EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAABLOGI: Kas me vajame rikastatud toitu?

Allikas: Põllumajandusministeeriumi ajaveeb
10. juuli 2013. a

Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.

Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, organismi poolt omastatavad ja sisalduvad valmistootes organismile olulises koguses.

Kõige levinumad on probiootiliste bakteritega rikastatud piimatooted, näiteks Helluse sarjast tuntud Lactobacillus fermentum ME-3-ga rikastatud tooted ja Lactobatcillus plantarum Tensia-ga rikastatud tooted, mida kasutatakse näiteks Südamejuustus. Probiootilistel bakteritel on oluline osa soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel. Tuntud on ka omega-3 rasvhapete poolest rikkad kanamunad ja seda asendamatut rasvhapet seostatakse peamiselt südame-veresoonkonna heaoluga.

Rikastatud toodete kasulik mõju

Tänapäeva toit sisaldab tunduvalt vähem kiudaineid, mistõttu on juba mõnda aega müügil olnud kiudainetega rikastatud pagaritooted. Kiudained soodustavad seedimist, reguleerivad soolesisu veesisaldust ja tekitavad mõnusa täiskõhutunde.

Taimsete steroolide ja stanoolidega margariinid aitavad kaasa vere kolesteroolisisalduse alandamisele. Fosfori- ja magneesiumiühendid lisatuna toitudele on vajalikud organismi energiavahetuses osalemiseks ja lihaste töö reguleerimiseks. D-vitamiin, mida on lisatud näiteks piimale, aitab kaasa luude normaalsele arengule ja kaltsiumi imendumisele organismis.

Alates 1922. aastast, kui tutvustati jodeeritud soola, on aga näiteks Šveitsis märkimisväärselt vähenenud kilpnäärme haigusliku suurenemise protsent.

Toidu rikastamine on tootjale vabatahtlik

Üldjuhul peaks piisav ja vaheldusrikas toit andma meile kõik vajalikud toitained normaalseks arenguks ja tervisliku seisundi säilitamiseks. Siiski näitavad uuringud, et ainuüksi mitmekesine toidulaud ei pruugi katta kõigi elanikkonnarühmade vitamiinide ja mineraalainete vajadusi. Teisalt võib toidu valmistamise ja tootmisprotsessi käigus tekkida oluline vitamiinide kadu, mida tootjad siis omakorda saavad taastada vitamiinide juurdelisamisega.

Toidu käitlejale on toidu rikastamine vabatahtlik, kuid lisada tohib vaid vitamiine ja mineraaltoitaineid ning nende ühendeid, mis on selleks heakskiidetud. Osades Euroopa Liidu liikmesriikides on rahvatervisest tulenevatel põhjustel mõningate vitamiinide ja mineraaltoitainete lisamine jällegi kohustuslik. Näiteks lisavad Belgia ja Rootsi kohustuslikus korras A vitamiini margariinidele, soolale lisavad joodi Austria, Taani, Itaalia.

Turundustrikk või mitte?

Samas on kindlasti neid, kes peavad rikastatud toitu turundustrikiks, mille abil tarbijat meelitada rohkem antud tooteid tarbima. Tarbijale võib lihtsasti jääda mulje, et tegemist on toodetega, mis on võrreldes teiste sarnaste toodetega toiteväärtuse või tervislikkuse seisukohalt paremad. Enamasti kannavad rikastatud toidud märgistusel ka tervisealaseid väiteid, millest on ka varasemalt Maablogis juttu olnud.

Rikastatud toidu valikul ja tarbimisel tuleb meeles pidada, et rikastatud toidud võivad aidata taastada teatavate toitainete puudujääki organismis, kuid kindlasti ei ravi nad haigusi, pigem võivad vähendada haigestumise riski. Oluline on lähtuda põhimõttest, et tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine on tervisliku elustiili alustala.

Kui palju rikastatud toite tegelikult tarbitakse ja kas meil on põhjust teatud vitamiinide või mineraalainete liigse saadavuse pärast muret tunda, annab loodetavasti vastuse 2013. aasta sügisel algav suur üle-eestiline toitumisuuring. Kui oled sattunud uuringu valimisse, siis anna kindlasti oma panus.

Siret Dreyersdorff, toidu üldnõuete büroo peaspetsialist

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
METK: Maheköögivilja, kartuli ning puuvilja- ja marjakasvatuse nõudlus ületab pigem pakkumise
METK: Esindusorganisatsioonid võimendavad liikmete häält
METK: Ootame osalema pindala- ja loomatoetuste infopäevadele
REM: Valitsus toetas omavalitsuste rahastamise põhimõtete muutmist
REM: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tunnustas noori teadustööde autoreid
REM: Tegevus- ja projektitoetusi 2024. aastaks saab taotleda 5. maini
EUROOPA KOMISJON: Käima läks Euroopa Mahekonkurss
UUS! Maaelu jutud #15: Sirje Kuusik – Säästvast maaturismist
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 7 (547)
EL ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku uudiskiri - märts 2024
SA KÜSK: NULA otsib Eesti ühiskonda paremaks muutvat ideed
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo