013 PÕHJARANNIK: Raudkivi talus kasvavad õnnelikud õunapuud (Kirderanniku Koostöökogu)
Ida-Viru esimene õunatalu sündis soojadest mälestustest vanaema-vanaisa ubinaaiast ning õu-nalõhnalisest verandast. Erinevalt vanadest hüljatud aedadest sirguvad seal õnnelikud õunapuud. /.../ Kui õunahoidla rajati oma raha eest, siis istikute ja niisutussüsteemi ostmist ning kaitsetara ehitamist toetas PRIA. "Niisutussüsteem on tegelikult kallis lõbu ja me poleks seda ostnud, kui poleks toetust saanud. Niisutussüsteem on väga hästi ära tasunud: kuiva aega oli suvel päris palju ja kui puu õuna
24.10.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist
Täna algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega. „Eesmärk on pöörata tähelepanu hooajalisele kohalikule mahesaadustele, et tarbijad leiaks üles oma lähipiirkonna tootja ja vastupidi,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahetootjad otsivad praegu võimalusi, kuidas oma tooda
15.10.2013 BIONEER.EE: Mahemahlad valmivad looduse rüpes (MAK meede 1.2 ja Tartumaa Arendusselts)
Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud. Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hekta
09.10.2013 SAKALA: Taluturg kinkis rahvale tervist
Egon Valdaru, Sakala 09.10.2013 Laupäeval Männimäel peetud taluturg rõõmustas linlasi mahedate ja tervislike toodetega. Koju sai osta köögivilju, jahu, mett, mune ja Polli tootearenduskeskuses valmistatud pilku püüdvaid hoidiseid. Mahekauba pakkujaid oli paarikümne jagu, mitut müügilauda kaunistasid erksa värviga pudelid ja purgid, milles olid astelpajust, jõhvikast, mustast sõstrast, tomatist või muust aiakraamist tehtud moosid ja mahlad, kõigil kenad etiketid juures. Energiapomm arvuti kõrv
09.10.2013 MAABLOGI: Mida teha üle jäävate aiasaadustega?
Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. Seega on jälle asjakohane rääkida teemal, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäävate aia- või põllusaadustega. Kas neid tohib kasutada lasteaia- ja koolisööklates või pakkuda lähedalasuvale restoranile? Kas on mingid piirangud selliselt saadud aiaviljade kasutamisele? Ligi aasta tagasi kirjutasin Maablogis samal teemal. Siiski jõuavad jätkuvalt meieni arvamused, et kodus kasvatatud puu- ja köögivilja ei ole lubatud koolis või lasteaias
23.09.2013 MAALEHT: Tubri talu töötleb kitsepiima (MAK meede 1.4.1, 1.4.2 ja Leader-meede)
Läänemaa Ridala valla ettevõtja Neeme Koorem ehitas esimese kitsepiimatööstuse, kus valmivad kohupiim, jogurt ja või. Elu ise sundis peale lammaste hakkama Tubri talus ka kitsi kasvatama, kuna laps ei talunud lehmapiima,“ põhjendab Neeme Koorem oma valikut. 1991. aastal võeti tallu kaks kitse, ja piimamure oli murtud. Sealt tekkis mehel mõte, et võiks karja suurendada ja hakata kitsepiimaga varustama teisigi lapsi, kes lehmapiima ei talu. Talu kitsekari kasvas ning tarbijaid lisandus nii oma,
19.09.2013 EPKK: Pääsukesemärgiga tooted telesaates Me armastame Eestit!
Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on Eesti kõige tuntuma toidukvaliteedimärgi Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) väljaandjana ka tänavu korraldamas teavituskampaaniat märkide tuntuse tõstmiseks tarbijate hulgas. Oleme selleks kavandanud erinevaid turunduslikke ettevõtmisi, kus märke tutvustame. Üks neist – telesaade „Me armastame Eestit!“ - jõuab eetrisse telekanalis TV3 juba sel reedel, 20. septembri õhtul. Kokku on reedeõhtuti tulemas 12 saadet. Koostöös saate tootjatega pöörame saates
10.09.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Magusa marmelaadi saladus
Pühapäeval, 8. septembril 2013 algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Magusa marmelaadi saladus". Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... OÜ Minna Sahver on ettevõte, mis toodab kohalikul toorainel põhinevaid marmelaade ja siirupit. Ettevõtte veebileht minnasahver.ee/. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme raames toetatakse Raplamaa Partnerluskogu piirkonnas asuva OÜ Minna Sahver tegevust keedukatla ja marmelaadivormide soetamisel 5 03
10.09.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohalik toit - tähtis ei ole ise ja üksi, vaid ökonoomselt üheskoos
24. - 26. augustil 2013 toimus Prantsusmaal, Ülem-Provence’i piirkonnas, Digne-les-Bains´is 2. Euroopa kohalike toodete laat, koos temaatiliste õppereiside ja seminaridega. Üritus on osa Leader rahvusvahelisest koostööprojektist ning selle korraldas Prantsusmaa kohalik tegevusgrupp Leader en Pays Dignois. Samalaadne laat toimus esmakordselt 2012. aastal Le Puy en Velay’is. Väike, aga kokkuhoidev kogukond Lõuna-Prantsusmaal asuv Ülem-Provence’i
05.09.2013 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Sirguvad Söögisellid kutsuvad Kuressaare keskväljakul toimuvale Turupäevale ja laadale 14. septembril!
Uuendusena sel aastal on Turupäeva raames avatud koolilaste poolt juhitav Ökokohvik ja kingipood. Kingipood - Sirguvad söögisellid on valmistanud Turupäeva tarbeks suvel koolipeenral kasvatatud juur- ja aedviljast ja puuviljadest hoidised, mahla ja küpsetisi, millega laadapäeval kauplevad! Ökokohvik „Sirguvad söögisellid“ - tõeline laste poolt juhitav söögikoht, kus koolilapsed vilunud kokkade juhendamisel omakasvatatud aed- ja juurviljadest ning kohalikust mahetoodangust toitu valmistavad j
02.09.2013 SAARTE HÄÄL: Pöidelased tunnevad mõnu tervislikest eluviisidest (Saarte Koostöökogu)
Pöide valla hakkajad külaelu edendajad on võtnud aluseks rahvatarkuse, et inimene ei ela üksnes leivast. Mõõdukas tervisespordiga tegelemine annab inimesele hea enesetunde ja inspiratsiooni uuteks mõteteks ning peletab ka haigused eemale. MTÜ Pöide Spordiselts hoolitseb selle eest, et vallarahval oleks meeldiv tervislikult vaba aega veeta. Igati nüüdisaegse terviseraja ehitamine on vaid üks osa spordiseltsi ettevõtmistest. Traditsiooniks on muutunud jalgrattamatkad naabervaldade ajaloolistesse
28.08.2013 MAABLOGI: Sööme arvatust mahedamalt
Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam. Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.
27.08.2013 JÄRVA TEATAJA: Talutooted panid sõidukid peatuma
Eelmisel nädalal esimest korda avatud talutoodete müük Koigi vallas Tallinna–Tartu maantee sajandal kilomeetril käivitus hoogsalt. Ettevõtmise eestvedaja Kaie Altmetsa selgitusel möödus esimene katsetus, kolm teeäärse müügi päeva edukalt. «Kõige parem päev oli laupäev, kus edaspidi kavatseme olla avatud pikemat aega,» lisas ta. Rohkem peatusid Koigi bussipeatuse lähedases müügikohas Tallinna poole sõitvad autod, kel on Altmetsa hinnangul autorongist välja sõita lihtsam. Esimeste päevade käive
27.08.2013 SAKALA: Ärma talus läks kaubaks kodumaine toit
Presidendipaari kutsel kogunesid möödunud neljapäeval Ärma tallu Eesti toidu edendajad. Väiketootjad ja restoraniomanikud veetsid seal pärastlõuna, mille kestel ammutasid väärt teadmisi ja maitsesid uusi kodumaiseid suupisteid. Niisugune kohtumine leidis aset juba kolmandat aastat. Seekordne põhiteema oli tervislik toiduvalmistamine. Nagu ütles Evelin Ilves, näevad väiketootjad tihti vaeva, et kasvatada tervislikku vitamiinirikast toitu, kuid sellest pole eriti kasu, kui söögi valmistamise käig
26.08.2013 KODUKANT LÄÄNEMAA: Mahetoidu edulugu Rootsis Södertälje piirkonnas
Mahetoidu edulugu Rootsis Södertälje piirkonnas Kevadel kutsuti lasteaia, kooli (sh hoolekogu) ja omavalitsuste esindajaid üle Eesti osalema seminaril „Mahetoidu kasutamise kogemused lasteasutuses“, kus muuhulgas tutvustas Södertälje omavalitsuse esindaja Sara Jervfors Rootsis Södertälje piirkonna ettevõtluse ja kohaliku toidu propageerimisega on edulugu. Omavalitsuse juurde on loodud toiduosakond, mis tegeleb kooli- ja lasteaedade toidulaua kvaliteetsemaks muutmisega. 10 aastat tagasi võeti v
22.08.2013 PÕHJARANNIK: Taluturg tõestas kohaliku toidu menu
Eelmisel laupäeval esimest korda peetud Jõhvi taluturul leidsid nii kauplejad kui ostjad, et oranže telke võiks juurde tulla ja kohaliku toidu turg kasvada. “Hinnad on ikka palju odavamad kui Jõhvi turul. Näiteks peedikilo maksab Jõhvi turul 70-80 senti, aga siin ainult 30 senti,” kiitis juurikajahile tulnud pensionär Salme. Hindadega oli rahul ka Svetlana, kes varus boršikraami ja rõõmustas selle üle, et leti taga askeldasid nooremad müüjad kui turul tavaliselt. Karin degusteeris koduleiba n
16.08.2013 PÕHJARANNIK: Laupäeviti kaubeldakse Jõhvis Viru toiduga
Sel laupäeval (17.08) toimub Jõhvi keskväljakul esimene taluturg, mis viib kokku Viru toidu kasvatajad ja tootjad ning kodulähedast kraami hindavad tarbijad. Jõhvi keskväljakul on taluturu telk püsti igal laupäeval kella 9-13, esialgu kuni oktoobri lõpuni. “Välja arvatud lausvihmaga, kui telki pole võimalik üles panna,” ütles MTÜ Kohalik Toit juhatuse liige Aigi Kullerkupp. Taluturu käivitamine langeb kokku kohaliku tooraine müümise tippajaga. “Nii mõnigi on küsinud, miks peaks eelistama talut
13.08.2013 ÕHTULEHT: Tagurpidi Lavka toob taluniku munad-piima linlasele koju kätte
Mittetulundusühing Tagurpidi Lavka käib kaks korda nädalas väiketalunikelt kaupa korjamas ja linlastest tellijatele koju viimas. Mitte ainult mune ja piima. Kes tellib, saab ka liha, supirohelist ja kõike muud. Pikemal, 200kilomeetrisel bussiringil kaasa sõites saab tubli portsu maauudiseid teada ja talunike muredest aimu. Loe artiklit Õhtulehe veebilehelt ohtuleht.ee/536909
12.08.2013 MAALEHT: Palvemaja talupere kasvatab tõuküülikuid (Võrumaa Partnerlukogu)
Endel Leius kasvatab Osula külas Palvemaja talus umbes tuhat küülikut aastas ja müüb küülikuliha suitsutatult ning konservidena laatadel ja taluturgudel. "Ostsin 1980. aastatel kolhoosilt kunagise palvela hoone, mis oli kokku kukkumas ja ümberringi oli ainult võsa," selgitab Endel Leius, miks talu nimeks sai Palvemaja. Nüüd on Tea ja Endel Leius aastakümnetega rajanud siia eeskujuliku talumajapidamise, maja on korda tehtud ja taluhoone üks osa välja ehitatud küülikunahast toodete müügiks. Müüg
18.07.2013 MAALEHT: Eesti toit on seni ELi kvaliteedimärgita
Kuigi Euroopa Liidu kvaliteedimärke on taotletud ja registreeritud ligi 1500 tootele, ei ole nende seast mitte ükski pärit Eestist. Euroopa Liidus kehtib kvaliteedimärkide süsteem konkreetse päritoluga ja traditsioonilistele toodetele. On kolme liiki märgid: kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline eritunnus. Loe artiklit täismahus Maalehe paberlehest MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: 22. novembril 2012 korraldas Maamajanduse Infokeskuse
17.07.2013 MEIE MAA: Toiduteel ehk Lammas lähivaates
Kes on lammas, mitu villavabrikut on Saaremaal, kuidas vanasti villa töödeldi, millised rahvariided valmisid villast ja kuidas maitseb lambapraad – sellistele küsimustele sain möödunud kuul vastuse, kui külastasin turistidele mõeldud kohaliku toidu tutvustamise marsruuti Lambatee. Projekti InFAcTo käigus sündis mitu toiduteed, mis mõeldud turistidele kohaliku toidu tutvustamiseks. Ühest siinkohal juttu tulebki. Lambateel liikumiseks koguneti kõigepealt Kuressaare turuhoone teisele korrusele, k
10.07.2013 MAABLOGI: Kas me vajame rikastatud toitu?
Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast. Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, o
08.07.2013 SAARTE HÄÄL: Saaremaal algas esimene keeduvärvi kursus (Saarte Koostöökogu)
Eile algas Lümandas õppepäevade sari, millega huvilistel on võimalik omandada teadmisi ajalooliste võtete abil värvi keetmisest. Neli päeva kestvat sarja rahastas Leader programm ning see kannab nimetust “Keeduvärvi tuur. Keeduvärvi õpitoad Saaremaa külades”. Täna ollakse Muhus Igakülas, homme Kiratsis Kaarma vallas ja pühapäeval Kanissaare külas Pöidel. Kursused algavad igal pool kell kümme hommikul ja kestavad vähemalt kella kaheni pärastlõunal. Loe edasi... MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Lead
05.07.2013 ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU: Karjamõisa lihatööstus käivitab Pärnumaal tootmishoone
Karjamõisa lihatööstuse pidulik avamine toimus 5. juulil 2013 ja tootmisliin asub tööle algaval nädalal. OÜ Karjamõisa omanike Enn Kuslap`i ja Toomas Tuisk´i sõnul on tegu igati kaasaegse väiketapamaja ja lihatöötlemisettevõttega Pärnumaal, Are vallas, Suigu külas. Avamisele oli kutsutud terve hulk ettevõtmise toetajaid ning koostööpartnereid, kelle kõnedest jagus ettevõtjaile tunnustust ja tööstiili iseloomustamiseks kasutati korduvalt pöördumist „härrad põhjalikud“ .
02.07.2013 VTA: Toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv mullu vähenes
Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis mullu toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid 12 986 korral. Võrreldes aasta varasemaga vähenes toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv 5% võrra. „Eestis toiduga tegelevad ettevõtjad on reeglina hästi kursis kehtivate nõuetega ja suuri probleeme nende täitmisel pole,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Tema sõnul olid 2012. aastal toidukäitlejatele tehtud ettekirjutused põhiliselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavuse, toidu mä
25.06.2013 ERR Uudised: Saaremaal tehti korda Leedri küla tuulik (Saarte Koostöökogu)
Kunagi oli Saaremaal sadu tuulikuid, kuid täna on neist alles vaid üksikud, ja kui mõni neist korda tehakse, saab sellest tõsine auraha Saaremaa rinnal. Lümanda valla Leedri küla tuulik on üks sellistest. Anetsi tuulik sai väliselt korda tänu kohaliku külarahva initsiatiivile. Aga ühe tuuliku taastamine pole odav lõbu. Kokku läksid tööd maksma suurusjärgus 30 000 eurot, millest suurem osa saadi Euroopa Liidu maaelu edendamise algatusprogrammi LEADER kaudu. Aga väga suur roll jäi ka külale endal
20.06.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Mahladele suhkru lisamine keelustatakse
Valitsus kehtestas täna oma määrusega uued mahlatoodete koostise- ja kvaliteedinõuded, millega keelustatakse mahladele suhkru lisamine. Määrusega viiakse Eestis kehtivad nõuded vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga. Valitsuse määrus „Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded“ keelustab alates 28. oktoobrist 2013 suhkrute lisamise mahlale, mahlakontsentraadile, kontsentraadist toodetud mahlale, mahlapulbrile ja tõmmismahlale. „See aitab muuta inimeste toidulauda terv
19.06.2013 SAARTE HÄÄL: Bändikooli laager: tullakse ja mängitakse rõõmuga (Saarte Koostöökogu)
Eile keskpäeval valitses Salme rahvamaja ruumides bändikooli laagris töine ja asjalik meeleolu, töötubades tegutses kokku 60 osalejat koos juhendajatega. “Laagri eesmärk on koos musitseerida,” sõnas laagri eestvedaja, Kärla vallavanem Tiina Luks, kelle sõnul õpitakse igas töötoas lugusid ja pillide käsitsemise tehnikat. Õhtul saavad osalejad õpitud lood kokku mängida. Eile õpiti selgeks Tõnis Mägi “Veenus”, täna lihvitakse seda ja järgmiseks õpitakse selgeks Singer Vingeri “Kommunikatsioon”. Sa
17.06.2013 MEIE MAA: Pihtla spordikeskus on peaaegu valmis (Saarte Koostöökogu)
Pihtla vallamaja vastas olevast põllust sai eelmisel aasta suur ehitusplats. Täna on valmis saanud kogu korvpallipõrand kahe väljaku jaoks, samuti rannavolle liivaväljak. Loe artiklit täismahus ajalehe Meie Maa paberlehest või tasuliselt veebilehelt. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi SAARTE KOOSTÖÖKOGU piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme 2012.a. projekt. Toetuse saaja: MITTETULUNDUSÜHING SAAREMAA KORVPALL projekt, toetatavad tegevused: Pihtla spordikeskus
13.06.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Prognoos: järgmine kümnend maailmas toiduhindu alla ei vii
Järgmisel kümnendil jääb maailma põllumajandusliku tootmise aastane kasv keskmiselt 1,5% piiresse, sest tootmise laiendamine on piiratud. Üha enam hakkab toiduhindade kujunemist mõjutama Hiina oma üle miljardi elanikuga, selgub OECD ja FAO prognoosist aastateks 2013-2022. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD ning ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO hinnangul kasvab järgmisel kümnendil maailma põllumajandustootmine keskmiselt 1,5% aastas. Tootmise kasvu piiravad raporti jär
12.06.2013 SAARTE HÄÄL: Ettevõtjad on Saaremaa märgi omaks võtnud (Saarte Koostöökogu)
Läinud aasta lõpul alustatud Saaremaa ühisturundamise projekt, milles etendab otsustavat rolli Saaremaa bränd ehk oma märk, on korralikult käima läinud. Ehtsaid saaremaiseid tooteid teistest eristava sinise märgikese on praeguseks kasutusele võtnud 32 ettevõtet, ühingut. Teiste seas sellised suured tootjad nagu näiteks Nantecom Saaremaa Delifood, Saaremaa piimatööstus, Saaremaa lihatööstus, aga ka väiksemad tegijad nagu Mustjala Mustard, Mamsli pirukapood jt. Märki on otsustanud kasutama hakat
06.06.2013 MEIE MAA: Ruhnu rahvamaja sai võimsa helitehnika (Saarte Koostöökogu)
Ruhnu rahvamaja soetas PRIA ja kohalike elanike toetusel endale 3500 eurot maksva helitehnika, mis tähendab, et enam ei pea saarele esinema tulevad bändid ise kõlarikomplekti kaasa tooma. Loe artiklit täismahus ajalehe Meie Maa paberlehest või tasuliselt veebilehelt www.meiemaa.ee/index.php MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi MITTETULUNDUSÜHING SAARTE KOOSTÖÖKOGU piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme 2013.a. projekt. Toetuse saaja: RUHNU VALLAVALITSUS. Toetatavad
04.06.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Uus märgis toob suurema lihasisaldusega vorstitooted esile
Põllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul. „Kõigil vorstitoodete pakenditel on info lihasisalduse protsendi kohta olemas ka praegu, kuid lisamärgis toob selle tarbija jaoks selgemalt ja pakendil paremini leitavalt esile,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse nin
30.05.2013 POSTIMEES: Esko talu peremees näitab linnavurledele, kuidas piimast saab juust
Esko talu, mis on tuntud hea jogurti, juustu ja kohupiima valmistajana, ning Maakaup.ee ja Looduspere korraldavad 14.juunil Sakus Esko talus perepäeva. Piimatoodete valmimise kõrval saab uudistada ja proovida näiteks nõgesekotlette ning ise limonaadi teha. Üritus on tasuta, puhast toitu saab kaasa osta ja kohapeal süüa. Grillihooaja alguses õpitakse profi türgi grillmeister Cevad'i käe all marinaadi ja grillimise saladusi ning pärast tööpäeva lõppu saab oma söögiisu rahuldada grillitud lambafi
29.05.2013 SAARTE HÄÄL: Valjala lasteaia talu- ja toiduprojekt sai läbi
Laupäeval tähistati Valjala lasteaia õuel pidulikult projekti “Taluga sõbraks, toiduga tuttavaks” lõppemist. Tänati koostööpartnereid, maitsti tervislikke astelpajusmuutisid ning vaadati Valjala naisrühma ja lasteaialaste esinemist. Oma tooteid olid tutvustamas nii Koplimäe kui ka Riido ökotalu, samuti olid kohal õunakasvatajad. Valjala lasteaia juhataja Marina Tamm ütles, et projekti võib lugeda õnnestunuks. Lapsed said ise näha ja katsuda, milline on tatrataim, maitsta mahetatra teri. Samuti
29.05.2013 RAPLAMAA SÕNUMID: Rapla külje all valmivad tervislikud ja mokkamööda loodustooted
Rapla vallas Vana-Kõrtsi talus osaühingus Taluelu valmivad tervislikud ja maitsvad aed- ja juurviljakrõpsud ning -sukaadid. Kolm aastat tagasi alanud algaja huvilise katsetustest on selleks aastaks välja kasvanud mokkamööda müügiartikkel. Varem pikalt pealinnas kontoriametnikuna töötanud OÜ Taluelu juht Maret Sikstus kolis koos mehega kümmekond aastat tagasi Rapla lähedale maale ja on sestpeale loodusega sinapeal olnud. /.../ Pärast pikki katsetusi ja proovikuivatamisi söandas Maret Sik
21.05.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduinspektorid käisid Gotlandil kogemusi saamas
Eesti maaeluvõrgustiku üksus korraldas taaskord kohaliku toidu teemalise õppereisi Eesti piirkondlikele toiduinspektoritele. Seekord õppisime gotlandlastelt. Gotland ehk Ojamaa suurim saar Läänemeres. Gotlandi pindala on 3140 ruutkilomeetrit ning seal elab üle 57 tuhande inimese. Gotland on üks Rootsi 21 maakonnast ehk läänist ning seal on 92 kihelkonda. Igas kihelkonnas on kirik. Saare peamised sissetulekuallikad on põllumajandus ja turism.
21.05.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Gotlandi kohaliku toidu õppereisi esimene päev
Kohtumine Gotlandi toidu järelevalveametnikega EL kvaliteedikavade rakendamisest Rootsis Ühisköök Meierei Veski Lihaveisetooted Mahelambad ja lambanahad Teisipäeva, 7. mai 2013 hommikul toimus kohtumine Gotlandi toidu järelevalveametnikega, kus tutvustati üldist toidukontrolli ülesehitust Gotlandil ja anti ülevaade järelevalve all olevate ettevõtete kontrollidest ja vastati esitatud küsimustele.
21.05.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Gotlandi kohaliku toidu õppereisi kolmas päev
Väiketapamaja Sylvi tütarde pagarikoda ja kohvik Lilla Bjers köögiviljatalu koos talupoe ja restoraniga Pia pagarikoda Nõustamissüsteem Rootsis Kohaliku toidu võrgustikud Gotlandil Lärbrö Källstäde väiketapamaja - www.facebook.com/KallstadeKottDelikatesser Lärbrö Källstäde väiketapamaja töötab praeguste omanike juhtimisel alates 1. juulist 2012. a, kokku on väiketapamaja tegutsenud 15 aastat. Omanikeks on 2 peret, lisaks on palgatud 2 töölist.
21.05.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Gotlandi kohaliku toidu õppereisi teine päev
Kulinaarsete regioonide projekt - Culinary Heritage Maiustuste tootja Köögiviljatalu Lambatalu - lambaliha ja -nahad Kulinaarsete regioonide projekt (Culinary Heritage) - www.culinary-heritage.com/ Riina Noodapera andis bussis ülevaate kulinaarsete regioonide projektist - Culinary Heritage. Võrgustik on suunatud eelkõige Läänemere ümber asuvate riikide regioonidele, et selle ümbruskonna maa
17.05.2013 ERR: Saaremaal hakkab tööle Sõrve villaveski (MAK meede 3.1 ja Saarte Koostöökogu)
Margus Muld, Salme, Saaremaa Saaremaal tegutseb nüüdsest Sörve villaveski, mis on üle aastakümnete oma väike villatööstus, kust hakkab tulema ainult kohalike Saaremaa lammaste seljas kasvanud villast tehtud lõnga. Eelmise sajandi 1980. aastatel oli veel Saaremaal oma suur villatööstus ja selle lõng oli hinnatud. Nüüd, kus Saaremaa on suurim Eesti lambakasvatuspiirkond oma 15 000 lambaga, pole villa seni valdavalt kuhugi panna olnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".. PRIA abil on aga nüüdseks Egon
16.05.2013 MEIE MAA: Toidupäev lähendas tootjaid ja toidupakkujaid
Ei lootnud, et mai algul teokssaanud üritus nii suurejooneliseks kujuneb. Toidu tootmise ja töötlemisega tegelejaid oli üritusele tulnud nii palju, et avar külalisteruum sai tootevaliku all olevate laudadega seinast seina ääristatud. Kokkusaamisele olid oodatud ka turismiettevõtjad jt toidu pakkujad – maakonna majutusasutuste, toitlustusettevõtete ja catering-firmade esindajad, et tutvustada erinevaid gruppe, maitsta tooteid, sobitada tutvusi ja sõlmida kokkuleppeid. Ning korraldada mõtete vahe
15.05.2013 SÕNUMITOOJA: Põhja-Eesti kohaliku toidu märgis - Arenduskoda laiendab projekti üle Harju- ja Virumaa
Arenduskoja Leader-piirkonna kaks aastat kestnud rahvusvaheline toiduprojekt jätkub kohalikul tasandil. „0len kindel, 10-15 aasta pärast on maal toodetud hea tervislik toit suur varandus. Meie elu ja tulevik sõltub toidust," lausus Jänedal MTÜ Arenduskoda rahvusvahelise toiduprojekti lõpu-seminari peaesineja, Eesti Kulinaaria Instituudi juht, tippkokk Dimitri Demjanov. Ta tutvustas projekti „Maastik taldrikul" 2014-2020, mille eesmärk on siduda ühtsesse arengukavasse Eesti eri piirkondade k
12.05.2013 ÄRIPÄEV: Kuidas leida kodu toiduainetööstusele?
Toiduainetööstusele sobiva tegevuskoha leidmiseks on vaja varuda aega ning tutvuda veterinaar- ja toiduameti nõuetega, mis panevad selged piirid ruumivalikule ette. Enne toiduainetööstuse avanemist tuleb läbi mõelda, kas soovitakse rentida valmis ruume või ollakse nõus seal remonti tegema. Samuti tuleb valmis olla mitmete pindade tutvumisega, sest esiteks ei leia tihti kinnisvaraportaali kuulutustest infot toidukäitlemisel vajalike nõuete täitmisest ning teisalt võib kehvas korras või sobimatu
09.05.2013 EESTI PÄEVALEHT: Peipsi sibul kaitse alla: petturite elu tehakse kibedaks
Peipsi sibula kvaliteedikava välistab tulevikus Poola sibulate müümise Eesti omade pähe, kuid on juriidilisi probleeme. Sügisesest sajandi sibulauputusest võrsunud põldurite ja põllumajandusametnike koostöö peaks juba sel aastal välistama võimaluse, et kuulsa Peipsi sibula ostja saab petta ja viib koju hoopis mujal Euroopas kasvanud mugulad. Kui sibulakasvatajad ning veterinaar- ja toiduamet (VTA) kokkuleppele jõuavad, võib juba sel sügisel Peipsi sibula ostja kindel olla, et tegemist on tõ
30.04.2013 MEIE MAA: Tootjad ja toitlustajad edendavad kohaliku toidu asja
Sel neljapäeval, 2. mail algusega kell 11 toimub Tehumardi puhkemaja külamajas SA Saaremaa Turism ja Saarte Koostöökogu korraldatud üritus, kuhu on kutsutud toiduainete tootjad ja toitlustamisega tegelevad ettevõtted. “Mõte ja soov on selle üritusega suurendada kohaliku toidu tähtsust meie toidulaual. Et kohalikust toidutoormest valmistatud road jõuaksid enam ka kooliõpilaste ja turistideni. Ise tahaksin kohvikust saada näiteks ka kohalikku ürditeed, paraku pole sellist kohta veel avastanud,” ü
30.04.2013 EESTI PÄEVALEHT: Väiketalunikud ühinesid pakkumaks Eesti tooteid
Suvel–sügisel on MTÜ turustatav köögivili, marjad ja muu toodang 80% ulatuses kodumaine. Eesti väiketalunikud lõid hiljuti mittetulundusühingu Eesti Väiketootjate Assotsiatsioon, et ühiselt pealinna turgudel eestimaist talutoodangut müüa. Homme avataval Pirita turul korraldabki MTÜ tänavu kauplemist, lisaks on neil letid ka Lasnamäe, Mustamäe ja Nõmme turul. MTÜ asutaja ja juhatuse liikme Ingrid Rikka sõnul on kauba juures kindlasti ära toodud ka talu nimi, kust toode pärit on, mitte üksnes
30.04.2013 HIIU LEHT: Mahetoiduni veel pikk maa minna
Maailmas üha populaarsust koguv mahetoit on Kärdla koolisööklas veel võõras kraam, kuid söökla juhataja Elena Linkov juba tegutseb laste tervislikuma toidu nimel. Kärdla ühisgümnaasiumi kooli söökla juhataja Elena Linkov ütles, et nende koolis pakutaval on mahetoiduni veel pikk maa minna. “Kahjuks on Hiiumaal mahetootjaid väga vähe – praegu teangi vaid ühte,” selgitas ta. Ta nentis, et võib olla on asi lihtsalt selles, et tema neid ei tea ning kutsus endast märku andma. Loe artiklit täismahus
23.04.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Mahetoidu kasutamise kogemused Rootsi, Belgia ja Eesti lasteasutustes
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Maaülikooli Mahekeskusega korraldas 16. aprillil 2013 Tallinnas seminari, kus vahetati kogemusi mahetoidu kasutamisel lasteasutustes. Seminaril osales üle 50 inimese, kellest enamus olid seotud lasteasutustes toidu pakkumisega, lisaks olid kohal kümmekond terviseameti spetsialisti, kahe Leader tegevusgrupi esindajad (Hiidlaste Koostöökogu ja Kodukant Läänemaa), Põllumaj
23.04.2013 MAABLOGI: Milline on eestlase toidulaud aastal 2020?
Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist. Maafesti kohaliku toidu vestlusringis osalesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Eesti Kulinaaria In
22.04.2013 MAHEKLUBI: Valmis juhendmaterjal teravilja- ja õlikultuuride väikekäitlejale
Tänavu kevadel valmis juhendmaterjal "Abiks põllumajandussaaduste väikekäitlejale III osa. Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride töötlemine“. Materjal koostati eesmärgiga julgustada väikeettevõtteid teravilja- ja õlikultuuride töötlemisega tegelema. Juhendis antakse teavet ettevõtte toiduseaduse alusel teavitamiseks või tunnustamiseks vajalike toimingute ja dokumentide kohta. Neile, kes soovivad tegeleda mahetöötlemisega, on antud selgitused mahenõuete täitmiseks ja mahetunnustuse saamiseks.
16.04.2013 TARTU POSTIMEES: Tartusse kerkib Eesti suurim ajutine restoran (Maafest)
Üheskoos Baltimaade suurima maaelumessiga teeb Tartus Raekoja platsil uksed lahti Eesti suurim ajutine restoran, kus tutvustatakse eelkõige kohalikku toitu. Maamessiga samal ajal 18. - 20. aprillini peetakse Tartus Maafesti, mis keskendub kohaliku toidu tutvustamisele ja propageerimisele, teatasid Maamessi korraldajad. Maafesti jaoks kerkib Tartu keskväljakule Eesti suurim restoran-telk, mille ülespanek algas täna hommikul. «Maafestil saab ülevaate sellest, millist toitu meie lähikonnas toodet
11.04.2013 DELFI: Kohalik toit kohaliku kogukonna lauale
Kohalik toit kohaliku kogukonna lauale - sellist nime kandis 7. märtsil Vormsi koolituskeskuses toimunud üritus. Pealkiri oli paljutõotav ja inimesed tulid kuulama-osalema ootustega. Tegemist on projektiga, milles Vormsi juba varemgi on kaasa löönud. Nimelt novembrikuise külamaja avamise toidulaud oli kaetud sama projekti toetusel. Projekti juht Lea Lai juhatas päeva sisse projekti tutvustamisega, pingevaba meeleolu hoidis kohaliku toidu mekkimine ja kokkajate kiitmine. Üritus kujutas endast
08.04.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduprojektinäidete kogumik nüüd ka eesti keeles
Euroopa maaelu arengu võrgustik on alates 2010. aasta sügisest välja andnud projektinäidete trükiseid, kus tutvustatakse erinevaid maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondist toetust saanud projekte. Selle aasta kevadeks on eesti keelde tõlgitud, kujundatud ja trükitud (a 400 eksemplari) üheksast kogumikust neli: Toiduprojektinäited (november 2011): eesti keeles inglise keeles
08.04.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Eesti elanik on sagedane toidukaupade ostja
Ligi veerand Eesti elanikest eelistab osta toitu iga päev ning pooled ostavad süüa vähemalt neli korda nädalas, selgub täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2012”. Peamine toidukaupade ostukoht on suurem, kolme või enama kassaga toidupood – neist ostab oma toidukaubad 82% küsitletutest. Väiksemaid toidupoode külastab vaid kaks inimest kümnest ja nende osakaal on langemas. Turud, hulgilaod ja muud toidukaupade hankimiskohad e
08.04.2013 MAALEHT: Kohalik toit maitseb hästi, aga kuidas seda poest üles leida?
Toitu, millel peal tähis, et see on pärit Viru- või Võrumaalt peab teadlik tarbija tavalises poes hoolega taga otsima, teadmatum leiab aga vaid siis, kui sellele mõnes riiulivahes otsa komistab. Lugu kirjutama asudes esitasin sõpradele ja Maalehe lugejatele sotsiaalmeedia vahendusel palve ja küsimused: „Nimeta esimene kohaliku toidu märk, mis sulle meenub. Oled mõnda selle märgi toodet söönud? Kuidas maitses?“ Vastuseid tuli seinast seina: - „Urvaste kama. Väga hea ja laste lemmik ka!“ - „
08.04.2013 EPKK: Pääsukesemärk on jätkuvalt Eesti tuntuim ja mõjukaim toidumärgis
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt välja antav päritolu- ja kvaliteedimärk Tunnustatud Eesti Maitse (nn pääsukesemärk) on jätkuvalt kõige tuntum ja mõjukam toidumärgis Eestis, selgub põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2012”. Toote kõrgele kvaliteedile ja tootes kasutatava põhitooraine kodumaisele päritolule viitavat pääsukesemärki tunneb 84% Eesti elanikest vanuses 15-74 eluaastat. Märgi tuntus on värske uuringu kohaselt a
04.04.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Uut kohaliku toidu teemalehel
Maamajanduse Infokeskuse kodulehel asuvale kohaliku toidu teemalehele on kogutud kohaliku toidu teemalisi uudiseid, veebileht annab teada üritustest ning koondab infot erinevate kohaliku toidu võrgustike (sh Google Map rakendus) kohta. Infot leiab ka Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmetest toetust saanud kohaliku toidu projektide kohta, sh lingid videolugudele. Link kohaliku toidu teemalehele - www.maainfo.ee/ Viimati on võrgustike nimekirja lisatud: Põhja-Eesti kohalik toit - Põhj
04.04.2013 MAALEHT: Palvemaja talus avati küülikutapapunkt (Võrumaa Partnerluskogu)
Vanasõna "Kümme korda mõõda, üks kord lõika" peab paika ka tallu küülikutapapunkti loomisel. “Tunnustatud tapapunkti oleme plaaninud juba kümme aastat,” ütleb Võrumaal Osulas asuva Palvemaja talu peremees Endel Leius. Küülikuid on nad pidanud veel kauem. Aastate jooksul on tapapunktile esitatavad nõuded leebemaks muutunud, nii et nüüd oli kauaaegse mõtte teoks tegemine lõpuks ka reaalne. “Mõni aasta tagasi nõuti, et ruumide kõrgus peab olema kolm meetrit,” toob Leius ühe näite varasematest nõu
28.03.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Aprillis kolm kohaliku toidu üritust - 11.04, 16.04 ja 25.04
Aprillis toimub kolm kohaliku toidu teemalist üritust: 11. aprillil korraldab MTÜ Eesti Maaturism Interreg IV programmi koostööprojekti InFAcTo lõpuseminari Aeg: 11.aprillil k.a. algusega 09.30 Koht: Tallinn, hotellis Salzburg Info: Projekti tulemusel on nii Eestis kui Soomes kokku pandud erinevaid puhkepakette ja turismimarsruute, mida lõpuseminaril laiemalt tutvustatakse. Lisainfo Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php 16. aprillil korraldab Eesti Mahe
26.03.2013 MAALEHT: Talujahu on parem kui suures tööstuses tehtu. Miks?
Leivaks nimetatu on kultuuriti erinev. Jeesuse ihus oblaat erineb ikka kõvasti ugrilaste tumedast aganaleivast. Venelastel on olemas nii must kui valge leib. Mida lõunapoole, seda heledamaks leib muutub. Nii leiva kui saia küpsetamiseks vajame jahu. Ja jahu määrabki leiva värvi ja maitse. Meie laiuskraadil hästi kasvav rukis oli juba keskajal Euroopas hinnatud ekspordiartikkel, eriti „meeldiva kerge suitsuka maitse pärast”. Suitsumaitse oli küll puhtpraktilise vajaduse tulemus - pidime ju om
23.03.2013 MAALEHT: Pollis valmib tervisetoodete kompetentsikeskus
Aktiivselt kasutatava tootearenduskeskuse kõrval valmib Polli aiandusuuringute keskusesse ka tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse juhataja kohusetäitja Kersti Kahu sõnul on tootearenduskeskus väga hästi käima läinud, eriti väikeettevõtjate seas. Seal valmistatakse väikeettevõtjate tellimusel mitmesuguseid mahlu, moose ja viimasel ajal aina rohkem ka glögisid. Nüüd on aga ettevõtjatel tekkinud soov kasutada ära ka mahlapressimisest üle jä
21.03.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Mahetoidu pakkumine toitlustusettevõtetes läheb lihtsamaks
Põllumajandusministeeriumi esitatud eelnõu mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmiseks sai täna valitsuselt heakskiidu. Muudatused lihtsustavad mahetoodete kasutuselevõttu toitlustusasutustes. Kui praegu peab toitlustusasutus taotlema tunnustust mahetoidu pakkujana, siis edaspidi tuleb sellest vaid veterinaar- ja toiduametit teavitada ning seejärel võib mahetoidu pakkumist alustada. „Sellega vähendame nii ettevõtja kui veterinaar- ja toiduameti halduskoormust, sest edaspidi tuleb
09.03.2013 JÄRVA TEATAJA: Paidelased ostavad talud toodangust tühjaks
Neljapäevases Paide taluklubis selgus, et talunikel on kaup otsa lõppemas. Nii osteti Müüslerist kohale sõitnud Rätsepa talu perelt viimased hapendatud kurgid, ennelõunasel lahtiolekuajal lõppes ka mustasõstramoos. Talu perenaine Meeli Seepter ütles, et paar korda on tal veel põhjust tulla, siis on kaup otsas ja kevadtööde aeg käes. Mune ostma tulnud Ehale Türilt tuli ootamatusena, et neid saab vaid ette tellides. Talutoiduklubi asutaja, Imavere valla Niinemetsa talu perenaise Heilika Nugise se
09.03.2013 ÄRIPÄEV: Väikeettevõtjate parima toiduaine tiitlile kandideerib rekordarv tooteid
Tänavu osaleb Eesti Parima Toiduaine konkursil 17 Eesti väikeettevõtet, kes on hindamisele toonud kokku 32 toodet. Žürii hindab kõiki tooteid teisipäeval, 12. märtsil Tartu Kutsehariduskeskuses. „Tänavu on meil eriti hea meel selle üle, et piirkondlikul konkursil osaleb pea kolmandiku võrra rohkem tooteid kui eelmisel aastal,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Mõned neist on juba omal käel tuntuks saanud – nagu näiteks graafilise disaini auhinna võitnud Moe Viin 1886. Paljud kva
06.03.2013 MAALEHT: Saare põllumehed loodavad päikesepaneelide abil elektrit tootma hakata (Saarte Koostöökogu)
MTÜ Anseküla Põllumeeste Selts loodab seltsimaja taha paigaldada päikesepaneelid, et Eesti Energiast sõltumatult varustada hoonet elektriga. "Oleme esitanud taotluse saada päikesepaneelide paigaldamiseks rahastus LEADER- programmist ja lähiajal peaks saabuma taotlusele ka vastus," lausus MTÜ Anseküla Põllumeeste Selts juhatuse esimees Elve Lepik portaalile saarlane.ee. "Me ei pruugi rahastust saada, kuna sinna on esitatud ka muid häid projekte, kuid lootma peab." Loe edasi...
05.03.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Mahetoidu tootmine ja tarbimine leiab üha rohkem poolehoidjaid nii siin- kui sealpool Läänemerd
Kõikides Läänemere äärsetes riikides on viimastel aastatel hoogustunud kohaliku toidu teema, sealhulgas ka mahetoidu teema. Üha enam teadvustatakse, et tervislik ja keskkonnasäästlik on tarbida seda, mida toodetakse kohapeal ning kasutusele on tulnud termin – hooajaline toit. Eelmisel nädalal toimus Tallinnas mahepõllumajanduse ja toiduteemaline konverents „Põllumajandus jätkusuutliku tuleviku jaoks - taaskasutav mahepõllumajandus“ (Farming for the
01.03.2013 MAALEHT: Karula kandis tuuakse piim purgiga külmkappi
Kui tavapäraselt räägitakse sellest, kuidas maal pole nii palju teenuseid, nagu linnas, siis mõni asi on maal linnast hoopis paremini arenenud. “Meil on selline teenus, et ei pea ise piima järgi minema,” räägib Karula kandis Nakatu turismitalu pidav Ants Järvmägi. Nende talus kasvavad lihaveised, kuid naabril on piimalehmad. Kui varem tuli piimaisu korral naabrinaise ukse taha kopsima minna, siis viimasel ajal on asi eriti mugavaks läinud. “Naaber toob iga nädal kindlal päeval viieliitrise
25.02.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Alates 2. märtsist ekraanil uus toiduteemaline saatesari "Põllult patta"
Alates laupäevast, 2. märtsist jõuab ekraanile uus 13-osaline toiduteemaline saatesari „Põllult patta“, mille tööpealkiri on Ants otsib Eesti toitu. Saatesari hakkab eetris olema laupäeviti kell 10.30 TV3-s. Sari on mõeldud kõikidele Eestimaa elanikele ja ka väljaspoole Eestit, kes on huvitatud maaelu käekäigust ja toiduvalmistamisest. Saatesari propageerib Eesti toitu, toiduga seonduvalt tuntud, kuid seni veel laiemalt vähetuntud turismipiirkondi ning põllumajandust ja kohalikke toiduaineid.
20.02.2013 EESTI PÄEVALEHT: Mungad edendavad Saaremaal enneolematut külapoodi
Kauplus ei pea olema vaid tarbekauba ostmise koht, vaid hoopis küla ja kogukonna keskus igas mõttes. "Loomulikult saab me poes kaupa vihiku peale," hüüab Tiia Alesmaa leti taga rõõmsalt. Rõhutades, et tegelikult pannakse võlgu olev kaup küll vihiku asemel arvutisse kirja, aga sisu on sama. Oma rahvast peab hoidma, ka siis, kui neil hetkel raha pole. Suurpoodides ei juhtu seda iialgi. Tiia ümber on uskumatu kaubarikkus. Aga mitte tavalise, igas poes leiduva kauba küllus, vaid eriliste toodete
18.02.2013 EMÜ MAHEKESKUS: Teabepäevad mahepõllumajanduslikust tootmisest ja turustamisest - jaanuar-märts
SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Põllumajandusministeeriumiga korraldab teabepäevi teemal "Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine - võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes". Teabepäeva eesmärgiks on viia kokku mahetootjate, -töötlejate, turustajate, omavalitsuste, koolide ja lasteaedade esindajad, et arutada üheskoos mahetoidu kasutamise võimalusi lasteasutustes. Vajadus tuleneb otseselt Eesti maaelu arengukavast (edaspidi MAK) 2007-2013, kus oluliseks mahepõllumajanduse
15.02.2013 SAARTE KOOSTÖÖKOGU: TÕELISELT LAHE- Kohaliku Toidu päev Valjala koolis koos tippkokk Ants Uustaluga
Sõbrapäeva, 14.02. hommik. Oleme teel Valjala Põhikooli koos fotograaf Alariga. Teel arutame koolitoidu teemal - meile tundub kõrvaltvaataja ja lapsevanemana, et tänapäeva kiirustav elulaad on kandunud ka meie koolisööklasse. Liialt vähe mõtleme sellele, et kvaliteetne kohalik tooraine, koka oskused ning väärtushinnangud ja toidu serveerimine on meie tervise ja kultuuri üks osa. Köögis pakutav väljendub ju meie laste tulevastes eluhoiakus- selles, kas nad oskavad täiskasvanuna hinnata puhast ja
14.02.2013 MAABLOGI: Suhteanalüüs: kohalik toit ja tarbija
Aastatel 2003–2011 kasvas peamiselt suurtest toidupoodidest toitu ostvate inimeste arv Eestis 54 protsendilt 76 protsendini, näiteks turult ostjate arv kahanes aga 15 protsendilt 2 protsendile. (TNS Emor 2011) Samas, vaadates üldisemaid arenguid nii Eesti kui Euroopa Liidu (EL) tasandil, võib öelda, et märksõna „lühike tarneahel“ on muutunud ning muutumas üha populaarsemaks. Eurobaromeetri andmetel arvab 90% EL-i elanikest, et toidu ostmine otse talunikelt/tootjatelt on kasulik tegevus ning sel
06.02.2013 SAARTE HÄÄL: Valjala lasteaia retseptiraamat on valmis (Saarte Koostöökogu)
Eile sai Valjala lasteaed kätte projekti “Taluga sõbraks, toiduga tuttavaks” käigus valminud retseptiraamatu esimesed kaks näidiseksemplari. Laste illustreeritud raamatust leiab suupäraste toitude retsepte nii algaja kui kogenud söögitegija. “Väga kena ja üllatavalt ilus on,” hindas Valjala lasteaia direktor Marina Tamm tulemust. Tema hinnangul on näha, et toimetaja Tiina Kuusk ja kujundaja Alar Allas on oma ala spetsialistid. Peagi on raamatut trükist tulemas kokku 180 eksemplari, mis jagatak
02.02.2013 SAARTE HÄÄL: Metsküla seltsimajas avati lastehoid (Saarte Koostöökogu ja MAK meede 3.2)
Eile ennelõunal tutvus üheksa särasilmset poisipõnni ja tüdrukutirtsu koos isside-emmedega Metsküla kunagise mõisahoone-koolimaja teisele korrusele ehitatud hubaste lastehoiuruumidega. Esmaspäeva hommikul kell pool kaheksa avab Metsküla renoveeritud seltsimaja ümbruskonna mudilastele päevahoiuks uksed. Uuenduskuuri läbinud hoone pidulik taasavamine tipneb Leisi vallavanema Ludvik Mõtlepa ja Metsküla külavanema Mati Maripuu piduliku vastuvõtuga 23. veebruaril. Laste päevahoiu tarvis vana mõisah
31.01.2013 DELFI: Paide kogukonnakeskuses käivitub talutoiduklubi
Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) käivitub talutoiduklubi. Igal neljapäeval kell 10-12 ja 16-18 on majas mõni kohalik talunik (või ka mitu), kes tutvustavad oma (ja vahel ka teiste) talutooteid Saab kuulata, küsida, maitsta, kaasa osta ning tellimusi esitada. Lisaks tegutseb pisike kogukonnakohvik. 31. jaanuaril kell 10-12 on Paide Kogukonnakeskuses taas kohal talukaup. Saab degusteerida ja tellida Rätsepa talu huvitavaid juur- ja köögivilju, tutvuda Käossaare talu hoidistega. Kohal on
29.01.2013 MAABLOGI: Kuidas jõuab tervisealane väide toidu pakendile?
Tarbijate suurenev huvi oma tervise suhtes on andnud toiduvalmistajatele väga soodsa võimaluse teha just tervisealastest väidetest tugev turustusvahend ning tuua oma toode seeläbi paremini esile. Tihti kaasneb sellega täiendava hinna lisamine. Tänases Maablogi postituses annamegi ülevaate, miks terviseväidete esitamist on vaja reguleerida ja kuidas see käib. Põhiline eesmärk terviseväidete reguleerimisel on arusaadavalt tarbija kaitsmine. Suures plaanis võib toidupakenditel esitatavad
22.01.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Viljandimaa toiduvõrgustik "Minu pood on OTT!"
Maaeluvõrgustiku kohaliku toidu suunalised tegevused Maaeluvõrgustik jätkab ka sel aastal kohaliku toidu temaatika käsitlemisega. Üheks esimeseks ürituseks, mille kohta kohaliku toidu võrgustikule teada andsime oli Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT aastapäevaseminar. Lisaks oleme uuendanud kohaliku toidu teemalehte - koondasime kõik meile teadaolevad toiduvõrgustikud, kaubamärgid, talupoed ja OTTid Google kaardirakendusele: Kaardi abil on kergem jälgida, kuidas Eesti
21.01.2013 MEIE MAA: LEADER-i külaelu taotlusvoor taas avatud (Saarte Koostöökogu)
Saarte Koostöökogu võtab 30. selle kuu päevani vastu LEADER-i projektitoetuse taotlusi 2013. aasta esimesse taotlusvooru. Huvi on väga suur, kinnitas koostöökogu nõustaja Terje Aus. Tegu on käesoleva aasta esimese taotlusvooruga meetmesse kolm – “Aktiivne ja haritud küla ehk Jäämine, tulemine ja sulandumine”. “See on ka kõige populaarsem meede neist kolmest meil olemas olevast,” märkis Aus. Möödunud aastal esitati kolmandasse meetmesse 51 taotlust, positiivse lahendi sai neist 20. Muuseas, nei
20.01.2013 ERR: Kaupu otse tootjalt tarbijale vahendav võrgustik aitab väiketalunikke
Viljandimaal aasta aega tegutsenud toiduvõrgustik OTT ehk Otse tootjalt tarbijale on aidanud paljudel talunikel leida oma toodetele turgu, sellist tarbijate ja tootjate koostöövormi arendatakse ka mujal Eestis. Viljandimaa toiduvõrgustikuga on esimese tegutsemisaasta jooksul liitunud üle neljakümne tootja. Prantsusmaa eeskujul loodud infosüsteemi eesmärk on aidata tootjad ja tarbijad omavahel kokku, et vahendajateta kaupa müüa, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kui algul mõeldi, et internetipõhine
17.01.2013 MEIE MAA: Saaremaine käsitööjäätis jõuab suuremale turule
Kui praegu saab saaremaist itaaliapärase gelato retsepti järgi valmistatud naturaalset kohvikujäätist osta vaid Saksa Talupoest, siis peagi jõuab Saaremaale suurema tootlikkusega jäätisemasin, mis võimaldab alates maikuust rahuldada senisest suurema hulga jäätisesõprade vajadusi. Saksa Talupoe perenaine Sulvi Munk ütles Meie Maale, et nad valmistavad käsitööjäätist juba kolmandat aastat, kuid põhiliselt suvel ja oma Talukohviku külaliste tarbeks. “Toorainena me kasutame küll kohalikku Uustla ö
10.01.2013 MEIE MAA: Bändide “Tsirkus“ enne “Nädalalõppu“ (Saarte Koostöökogu)
Kui bändid Kihelkonna kultuurimajas eelmise nädala reedel Koit Toome “Nädalalõppu“ mängima hakkasid, oli Fixi “Tsirkus“ juba esitatud. Nii võib kokku võtta 3.-4. jaanuaril toimunud bändikooli laagri viimased hetked. Lõpugalal olid laval kõik noored tulevikustaarid, kelle huvi muusika vastu LEADER-programmi raames käivitatud “Bändikool“ 6–15-aastastes lastes ärgitada püüab. Loe edasi ajalehe Meie Maa paberväljaandest või osta artikli lugemiseks pilet: www.meiemaa.ee/index.php MAAELUVÕRGUSTIKU
05.01.2013 EESTI PÄEVALEHT: Kaks sõpra hakkavad ökojäätist tootma
Ettevõtjad Priit Mikelsaar ja Rasmus Rask valmistavad traditsiooniliste Itaaliast toodud gelato-aparaatidega Eestis uudset, läbinisti mahedat külma maiust. Talviselt vaiksete Pelgulinna tänavate vahel peitub üks isemoodi kahemeheäri, mille tegevusala ei reeda eriti ka ettevõtte nimi La Muu. Kui aga LP pärast väikest juhendamist vanasti lasteaiana tegutsenud, kuid nüüdseks pealtnäha päris tühjaks ja kõledaks jäänud hoone Puuvilla tänavalt üles leiab ja alla keldrikorrusele suundub, laiutab ukse
03.01.2013 PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS: Arenduskeskus kutsub toidutoodete-teemalistele infopäevadele (MAK meede 1.1)
Põlvamaa Arenduskeskus korraldab jaanuaris Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.1. raames kaks infopäeva: „Toidutoode, positsioneerimine ja eristumine“ ning „Toidutoote lisand- ja lisaväärtuse loomine“. Oodatud on põllumajandustoodete tootmise, toidutootmise või -töötlemisega tegelevad füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja tema töötajad. 10. jaanuaril kell 9.00-15.30 Põlva Ettevõtluskojas (Kesk 20, Põlva) toimuvat infopäeva „Toidutoode, positsioneerimine ja eristumine“ kure
05.12.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Lammas a la Saaremaa
Kolmapäeval, 5. detsembril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Lammas a la Saaremaa". Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Saaremaal tegutsevast MTÜ-st Saare Mahe, kes on toetust saanud Saaremaa mahetalude ühisturustamiseka ning soetatud on universaalne mobiilne suitsuahi. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme raames toetatakse Saarte Koostöökogu piirkonnas asuva MTÜ Saare Mahe tegevust - Saaremaa mahetalude
27.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kvaliteedikavad – võimalus kallimalt müüa ja teadlikumalt tarbida
Kuidas tarbija saab olla kindel, et poes müügil olev Parmesani juust või Müncheni õlu, on just selles piirkonnas valmistatud toode? Kuidas nt Roqueforrti juustu või Coppa di Parma singi tootja, kes toodab seda toodet just selles piirkonnas ning kasutab õiget toorainet, kuidas ta saaks küsida oma toote eest õiglast hinda, mis on kvaliteedi vääriline? Selle jaoks on loodud üle Euroopa Liiduline kvaliteedikavade süsteem. Eelmisel ne
11.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Mahetoidu pai
Pühapäeval, 11. novembril 2012, algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Mahetoidu pai" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Pärnumaal asuvast mahetalust - Kaatarusaare talu, kus tegusteb Kadri Kontkar, kes kasvatab nii marju kui ka köögivilja, marjadest teeb mahla ja moosi ning oma tooteid turustab erinevatel taluturgudel ja -poodides ning ka Viljandi O.T.T kaudu. INFO: Kaatarusaare talu on mahetalu, kes ise oma tooteid (köögiviljatoo
06.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Otseturundus on naiselik
Oktoobri alguses toimus Austrias seminar, mille peateemadeks olid kohalikud tooted ja lühikesed tarneahelad. Seminaril räägiti otseturundusest kui tähtsast tarnekanalist, millele tuleb EL ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel erilist tähelepanu pöörata. Suurt tähelepanu osutati otseturundusele ja naiste osale selles. Seminari päevakava oli ülesehitatud selliselt, et sai kuulata nii ametnike kui ka praktikute ettekandeid ning to
01.10.2012 EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: EL maaelu ülevaade nr 12 - Kohalik toit ja lühikesed tarnehelad
Suvel 2012 ilmus EL Maaelu ülevaade nr 12 - Kohalik toit ja lühikesed tarneahelad Kõikide EL maaelu ülevaadetega saate tutvuda SIIN Seekordne Euroopa maaelu arengu võrgustiku Kontaktpunkti välja antav trükis keskendub kohaliku toidu ja lühikese tarneahela teemale. Teemad, mida trükises käsitletakse: Kohaliku toidusüsteemide ja lühikese tarn
31.07.2012 ARENDUSKODA: Tapa II Vorstifestivalil toimub kodukokkade võistlus
MTÜ Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt "Loving Local Values – Kohalikud tooted ja toit – nende väärtustamine" raames toimub Tapa II Vorstifestivalil 4. augustil 2012 algusega kell 12.00 Tapa muusikakooli pargis KODUKOKKADE VÕISTLUS Võistluse plakat www.arenduskoda.ee/images/stories/toiduprojekt/KodukokkudeVoistlus.jpg Võistluse eesmärk: propageerida koduse ja tervisliku toidu valmistamist kohalikust toorainest, tunnustada parimaid koduko
15.05.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu teemaleht Maamajanduse Infokeskuse veebilehel
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo on valmis saanud kohaliku toidu teemalehega, kuhu on koondatud info võrgustike, uudiste ja ürituste kohta, mis on suuremal või vähemal määral kohaliku toidu teemaga seotud – www.maainfo.ee/. Samuti on seal link eraldi veebiosale, kuhu on koondatud info erinevate kohaliku toidu võrgustike, talupoodide jm kohta. Taolist veebilehte on maaeluvõrgustik plaaninud juba pikemat aega, kuid viimase tõuke andis veebruari lõpus toimunud kohaliku toidu võrgust
17.04.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu teemalise trükise esmaesitlus Maamessil
Just viimasel paaril aastal on tunda ja näha, kuidas kohaliku toidu teema kogub üha enam populaarsust. Moodustatakse erinevaid toiduvõrgustikke, juurde on tekkinud väikeseid talupoode ja -turge, töötatakse välja erinevaid piirkondlikke kaubamärke, kokaraamatutesse koondatakse teadmisi traditsiooniliselt valmistatud toitudest jne. Maaeluvõrgustiku toimetamisel on valminud trükis „LEADER – kohaliku toidu arenguks“, mis sisaldab 14 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme projek
06.03.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu teema kogub koolituste näol populaarsust
Eelmise nädala Võrgukirja fookusloos „Kohalik algatus toetab kohaliku toidu arengut“ andsime ülevaate Leader meetmest toetust saanud põllumajanduse ja kohaliku toidu projektidest. Tänases Võrgukirjas jätkame kohaliku toidu teemaga ning käsitleme Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustoetuse“ panust toidu väiketöötlemise ja kohaliku toidu arengusse. Koolituste vajadus toodi välja ka eelmisel nädalal Tartus toimunud teemapäeva „Kohaliku toidu võrgustikud“ töögrup
28.02.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohalik algatus toetab kohaliku toidu arengut
Kohalikud tooted ja toit, kohalik toit kogukonna toidulauale, Maitsev Lõuna-Eesti, UMA MEKK, Romantiline rannatee, Sibulatee, Viru toit, Saaremaa õunakasvatajate võrgustik, Põlvamaa Rohelisem Märk – need on vaid üksikud näited Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader-meetme raames kohaliku toiduga seotud projektide pikast nimekirjast. Eestis tegutseb 26 Leader kohalikku tegevusgruppi, kes viivad ellu oma piirkonna kohaliku arengu strateegiat. Strateegiate rakendamiseks aastatel 2009-2011
31.01.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Eesti mahetoodete tutvustamine Berliinis toimunud rahvusvahelise Rohelise Nädala raames
20. - 29. jaanuaril 2012 toimus Berliinis 10-päevane rahvusvaheline toidu-, põllumajandus- ja aiandusmess „Grüne Woche“ („Roheline Nädal“), mis on saanud juba iga-aastaseks traditsiooniks. Esimene põllumajanduse ja maaelu mess toimus Berliinis 1926. aastal ning seekord viidi messi läbi juba 77. korda. Eelmisel aastal külastas messi ligikaudu pool miljonit inimest. Igal aastal on messil ka kindel korraldaja partnerriik, kellel on kohustus ja privileeg hõivata oma riigi toodete tutvust
30.01.2012 MAALEHT ONLINE: Alustab Haanimaa talukauba toiduring
Haanimaa talukauba toiduring baseerub Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku projektil, mida veab juba viis aastat Kaja Kesküla Alt-Lauri talust Rõuge vallast. Toiduvalikuga saab tutvuda toiduringi kodulehel (www.let.ee/), huvi korral registreeruda lehe kasutajaks ja sooritada tellimusi. Praegu saab tellida juba osalevate Lõuna-Eesti talunike kaupa, edaspidi ka Haanimaa talunike kaupa. Toiduring toimub igal nädalal. 2. veebruaril esmakordselt sõitva Haanimaa talulavka tellimusi saab teha laupäevast 28.
20.01.2012 HIIU LEHT: Triinu Schneider esindab Eestit Grüne Wochel
Kuu lõpus, 20.-29. jaanuarini toimub Berliinis järjekordne rahvusvaheline põllumajandus- ja maaelumess Roheline Nädal ehk GrüneWoche. Maainfo veebileht teatab, et üks, kes Eestit sel messil esindab, on hiidlanna Triinu Schneider, kes tutvustab oma mahlatootmist. Triinu talu perenaine Triinu Schneider on noor ja tegus naine, kes elab Hiiumaal Kassaris. FIE-na tegutsemist alustas ta juba 2003. aastast, siis küll ujumistreenerina. Õunamahla valmistab ta 2009. aastast. Idee Õunamahla tootmiseks s
17.01.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu temaatika kogub jõudu nii Euroopas kui ka Eestis
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo jätkab 2012. a kohaliku toidu valdkonna tegevusi tõusvas joones. Paljus toetuvad maaeluvõrgustiku ettevõtmised Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevustele ning suures osas Eesti Leader tegevusgruppide aktiivsusele piirkondades kohaliku toidu arengutele kaasa aidata. Euroopa maaelu arengu võrgustiku töögrupp arutab lühikese tarneahela üle Kohalikust toidust räägitakse palju nii Eestis, kui ka Euroopa tasandil. Kohaliku toidu valdkond l
15.01.2012 JÄRVA TEATAJA: Kesk-Eesti taluturg Kesk-Eestisse ei tule
MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP) esialgne plaan korraldada igal sügisel Mäos Sämmi Grilliga samas hoones asuvas võimlas kolmepäevane taluturg, kus kohalikud talunikud saaksid oma toodangut müüa, sai uue suuna. Loe artiklit edasi Järva Teatajast www.jt.ee/703052/kesk-eesti-taluturg-kesk-eestisse-ei-tule/ Järva Arengu Partnerid www.maainfo.ee/index.php Lõuna-Järvamaa Koostöökogu www.maainfo.ee/index.php
14.01.2012 DELFI: Tänapäeva taluelu Sepa mahetalus: blogi pidamine tekitab usaldust
Pärnumaal Koonga vallas Pikavere külas asuva Sepa mahetalu perenaine Nele Tamm jättis palgatöö ning pühendus täielikult talupidamisele. Tema kliendid on õnnega koos, sest tervislik talutoit tuuakse tellijale koju kätte. Loe edasi Delfist eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/koonga-vald/elu/tanapaeva-taluelu-sepa-mahetalus-blogi-pidamine-tekitab-usaldust.d Sepa mahetalul oma blogi sepamahetalu.wordpress.com/
29.11.2011 MAAELUVÕRGUSTIK: Austria – hea näide koostöö ning väiketootmise toimimisest globaliseeruvas maailmas
Austria, mille pindala on peaagu kaks korda ning rahvastiku arv ca kuus korda Eestist suurem, on suutnud säilitada väga hea kvaliteediga kohaliku toidu väiketootmise. Kindlasti on siin oma roll hästi säilinud traditsioonidel, mis tulenevad selle riigi tähelepanuväärsest ajaloost. Just Austria kohaliku toidu väiketootmisega käisidki käesoleva aasta oktoobri lõpus tutvumas Eesti Veterinaar- ja Toiduameti piirkondlikud järelevalveametnikud. Õppereisile olid kaasatud ka tootjad, kes on seotud Eesti
26.08.2011 MAAELUVÕRGUSTIK: Lõunakeskuse Taluturg saab 1-aastaseks!
Tartus asuv Lõunakeskuse Taluturg tähistab täna, 26. augustil 2011 oma esimest sünnipäeva! MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti avas aasta aega tagasi Tartus Lõunakesuses Taluturu, kus müüakse üksnes Lõuna-Eesti talupidajate toodangut. MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti on asutatud Lõuna-Eesti Leader kohalike tegevusgruppide ja piirkonna väiketootjate poolt. MTÜ eesmärgiks on pakkuda taludele ja väiketootjatele müügi- ja turunduskanalit, arendustegevusi ning osalemist võr
22.03.2011 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohalik toit – Saarte Koostöökogu südameasi
Saarte Koostöökogu on Eesti üks 26-st Leader tegevusgrupist, mille tegevuspiirkond hõlmab Eesti suurimat saart Saaremaad koos Muhumaaga ning lisaks ka mitmeid väikesaari ja laide ning on ühe suurima kohalike omavalitsuste arvuga tegevusgruppe Eestis – kokku asub Saarte Koostöökogu piirkond 15 kohaliku omavalitsuse territooriumil. Saarte Koostöökogu kohaliku arengustrateegia üks põhisuundadest on kohalike toodete arendamine, sh väikesemahulise kohaliku toidu tootmise edendamine. Selles suunas o
07.12.2010 MAAELUVÕRGUSTIK: Hinnaline kohalik toit
“Tulge maitske puhtast Eestimaa toorainest tehtud glögi!”, nii hõikab ühes pealinna suures marketis toidu degusteerimist tegev särasilmne tütarlaps. Tundub, et hetkel, kui meil on kõik piirid lahti ja rahvas on ennast täissöönud burgeritest, kiirtoidust ja külmutatud kalapulkadest, on parim reklaam ühele toidule just see, kui tooraine on tulnud meie kodumaa pinnalt. Kohalik toit on tõusmas taaskord olulisele kohale ning võibolla päästab see meie tervist, turgutades samal ajal meie endi ettevõtte
09.11.2010 MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu teemaline õppereis Lätti, Leetu ja Poola
Kohaliku toidu teema on üha aktuaalsemaks muutumas, seda näitab nii üha uute kogukonnaköökide valmimine kui ka erinevate kaubamärkide (UMA MEKK, Rohelisem märk jne) ja piirkondlike võrgustike loomine (Sibulatee, Romantiline Rannatee jne). Sellest inspireerituna korraldas maaeluvõrgustiku üksus kohaliku toidu teemalise õppereisi, kus osales kokku 40 inimest üle Eesti, kes on otseselt ja kaudselt kohaliku toidu tootmisega seotud. Õppereis toimus ajavahemikul 25.-29. oktoober 2010 ning algas Pajum
27.07.2010 MAAELU- ja KALANDUSVÕRGUSTIK: Leader- ja kalanduse säästva arengu meetme näited
21. ja 22. juulil toimus Jänedal esimene Leader ja kalanduse tegevusgruppide ühine suveseminar. Suveseminari korraldas Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond koostöös Leader ja kalanduse tegevusgruppidega. Üritus veebil www.maainfo.ee/index.php Üheks seminari eesmärgiks oli tutvustada üksteisele ja seminari külalistele toetuse abil tehtavaid ning planeeritavaid projekte. Väga oluline on arutad
18.10.1018 MEIE MAA: Rahvusvaheline projekt viib noored pillimängijad Soome
Oktoobri eelviimasel nädalavahetusel sõidab Soome ühislaagrisse kakskümmend Saaremaa noort pillimänguhuvilist koos juhendajatega. Laager toimub Suonenjokis 19.-22. oktoobrini. Noortega sõidavad Soome kaasa Saarte Koostöökogu esindaja Krista Riik ja projektijuht Marian Salum. Lisaks on kaasas kolm juhendajat, kes on nendepoolsed töötubade läbiviijad koos Soome juhendajatega. „Kuna ühislaagreid nii Saaremaal kui Soomes tuleb veel, siis ei pea nukrutsema need, kes sel korral ei saa, sest jä

UUDISED

SAARTE HÄÄL: Õunaaedade võrgustiku projekt jätkub

Samal teemal veel:

Sisulehed

Uudised