"Kui Soome-Ugri kultuuripealinnas Bõgis (Udmurdimaa) toimunud toidufestivalil Tauno Laasikult roa esitlusel küsiti, mis on äsjavalmistatud toidu nimi, vastas ta kõhklemata: "Tegime missutsime!"
Eks ta nii oligi - etteantud kalast ja kapsast tuli teha midagi, mis maitseks nii kõrgele kohtunike kogule kui laiale rahvahulgale, kes toiduvalmistamist varmalt pealt vahtis. Tauno näitas meistriklassi kohaliku pisikala fileerimisel, mis ilmselt saigi määravaks, sest soomuserohke toit naaberkokkadelt ei jätnud just otsustamiseks palju ruumi. Kogu Eesti grupi kaasabil rahvusvärvides kaunilt serveeritud roog oligi maitseelamuseks nii silmale kui suule ja võitis peaauhinna ja publiku soosingu.
Fotod: Hiidlaste Koostöökogu
Sõit festivalile (16-22. juuli 2014) oli pikalt ette valmistatud retk, mille ideega tuli välja tuntud ugrist Aivar Ruukel ja millest Maitseelamuste Koda varmalt kinni hakkas. Et kohale, Udmurdimaale - mis Uuralites mitte eriti kaugel ei asu, tuli tarida kogu festivali varustus ja osalejad, sai ainuvõimalikuks transpordivahendiks buss. Keskööl, 16. juulil Tartust teele asunud 26 delegaati ja bussijuhid ööbis mitmepäevasel sõidul vahelduva eduga bussis ja Moskvast ca 100 km kaugusel asuvas Pokrova linnas. Kohale Bõgisse saabusime vastuvõtjate üllatuseks 18. juuli hommikupoolikul. Selgus, et meid oodati alles pealelõunaks, mis andiski delegatsioonile võimaluse rahulikult majutuda ja veidi puhata.
Programm läks lahti kohe täie hooga: süüa anti meile Bõgi kooli sööklas: ilmselt kohaliku maitset arvestades kala ja kapsast. Peale lõunat saime osa interaktiivsest ekspositsioonist (nagu vastuvõtjad seda nimetasid) kohalikus kultuurimaja muuseuminurgas. Selleks oli külaskäik Udmurdi moodi. Meile selgitati, kuidas toimub hierarhiliselt õige lauda istumine, kui palju tohib viisakuse piires süüa pakutud külakosti (viisakas on mitte eriti palju süüa, sest järgmises kohas pakutakse samuti) ja et küünarnukke ei tohi lauale panna. Muuseumitoas oli väljapanek kaunitest udmurdi rahvariietest. Peale muuseumi viis giid meid vastvalminud matkarajale Seitse allikat. Bõgi ümbrus on allkarohke, igal neist ise raviomadused, mida teadmanaised oskavad kasutada. Peale matkalt saabumist läks lahti festivali avamise peaproov, millest delegatsioon võttis osa vaatajatena, Tauno ja Mercedes aga aktiivselt osalejatena.
Õhtu nael oli kulinaariavõistlus, milleks korraldajate poolt eraldati komplekt toiduainetega. Ise võis juurde panna rahvuslikke nüansse. Maitselamuste Koja kokad Tauno ja Triinu panid ilmselt kümnesse nii maitsetega kui ka kujundusega - toit serveeriti rustikaalselt laualt, kaunistatuna rahvusromantilise vinjetiga. Kindlasti andis juurde kogu grupi kaasa elamine rahvuslipu lehvides. Igatahes - võit tuli Eestisse ja ka rahvas armastas meid hääletades kõige enam. Võistluse käigus andsin intervjuu kohaliku rajooni raadiole, kellel on ca 22 000 kuulajat.
Järgmise päeva programm algas festivali piduliku avamisega: laste lõbus tants kulpidega, pealikute kõned, traditsiooniline ühistants ja õhku tõusvad õhupallid. Kõik, nagu olema peab. Üle kõige särasid aga hõimurahvaste rahvariided, mis mõjutet mitmetest kultuuridest, kes ugrirahvaste ümber elavad. Peale avamist alanud laat pakkus kohalikku käsitööd ja osalevate hõimude rahvustoite. Eesti tuli välja mulgi pudru, suitsusingu ja publiku erilise soosingu võitnud grillitud vuttidega. Pakkusime teavet LEADER projektidest, mis Eestis läbi viidud, seal hulgas ka Hiiumaad tutvustavaid postkaarte, kus meie retseptid järele proovimiseks ja levitamiseks ilusti kirjas. Õhtul. peale laada lõppu, käisime tutvumas peredega, kus meid majutati ja tegime ühe tõsise udmurdi sauna.
Kolmas festivali päev oli pühendet kontaktidele ja kogemuste vahetamisele. Kultuurimaja töötoas valmistasime endile ohutised, ehk kaitsetalismanid. Meile räägiti suurejoonelisest plaanist ehitada piirkonda udmurdi kultuurikeskus, mis hõlmaks ekspositsiooni, töötubasid ja hotelli, milleks kõigeks küll veel raha ei olnud, aga piirkonna naftarikkus andis lootust raha siiski saada.
Meeleolukas oli ka halduskeskuse Sharkani külastamine, kus saime osa kohalikus koduloomuuseumis traditsioonilise naisterõiva selgapaneku saladustest. Oli teist moodi ja giidi sõnul väga mugav viis riietuda. Eks ta harjumist tahab, aga meie grupi liige, kes katsejäneseks valiti, sai mõningase pusimise järel ülesandega ilusti hakkama.
Hiidlaste Koostöökogu videot udmurdi naise riietamisest:
Tagasiteel valisid bussijuhid marsruudi läbi Nizni-Novgorodi, mis andi võimaluse grupil tutvuda selle Venemaa linnaga ajal, kui bussijuhid oma puhkepausi pidama pidid. Käisime kindlus-muuseumis ja Volgal laevaga sõitmas. Teekond koju oli taas pikk, kuid tulus, sest saime palju LEADER järgmise perioodi ettevalmistavatest probleemidest omavahel rääkida. Vaatamata ligi 4000 sõidetud kilomeetrile läbisime koduse piiripunkti õigeaegselt ja jõudsime plaanipäraselt Tartusse 22. juuli öösel kl 23.30.
Hõimurahvaste toidufestivali Eesti delegatsiooni toetasid Nopri mahetalu, Liviko ja A le Coq. Samuti Eesti LEADER kogukonnad.
Loe lisaks:
Maalehest maaleht.delfi.ee/news/fotogalerii/fotod/fotod-eesti-toit-voitis-udmurtias-peaauhinna.d
Festivali kodulehelt bygy.info/pervyiy-fotootchet-s-festivalya-byig-byig/
Sündmused/toidufestival Udmurdimaal www.kogu.hiiumaa.ee/index.php
ETV ringvaade etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/videod.... |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles