UUDISED

MAJANDUSMINISTEERIUM: Kiire internet maapiirkonnas

lmselt ei pea paljusid enam veenma, et kiire internetiühendus on Eestis töövahend igal pool. Teisalt leidub Eestis veel piirkondi, mis on ebaühtlaselt kaetud kvaliteetse internetiga.

Me ei pea leppima, et töövahend maapiir­kondades on ebaühtlaselt kättesaa­dav. Kui tahame tõepoolest, et meie maapiirkonnad oleksid elujõulised ja atraktiivsed elu- ja töökeskkon­nad, peame leidma võimalusi uudseist tehnoloogiatest võimalikult pal­ju kasu saada.

Nüüdisaegne sidevõrk on sama tähtis kui teede- ja elektrivõrgud. Sideühendus on hädavajalik va­hend piirkondade ettevõtjaile, eel­kõige väikeettevõtjaile, kes sõltuvad kiirest internetiühendusest. Kohali­kul või välisel potentsiaalil põhinev väikeettevõtlus ning uudsed tooted ja teenused või uudsed lahendused tööhõive suurendamiseks on otse­selt seotud moodsate sideühenduste võimalustega.

Paljud piirkonnad, tõmbekeskused ja kohalikud omavalitsused on oma sihiks seadnud ettevõtluse kon­kurentsivõime tugevdamise ja elukeskkonna parendamise ning tee­nuste ja hariduse kvaliteedi parandamise. Nüüdisaegse sideühenduseta ei ole see võimalik.

Seetõttu on tähtis, et kohalikud omavalitsused seaksid eesmärgiks ka sidevõrkude ehituse. Vastasel ju­hul ei ole eelmainitu kindlasti saavutatav. Baasvõrgu ehitamise on juba riik enda õlule võtnud, samuti tee­vad sideoperaatorid investeeringuid, aga siiski on midagi puudu.

Eesti on võtnud sihiks, et aastaks 2020 on uue põlv­konna side baasvõrk valmis ehitatud, mida nimetame projektiks EstWin. Seda rahastatakse struktuurivahenditest ja sideoperaatorite omapanusest. See on üle 6000 km valguskaablit üle Eesti. Baasvõrguga ühendatakse kõik mobiilimastid tõenäoliselt aastaks 2018. Viimaseta poleks kiire andmeside nutitelefonides enam mõeldav.

Peale selle on kavandatud ehitus­seaduses muudatused, mis võimaldaks sidevõrke lihtsamini ehitada. Lisandu­vad mitmesugused võimalused struktuurivahendite investeeringute rahastusmeetmeis. Miks ei saa kõik soovi­jad kiiret internetti maapiirkonnas?

Sideoperaatorite investeeringuteta kaablid inimestele internetti ei too. Seega on sideteenuse pakkumiseks vaja nii klienti kui ka teenuse pak­kujat. Kvaliteetse teenuse pakkumi­ne on aga kallis, mis tuleneb jaevõrgu ehitamise ja selle haldamise kulu­dest. Seetõttu on probleem ulatusli­kum, kui esmapilgul tundub. Jaevõrgu turutõrke kõrvaldamiseks peab ot­sima mitmeid lahendusteid, arvesta­des kõigi osapoolte huvidega.

Juurdepääsuvõrgud on lairibavõrkude kõige kallim osa. Arenevad eda­si traadita ühendused ning piirkondade ühendamiseks, kuhu kaablivõrgu rajamine on mõeldamatu, on võima­lik piiratud võimalustega ühendusi pakkuda. Teisalt ei jõua sideoperaator kaabliga võrguga mitte igale poole.

Huvitav on tõik, et täpselt sama probleemi ees sei­savad maapiirkondades nii poolakad, rootslased kui ka soomlased. Arutledes üht- ja teistpidi, jõuame välja mõtteni, et kui piirkonnas on kindel soov kiire interneti järele, on paari kilomeetri valguskaabli mahapanek täiesti või­malik ning sideoperaatoritega saab samuti kaubale. Hea näide on Suure-Jaani vald. Nemad tegid selle ära.

Julgustan igati piirkondlikke initsiatiivgruppe, et nad vähemalt kaa­luks kiigeplatside ja jalgrattateede kõrvale sideühenduste ehitamist. Üks kilomeeter sidevõrku maksab um­bes 10 000 eurot ja peab vastu vähemalt 40 aastat. Kui on mõnigi klient piirkonnas nõus käed külge lööma, vald natukenegi toetama ning toetusprogrammi LEADER partnerluskogud rahaliselt aitama, on võima­lik märkimisväärsele osale inimestest kiire internet koju tuua.

LAIRIBAFOORUM 2014 toimub 28. oktoobril 2014. a Jänedal, Maamajanduse Infokeskuses.