 |
18.-19. juuli 2014. a toimus Udmurdimaal Starõje Bõgi külas esimene rahvusvaheline soome-ugri kohaliku toidu festival „Byg-Byg“(„Быг-Быг“).
Starõje Bõgi küla on esimene soome-ugri kultuuripealinn.
|
Kultuuripealinna valimise konkursi žürii tegi võitja teatavaks 7.augustil 2013 soome-ugri rahvaste noorteühenduse MAFUN kongressil Helsingis. Lõppvoorus kandideerisid veel Veskelyse küla Karjalast ja Obinitsa küla Setumaalt.
Starõje Bõgi (vene keeles Старые Быги, udmurdi keeles Быгы) küla asub Šarkani rajoonis Udmurtias. Rajoonikeskusest, Iževskist 55 kilomeetrit kirde pool. Ligi 600 elanikuga külas on 160 õpilasega keskkool, lasteaed, tervisekeskus, klubi ja raamatukogu. Külas on põhiliseks tööandjaks kolhoos Vostok. Lisaks kolhoositööle toimetavad paljud pered ka oma majapidamises, hommikuti saadetakse lehmad ühiselt karjamaale, külatänavatel jalutasvad kanad ja haned. Külas tegutseb ka kolm poodi, kus müügil põhiliselt toidu- ja esmatarbekaup. Paar aastat tagasi saadi lõpule ka suuremate taristutöödega - enamus majapidamistel on keskküte (gaasiga) ja ühine veevärk.
 
Küla välisilme on igati väärt soome-ugri esimese kultuuripealinna nime. Kogukond on selleks ka palju vaeva näinud. Vähemalt kaks korda aastas toimuvad talgud, mille käigus on korrastatud nii suuremaid külatänavad, tehtud korda II maailmasõja langenute mäletussamba ümbrus.
 
Eestist korraldas festivalist osavõttu MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök. Osales ligi 30-liikmeline delegatsioon eesotsas Tauno Laasikuga ja Triinu Akkermanniga. Udmurdipoolset infot aitas vahendada Aivar Ruukel, Soomaa rahvuspargi turismiettevõtja ja projekti "Soome-ugri maitsed" üks eestvedaja. Delegatsiooni koosseisus olid ka mitmete Leader tegevusgruppide kohaliku toidu arendajad.
Toidufestivali eelpäeval toimus saabuvate külaliste traditsioonipärane tervitamine, vastuvõtt ja majutamine kodudesse. Peale maitsvat lõunat koolisööklas, tutvustasid kohaliku kultuuriseltsi liikmed külalistele ekspositsiooni nimega "Soome-ugri köök ja külas käimise traditsioonid".
 
Õhtusel ajal toimus festivali territooriumil õppeklass, kus tutvustati kohaliku traditsioonilise joogi "Varsen vina" valmistamist.
Esimese päeva võtmesündmuseks sai "Kulinaaride heitlus", millest võtsid aktiivselt osa kokku 6 meeskonda. Igale meeskonnale määrati teatud kogus sarnaseid toiduaineid, millest tuli valmistada 90 minutiga roog, mis iseloomustaks osaleja riiki või piirkonda ning meeldiks ka pealtvaatajatel. Võistluse ja ka publiku lemmikuks osutus Eesti uus toode. Võitja Tauno Laasiku sõnul tegemist oli roaga, mille nimeks sai "Tegime, mis suutsime". Võiduroa serveerimisel kasutati Eesti lipu värve - valge oli sool, must leib ja sinist värvi oli rukkilille õielehed.
 
Järgmisel päeval toimus ametlik festivali avamine. Festivalist võtsid osad erinevad soome-ugri hõimurahvaste delegatsioonid mitmest EL riigist ja erinevatest Venemaa piirkondadest - ungarlased, soomlased, prantslased, marid, udmurdid, mordovlased, neenentsid jt. Osavõtjaid ja külastajaid tervitasid Šarkani rajooni administratsiooni juhtfiguurid.
 
Ludmilla ja Aivar Ruukeli loengus "Soome-ugri köök ja turism" avati teema - mida õigupoolest nimetada soome-ugri toiduks?
Ludmilla ja Aivar Ruukeli ettekanne www.slideshare.net/Ruukel/finno-ugric-cuisine-and-tourism#
Soome-ugri köök jaguneb piirkondlikult nelja gruppi:
- Põhja piirkond - saamid, neenetsid, eenetsid, sölkupid, handid
- Volga piirkond – marid, udmurdid, mansid, handid, mordovlased
- Soome piirkond – karjalased, soomlased, eestlased, vadjalased, vepslased, liivlased
- Madjari piirkond – ungarlased
 |
Liivlaste lahtisele ümmarguse pirukale ”Landrausis“ on tänu lätlaste eestvõtmisele saadud ka Euroopa Liidu toidu kvaliteedimärgis - garanteeritud traditsiooniline toode.
Põnev oli teada saada, et ka pelmeenid on algupäraselt soome-ugri toit – nimelt maride rahvustoit.
|
Soome-ugri köögi kuus ühist tunnust:
- piirkondlikkus - toiduvalmistamisel kasutatakse kindlasti kohalikku põllumajandustoodangut, näiteks kodus peetavate kanade munad, kohalikud marjad, aedviljad
- kodune valmistusviis ja toidu käsitsi valmistamine
- loodusest korjatud ja püütud tooraine kasutamine - metsamarjad, seente, ulukiliha, kala
- hooajaliste toiduainete kasutamine - liha jahi- ja kalapüügi hooaegadel, metsmarjade valmisajad. Näiteks udmurtidel on augusti alguses suisa püha – esimene värske kartuli võtmise aeg!
- lihtsus - näiteks udmurdi kissell, lahtised pirukad
- kõrge toiteväärtus
Algatatud on veebileht "Local Food in Finno-Ugric World", kust saab infot nende söögikohtade kohta, kus on menüüd soome-ugri toidud. Ludmilla ja Aivar Ruukel kutsusid üles sellistest toidukohtadest teada andma.
 
Festivali territooriumil aga toimusid samal ajal erinevad kultuurilised üritused nagu näiteks: Bõgõ basaar – käsitöö meistrite laat, Ustotshikaar – meistritoad dekoratiives käsitöökunstis, Tseskõt intõ – meistritoad Bõgõ kööki roogade valmistamises, Tsupõrok – laste mänguväljak ja Shudkaar – rahvuslikud mängud.
 
Tsheskõt intõ-s pakkus Eesti mulgi putru, saunas suitsutatud sinki, kama ja grillitud vutte. Eesti delegatsioon pälvis oma toiduga publiku täieliku tähelepanu, mida ei takistanud isegi tugev vihm. Lisaks toidule tuli Eesti välja ka hoogsa esitusega soome-ugri kultuurikollektiivide kontserdil.
 
Udmurtia reisi viimasel päeval toimus arutelu kohaliku kultuuriseltsi hoones. Kultuuriseltsi eestvedajad tutvustasid laiemalt kohalikku elu, pakkusid meistriklassi traditsiooniliste nukkude valmistamise osas, rääkisid oma lähimatest plaanidest ja konkreetselt juba toimunud üritusest. Uus soome-ugri kultuuripealinn valiti Helsingis 11. augustil ja žüriis osales ka Bõgõ külavanem Nina Beljajeva (vt alljärgneval pildil).
Tänaseks on teada, et järgmine soome-ugri kultuuripealinn asub Eestis - selleks sai Obinitsa küla Setomaal.
Veel toidufestivali kajastused:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles