MAAELUVÕRGUSTIK: Eesti, Läti ja Leedu noortalunikud kohtusid Lõuna-Eestis |
|||||||||||||||||||||||
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur 15. oktoober 2013. a |
|||||||||||||||||||||||
Seminari raames toimus palju põnevat: erinevad ettekanded nii ministeeriumide kui ka noortalunike esindajatelt, töö töögruppides, noortalunike stendinäituse esmaesitlus, noortalunike kompleksvõistlus, kohaliku noortaluniku külastus, õhtune programm koos osalejate tutvustusringiga. Noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetuse rakendamine Eestis, Lätis ja Leedus
Noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetuse projektinäited Lätis, Leedus, Eestis Seejärel said sõna noortalunikud ning rääkisid noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetusest toetuse saaja seisukohast. Läti näide oli noorest talupidajast, kes 2009. a võttis üle viletsas olukorras talupidamise, soetas noortaluniku toetuse abil vajaliku tehnika ning sel aastal hakkab toetuse abil ellu viima juba kolmandat moderniseerimise projekti – väiketapamaja ehitust. 50 hektari ja 35 lihaveisega talu on kasvanud 250 hektariliseks 160 loomaga majapidamiseks. Leedu näide oli noortalunikust, kel oli eesmärk luua oma ettevõte ning olla tööandja endale ja oma perekonnale. 2009. a taotles noortaluniku toetust, mille abil soetas vajaliku põllumajandustehnika. Talu tegeleb põllukultuurde kasvatamisega. „Kui vaeva näha ja hoolega teha, siis tartlased armastavad.“
Indrek tõi välja ka noortaluniku toetuse head ja vead. Positiivne on, et ei nõuta omafinantseeringut ning kogu toetussumma eest ei pea soetama põhivara. Negatiivsete aspektidena tõi ta välja, et need, kes alustavad nullist, ei kvalifitseeru investeeringutoetustele. Seejärel andis Nakatu perenaine Ele Mägi lühiülevaate nakatu ajaloost ning MTÜ Eesti Noortalunikud esindaja Anneli Steinbruch tutvustas algavat talunike kompleksvõistlust. Kompleksvõistluse ajal said Läti ja Leedu põllumajandusministeeriumide esindajad võimaluse arutada omavahel noortaluniku meedet detailsemat. Mitmevõistluses moodustati 5-liikmelised võistkonnad, kokku sai võistkondi seitse: neli Eestist, kaks Lätist ja üks Leedu-Eesti segavõistkond. Võistlusalasid oli kokku viis: traktori vigur- ja täpsussõit, maamõõtmine sammudega, kõrvitsa kaalumine, kartulikoorimine ning seemnete tundmine. Noortalunike ühendused Lätis, Leedus ja Eestis Seminari teisel päeval tutvustasid kohale tulnud noortalunike organisatsioonid oma tegevusi. Alustas Vahur Vingisaar, kes tutvustas MTÜ Eesti Noortalunikud tegevusi. MTÜ on loodud 1998.a. Tegevustena korraldatakse oma liikmetele õppereise ja õppepäevi, on üritatud aktiivselt kaasa lüüa järgmise perioodi maaelu arengukava koostamises, osaledes kõikides töögruppides. On aru saadud, et kui ise oma arvamust ei avalda, siis teeb seda keegi teine. See nõuab palju vabatahtlikku tööd. Läti noortalunike klubi (Latvijas Jauno Zemnieku klubs) alustas oma tegevusega 1991.a, hetkel ca 150 liiget. Juhatuse kohtumised toimuvad kaks korda aasta. Eraldi on töögrupid. Tegevused: noorte mitteametlik haridus (kogemuste vahetamise foorumid, töögrupid jne); noortalunike esindamine erinevates nõukodades jne, sh CEJA; oma liikmetele ürituste korraldamine ja üritustel osalemine; kohtumised poliitikutega ja noortalunikega. Veebileht www.jzk.lv Leedu noortalunike ühendus asutati 1929.a, taasasutati 1992.a. Organisatsioonil on ligikaudu 1000 liiget. Ühendus osaleb ka teiste organisatsioonide töös. Igal aastal põllumajandusministeerium eraldab ühendusele 15-18 000 eurot CEJAs osalemiseks. Lisaks MTÜ-le Eesti Noortalunikud on Eestis taasloodud Noorte Põllumeeste Klubi (NPK), kelle tegevustest andis ülevaate Henn-Hillar Kalkun. NPK asutati 1979.a Paul Kuldkepi poolt. Esimene president oli Jaak Läänemets. Miks klubi asutati? Sest ülikoolis õppides tundub, et praktilist poolt jääb väheks. Hetkel on kõik liikmed maaülikooli tudengid. Noortalunikud ja koostöö teadlastega, noortalunikud ja teenused, noortalunikud ja Leader - grupiarutelud Seminari viimases osas toimus töö töögruppides:
Kõigepealt kuulati ära kõik sissejuhatavad ettekanded ning seejärel toimusid arutelud väiksemates gruppides.
Võiks saada traditsiooniks Seminari lõpumõttena jäi kõlama mõte, et taolised kokkusaamised võiksid saada iga-aastaseks traditsiooniks... |