MAAELUVÕRGUSTIK: Väikeste toidutootjate koostöö teadusasutustega on võimalik ja vajalik |
||||||||||
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur 25. mrts 2014. a |
||||||||||
Veebruaris toimus järjekordne maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäev, mis seekord oli teaduse, arenduse ja innovatsiooni teemaline. Saime inspiratsiooni novembrikuust kuni veebruarini toimunud Euroopa innovatsioonipartnerluse mõttekodadest. Sel aastal alanud uus EL eelarveperiood toob kaasa uue maaelu arengukava 2014-2020 (MAK), mille meetmed rakenduvad loodetavasti järgmisel aastal ning need aitavad tulevikus tootjate ja teadlaste vahelist koostööd suurendada. 20. veebruaril toimunud teemapäeval tutvustasid Põllumajandusministeeriumi ametnikud vastavaid MAK meetmeid ning esitati erinevaid näiteid väikekäitlejate ja talunike koostööst teadusasutustega. Teemapäeval tutvustasid oma tegevusi Eesti Maaülikooli mikromeierei, Polli aiandusuuringute keskus ning Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskool. Oma kogemusi jagas ka Anu Johani, kes peab Viljandimaal Väike-Vasara talu ning on Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT üks eestvedajatest. Artiklis keskendumegi teemapäeval toodud näidetele. Edukas väiketalu peab olema innovaatiline
Linnukasvatus: Tänu sellele, et Anu on seotud Viljandi OTT toiduvõrgustikuga, siis on ta teinud koostööd Piret Purru-Lemettiga, kes on Viljandimaal erinevaid linnukasvatuse alaseid koolitusi läbi viinud. Anu nõuanne on, et lisaks raamatute lugemisele ja internetis surfamisele, peab ka inimestega rääkima ning suulist nõuannet saama. Vutikasvatamise algusaastatel ostis ta poest täissööta, kuid kodus täpsemalt lugedes selgus, et see sisaldas GMOd. Et tegemist on mahetootjaga, siis ei saanud ta seda edasi kasutada ning hakkas hoopis ise söötasid kokku segama. Loomade söödaks kasvatab ise soja ning Viljandi katsekeskus teeb teenusena sojaseemne koristusteenust kombainiga (kuigi seemne kadu on sellisel juhul pea kolmandik, võrreldes seemnete käsitsi korjamisega, mis on seevastu oluliselt aeganõudvam). Tootjana soja söödaks kasutamisel oli suureks abiks Eesti Maaülikoolist Ragnar Leming. Eesti elab importsööda peal, kuid seda tuleks muuta. Asjakohane näide on see, et Eestis on vaid üks mahesöödatehas, mis asub Saaremaal Valjalas. Seakasvatus: Sead on külvikorras, st kui vabaneb köögiviljapõld, siis lähevad sinna sead, kes väetavad maad, eemaldavad umbrohu ja kobestavad mulda. Üks teadus on see, mida sa õpid koolitajatelt, teine see, mida õpid teistelt tootjatelt ning kolmas teadus on looduse enda rütmide järgimine. Lisaks on Anu teinud lepingulist koostööd Jõgeva SAIga - peipsi tippsibula kasvatamine. Viljandimaa toiduvõrgustik OTT tegevuse raames on kaasatud oma tegemistesse erinevaid teadlasi – Anne Luik, Selma Teesalu, Darja Matt, Virgo Mihkelsoo, Mikko Rahtola. Toiduvõrgustiku peamine eesmärk on teha kohalik toit kättesaadavaks kohalikule inimesele. Kogu tootearenduse saab laboris teha 5 liitri piimaga
Koostööd on tehtud järgmiste ettevõtetega: SA Põlvamaa Arenduskeskus, OÜ Luke Farmimeierei, R Capital OÜ, Aivar Pikkmets (Mätiku talu), Kadastiku talu, Lambakasvatajate selts, OÜ Mahekala, Astelpajutooted OÜ. Ettevõtjal on alati võimalus pakkuda üliõpilasele välja mõni lõputöö teema. Uurimistöö läbiviimine ei maksa ettevõtjale midagi ning on samas ka kõigile tasuta kättesaadav, kuid seal võib olla ka riske, mis ei ole tootmisettevõttele vastuvõetavad, sest töö autor on üliõpilane. Hetkel on projekteerimise tasemel mahetöötlemiskeskuse (piim, liha, taimsed saadused, joogid, ehitus) loomine Moostesse. EMÜ tulevik: Õppekavadest lähtuvalt arendatakse ka õpikeskkonda, hetkel on olemas mikromeierei (piimasaaduste tehnoloogia labor) ning tulevikus on plaan rajada ka lihasaaduste tehnoloogia labor, taimesaaduste tehnoloogia labor ja ühtne analüüsilabor, sensoorikalabor, modelleerimis- ja projekteerimislabor ehk kärglabor, hetkel on pooleli projekteerimine. Kui see kõik valmis saab, siis oleme eeskujuks nii Baltikumile kui ka Põhjamaadele. Loodame, et selle valmimiseks jätkub piisavalt nii inim- kui ka rahalisi ressursse. Polli aiandusuuringute keskus aitab ettevõtja koduköögist välja
Mahud ja võimalused - kui mikromeierei mahub lauale, siis Pollis toimub kõik suuremal pinnal. Kahest tonnist toormest saab ühe tonni toodangut. Seda ei saa küll suurtootmiseks nimetada, kuid koduköögist on see siiski suurem – see aitab ettevõtjal otsustada, kas peaks ka omale sellised või mõned muud seadmed soetama. Praeguseks on Polli seadmed juba natukene vananenud, oleks vaja võimsamaid ja teistsuguseid masinaid. Tulevik: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse eestvedamisel ja koostööpartnerite kaasabil on rajamisel Eestis ainulaadne taimsel toorainel põhinevate teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus - pk.emu.ee/struktuur/polli_ak/tervisejaloodustoodetekompetentsikeskus/ Olustvere on ettevõtjatele koostööpartner
Ettevõtjad saavad käia Olustveres oma toodanguga katsetamas. Oluline on tagada töötlejale kvaliteetne tooraine, kuid selleks on vaja õpetada nii tootmissektorit kui ka töötlemissektorit. Lõpetuseks
MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:
|