EESTI MAAPARANDAJATE SELTS ja MAAELUVÕRGUSTIK: Selgusid konkursi "Keskkonnasäästlik maaparandus" nominendid ja võitjad (täiendatatud 24. mai 2013)
7. mai 2013. a
7.05.2013 uudislugu TÄIENDATUD 24.05.2013
| Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal - MTÜ Leetva Maaparandusühistu | |
 |
|
| Parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal - Hortiteh OÜ | |
 |
 |
| Parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal - MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ | |
 |
 |
Tutvustamaks ja tunnustamaks Eesti maaelu arengukava (MAK) meetme 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatisi ning maaparandusühistuid ja ettevõtjaid, korraldas Eesti Maaparandajate Selts koostöös Põllumajandusameti, Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskusega konkursi "Keskkonnasäästlik maaparandus".
 |
Konkursile sai esitada MAK meetme 1.8 abil korrastatud või ehitatud maaparandusrajatisi, mis olid valminud 1. detsembriks 2012 aastal. Hindamine toimus kolmes kategoorias:
|
Konkursile esitati kandidaate Põllumajandusameti maakondlike keskuste kaudu kuni 2. aprillini 2013.
Hindamiskomisjoni kuulusid esindajad Eesti Maaülikoolist, Põllumajandusministeeriumist, Põllumajandusametist, Eesti Maaparandajate Seltsist ja Maamajanduse Infokeskusest. Parima maaparandusehitisese tiitli pälvimiseks esitati kokku 28 taotlust. Kuigi kõik 28 laekunud ehitist olid omalaadsed, huvitavad ja vajalikud, valis hindamiskomisjon hindamiskriteeriume arvestades neist kohtadel ülevaatamiseks välja 14. Komisjon käis 30. aprillist 3. maini sõelale jäänud maaparandusehitisi kohapeal hindamas.
Ehitiste hindamisel arvestati ehituses kasutatud tehnilisi uuendusi ja ehituskvaliteeti, ehitusagset asjaajamise korrektsust, ehitiste hooldamist peale korrashoidu ja maaparandusühistu jätkuvat tegevust.
Ülevaatuse tulemusena valiti välja kahes esimeses kategoorias kolm ja kolmandas kategoorias neli nominenti. Konkursi kolme kategooria võitjad kuulutatakse välja 24. mail 2013 Jänedal Maamajanduse Infokeskuse suures saalis toimuval infopäeval "Märka maaparandust".
Konkursi "keskkonnasäästlik maaparandus" nominendid
Parima põllu- või metsakuivenduse nominendid
| Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal - MTÜ LEETVA MAAPARANDUSÜHISTU. Kaasautorid: projekteerijaks AS Kobras, ehitajaks AS Zebra ja omanikujärelevalve teostajaks AS Kobras. |  |
Leetva Maaparandusühistu maaparandussüsteemide rekonstrueerimine viidi läbi AS Kobras poolt 2010.a koostatud projekti "Leetva Maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt" järgi. Tööde käigus korrastati 420 ha maaparandussüsteeme, sellest põllumaal 295 ha ja metsamaal 127 ha. Rekonstrueeriti 1,2 km ja uuendati 1,7 km maaparandussüsteeme teenindavaid kruuskattega teid. Veevarude säästlikuks kasutamiseks rajati kuivendatud põllumaale 129 ha ulatuses seadedrenaaži.
Metsade tuleohu vähendamiseks ehitati tuletõrjetiik. Hea koostöö projekteerija, ehitaja, omanikujärelevalve ja maaparandusühistu vahel on silmaga näha igale objekti külastajale. Ehitus on väga hea kvaliteediga, ning teostatud tööd on otstarbekad ja aitavad keskkonda säästes majandada kuivendatud põllu ja metsamaid. Väga häid ning uudseid tehnilisi lahendusi sai komisjon näha kohapeal oma silmaga. Maaparandusühistu tegevuse eestvedajaks on ühistu juhatuse liige Mihkel Jürisson.
 |
Rahinge maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu rekonstrueerimine ja uuendamine ning teenindavate teede uuendamine Tartumaal - RAHINGE MAAPARANDUSÜHISTU. Kaasautorid: projekteerija AS Kobras, ehitaja OÜ Nivoo ja omanikujärelevalve teostaja OÜ Piiber Projekt. |
Tööde käigus korrastati 243 ha maaparandussüsteeme, 0,74 km maaparandussüsteeme teenindavaid kruuskattega teid ning 7,2 km maaparandussüsteemide eesvoole. Maaparandussüsteemidel uuendati ligi 24 km drenaaži ning lisaks lubjati 30 ha happeliste muldadega põldusid. Maaparandusühistus on 168 liiget, kes hoiavad korras 3700 ha kuivendatud maid.
Ühistu maaparandussüsteemide korrashoidmiseks on taotletud toetust viiel korral. Hea koostöö ehitaja OÜ Nivooga on taganud meetme projektidega tehtud investeeringute ühtlase kõrge taseme ja korrapärase maaparandussüsteemide hoolduse, milles veendusid kohapeal ka komisjoni liikmed. Maaparandusühist tegevuse eestvedajaks on ühistu juhatuse liige Eino Härm.
| Kaevanduse 1-4 maaparandussüsteemide rekonstrueerimine Lääne-Virumaal - MTÜ TOOMEMAA MAAPARANDUSÜHISTU. Kaasautorid: projekteerija PB Maa ja Vesi AS, ehitaja Tamsalu EPT AS ja omanikujärelevalve teostaja FIE Uno Inno. |  |
Tööde käigus korrastati 211 ha maaparandussüsteeme, sellest põllumaal 203 ha ja metsamaal 8 ha, korrastati 3,1 km maaparandussüsteemide eesvoolusid, rekonstrueeriti 1,9 km ja ehitati 0,7 km maaparandussüsteeme teenindavaid kruuskattega teid. Töö eesmärk oli väga halvas seisukorras maaparandussüsteemide ja teede olukorra parandamine.
Tänu projekti edukale rakendamisele olid komisjoni külaskäigul projektiga haaratud kuivendatud põllumaadel kevadised põlluharimistööd lõpetatud ning maaparandussüsteemid kenasti hooldatud. Maaparandusühist tegevuse eestvedajaks on ühistu juhatuse liige Kristjan Mitt.
Parima üksikrajatise nominendid
 |
Sõrandu maaparandussüsteemide eesvoolu E-3 rekonstrueerimine Järvamaal - MTÜ SÕRANDU MAAPARANDUSÜHISTU. Kaasautorid: projekteerija FIE Kalju Mägi, ehitaja OÜ Mateko ja omanikujärelevalve teostaja FIE Kalju Mägi. |
1,48 kilomeetrise maaparandussüsteemi eesvoolu rekonstrueerimisel rekonstrueeriti kolm truupi, 16 kollektorisuuet ning eesvoolule rajati settebassein koos puhastusloduga. Sõrandu maaparandusühistu on aktiivne mittetulundusühing, kes, nagu ka teised nominendid, on sihipäraselt kasutanud MAK meetme 1.8 toetust maaparandussüsteemide uuendamiseks ja rekonstrueerimiseks.
Eesvoolu rekonstrueerimisel pöörati tähelepanu keskkonnakaitselistele aspektidele, et vähendada võimalikku põllumajanduslikust hajukoormusest tulenevat mõju keskkonnale ja parandada suublaks oleva Neeva kanali senist kesist seisundit. Maaparandussüsteemi eesvoolu ja seal asuvate rajatiste rekonstrueerimisel on hoitud läbivalt keskkonda säästvat joont, mis kohapeal komisjonile ka silma hakkas, kus uut ja vana oskuslikult kasutatud on. Lahendused on säästlikud, kuid ometi otstarbekad. Maaparandusühistu tegevuse eestvedajaks on ühistu juhatuse liige Ants Kaiv.
 |
Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal - HORTITEH OÜ. Kaasautorid: projekteerija OÜ Urmas Nugin, ehitaja OÜ T.A.K Ehitus ja omanikujärelevalve teostaja OÜ Sootaga VÜ. |
Uusehitisena on kuivendatud alale rajatud 15 ha niisutussüsteem, mis võimaldab puuvilja- ja marjaistanduste kastmist. Kevadeti võimaldab võidelda õitsemisaegsete öökülmadega. Niisutussüsteemi tulemuseks on veevarude säästlik ja optimaalne kasutamine. Ehitis on suuresti valminud omaniku Madis Pennari erialaste teadmiste toel. Nende teadmiste insener-tehniliste lahendusteni viimine oli projekteerija Urmas Nugini suurepärane töö ja projekt. Komisjon sai kohapeal tutvuda niisutussüsteemi uudsete tööpõhimõtetega ning Madis Pennari asjatundliku ning teadmisterohke töösse suhtumisega.
| Piluvälja tee Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal – MTÜ VIRUVERE-RÄSNA MPÜ. Kaasautorid: projekteerija PB Maa ja Vesi AS, ehitaja OÜ Mateko ja omanikujärelevalve teostaja FIE Kalju Mägi. |  |
Rekostrueeritud 1,7 km pikkune maaparandussüsteemi teenindav tee koos tee rajatiste ja teeala kuivendusega on projekteeritud ja ehitatud väga kvaliteetselt. Ühistu poolt on tee ja teerajatised kenasti korras hoitud, tagatud on suurte kuivendatud põllumassiivide järjepidev hooldamisvõimalus. Ühistupoolne asjatundlik ja keskkonda säästev suhtumine oli silmnähtav ühistu maadel ringsõitu tehes ning ühistu juhatuse liikme Eve Kõrtsiga kohtudes.
Parima keskkonna- või vesiehitise nominendid
| Loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal - MTÜ VIRUVERE-RÄSNA MPÜ. Kaasautorid: projekteerija PB Maa ja Vesi AS, ehitaja OÜ Mateko ja omanikujärelevalve teostaja FIE Kalju Mägi. |  |
Osa maaparandusühistu maid jäävad reostustundlikku piirkonda. Takistamaks põllumaadelt tuleva hajureostuse levikut ning vooluveega kaasaliikuva hõljumi ja sette jõudmist suublasse, on rajatud settebassein koos puhastusloduga. Settebasseini ja lodu mõõtmed on aukartustäratavalt suured (vajalikud keskkonnarajatiste parameetrid on projekteeritud arvutuste põhjal, et oleks tagatud efektiivsus).
Konkursitööga tutvumisel sai komisjon põhjaliku ülevaate sellest, kuidas on kavandatud edasine keskkonnarajatiste hooldamine, et tagada keskkonda säästev majandamine põllumajanduslikult intensiivses piirkonnas. Targasti tehtud ja keskkonda hoidvalt tegutsetud - nii võib iseloomustada konkursitööd.
 |
Tuletõrjetiik Käru maaparandussüsteemide rekonstrueerimise koosseisus Raplamaal - MTÜ KÄRU MPÜ. Kaasautorid: projekteerija OÜ Hetver, ehitaja AS Amaks ja omanikujärelevalve teostaja OÜ Hetver. |
Jooksuoja peakraavile rajati tuletõrjetiik koos veevõtukoha ja teenindusplatsiga. Vajaliku veemahu saavutamiseks ehitati Jooksuoja peakraavile maakividest atraktiivne pais (paisutuskõrgus 15 cm) ning rekonstrueeriti eesvoolul olev truup. Tuletõrjetiigi teeninduspiirkonda jääb üle 500 ha metsamaad ning juurdepääs tuletõrjetiigini on aastaringselt tagatud.
Lisaks tuleohtu vähendavale meetmele on tuletõrjetiik kujundatud visuaalselt kenasti ning sobitub oma voolujoonelise kujuga ilusti maastikuga. Samuti on ühe lauge nõlvaga tagatud joogikoht metsloomadele. Maaparandusühistu on meetmeobjekti hooldanud ka peale tööde lõppemist ning on eeskujulikult tegutsenud toetuse taotlemisel ning ehitusjärgsel perioodil.
| Sangla poldri pumbajaama rekonstrueerimine Tartumaal - MTÜ UBESOO MPÜ. Kaasautorid: projekteerija PB Maa ja Vesi AS, ehitaja OÜ Kagumerk ja omanikujärelevalve teostaja OÜ Melior-M. |  |
Sangla poldri pumbajaam on ehitatud 1970-ndate aastate alguses ja jõudis töötada ligi 20 aastat. Ehitustööde käigus rekonstrueeriti pumpla ning asendati vanad tehnoloogilised seadmed uutega. Pumbatava poldriala suuruseks on 430 hektarit. Ühistu esimeheks on Aleksander Keerov, kes on suutnud kogu küla projektiga kaas haarata.
Pumpla valmimine on tugevalt ergutanud kohalikku majanduselu. Komisjon võis veenduda, et enamike põldude harimine oli muutunud tõhusamaks ning väidetavalt tulusamaks. Keskkonda säästes on projekti tulemusel vähenenud ka kevadiste uputuste ulatus. Jätkutoetust on taotletud ka tegevuspiirkonda jäävate maaparandussüsteemide ja eesvoolude kordategemiseks.
 |
Nõmme tuletõrjetiik Sihi ja Nõmme katastriüksuste metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimise koosseisus Saaremaal - OÜ SAARE METS JA PUU. Kaasautorid: projekteerija PB Maa ja Vesi AS, ehitaja OÜ Saamela ja omanikujärelevalve teostaja PB Maa ja Vesi AS. |
Tööde käigus rajati eesvoolule tuletõrjetiik koos veevõtukoha ja teenindusplatsiga. Et saavutada tuletõrjetiigi nõlvade püsimajäämine ja eesvoolu kauakestev eluiga, on eesvool ja tiigi nõlvad kindlustatud. Tööd on teostatud asjatundlikult äärmise korrektsusega. Maaomanikud on teinud vajalikke korrastustöid. Tuletõrjetiik on rajatud looduskahjusid vähendava keskkonnarajatisena ümbruskonna tuleohtlike metsade kaitseks. Osaühing Saare Mets ja Puu on eeskujulikult tegutsenud toetuse taotlemisel ning ehitusjärgsel perioodil.