Selle aasta oktoobris jaotas MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts laiali viimased toetusvahendid, mis olid kasutada lõppeval EL rahastusperioodil. Aktiivne Euroopa Kalandusfondi meetme 4.1 „kalanduspiirkondade säästev areng" rakendamine Läänemaal sai alguse 2008. aasta sügisel, kui loodi MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts ja hakati koostama Läänemaa kalanduspiirkonna tegevusstrateegiat 2009-2015.
Seni on korraldatud 8 taotlusvooru, kus on rannakalanduse arendamiseks määratud toetusi 2,56 miljoni euro ulatuses, investeeringute maht kokku ulatub 3,31 miljoni euroni.
Suurim osa toetustest, 1,38 miljonit on läinud kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamiseks. Rekonstrueeritud on Virtsu, Puise ja Topu kalasadam, investeeringu on saanud Österby sadam ja Dirhami kalanduskeskus.
544 000 euro ulatuses on toetatud kalandustoodete töötlemist. Käivitunud on kalatöötlemistsehh Lihulas, lõpetamisel on Dirhami kalatöötlemiskeskus, Virtsus kerkib kala logistikakeskus. Hulgaliselt on toetatud jäämasinate, suitsuahjude, isotermiliste kaubikute jms soetamist.
Kalandusega seotud turismi arendamine on saanud toetust 346 000 eurot. Parimaid näiteid on Kogre kõrtsi arendamine Puises, Tuulingu külalistemaja ehitus Haeskas ning Ranna puhkemaja renoveerimine Pusku külas.
Tegevuse mitmekesistamise strateegiatele eesmärk on pakkuda kaluritele lisateenimisvõimaluste võimalust püügi välisel hooajal. Peamiselt on tegevuse mitmekesistamise strateegiatele taotlused keskendunud metsa- ja põllumajandusmasinate soetamisele, toetusi on määratud 233 000 eurot.
Koolitustegevuseks on määratud toetusi kokku 56 000 eurot. Läänemaa kalandusettevõtjad on toetusrahaga välja koolitanud oma töötajaid, samuti on külastatud kalandusmesse.
Aastatel 2009-2013 on ühtekokku toetatud 104 projekti ning toetust on saanud 68 Läänemaa kalandusettevõtjat.
2014. aastal keskendub Läänemaa Rannakalanduse Selts uue tegevusstrateegia ettevalmistamisele 2014-2020. Uus strateegia peab sõnastama kalandusette võtjate visiooni ja eesmärgid hiljemalt 2014. aasta lõpuks, uute taotlusvoorudeni jõutakse tõenäoliselt 2015. aasta teises pooles.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles