UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava annab võimaluse üheskoos oma toodet turustada, rõhutades toote erisust!

Allikas: Reve Lambur, Maaeluvõrgustiku büroo 5. mai 2015. a

Maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäeval olid taaskord teemaks kvaliteedikavad ning seekord keskenduti riiklikele kvaliteedikavadele - Eestis on praeguseks tunnustatud kaks riiklikku kvaliteedikava: Peipsi sibul, mis sai tunnustuse 2013. aastal ja rohumaaveise liha tootmine, mis sai tunnustuse 2014.a. Toidukvaliteedikava on üks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika meetmetest, mis on kavandatud edendama maaelu ja põllumajanduslikku tootmist ning suunatud tootearendusele, traditsiooniliste toodete taasavastamisele, turustamise- ja ühistegevuse edendamisele. Osalemiseks peab sobiv toode erinema tavatootest - keskmisest kõrgemad kvaliteediomadused, tootmis- ja/või töötlemisprotsess, mis tagab toote erilisuse. Täpsemalt loe Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) veebilt. Sisuliselt tähendab kvaliteedikava seda, et tootjad lepivad omavahel kokku toote kvaliteeditingimused ja võtavad vabatahtlikult kohustuse neid järgida. Toidukvaliteedikava rakendav tootjarühm saab oma toodangu märgistusele lisada sõnaühendi "riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava" ning viidata märgistusel selle toote erilisele omadusele, toidukvaliteedikava tunnustamisele ja riikliku järelevalve all olemisele. Kvaliteedikava tingimustele vastava toote turustamiseks on võimalik tulevikus ka Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetust taotleda. Riikliku kvaliteedikava ettevalmistus ei ole keeruline   Rohumaaveise liha tootmise kvaliteedikava saamisloost rääkis Katrin Noorkõiv, kes on toidukvaliteedikava rakendava tootjarühma MTÜ Liivimaa Lihaveis esindaja. Rohumaaveise liha tootmise eeskiri tehti 2014.a. Kvaliteedikava puhul on oluline teadmine, et sellega seotud tegevusi toetatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kolmanda prioriteedi alt, mis reguleerib toidutarneahelat. Toidutarneahel algab põllumajandustootmisest ning lõpeb sellega, et toode on turul saadaval. Selle tarneahela sees tahab Euroopa Liit anda võimaluse kõigil osalistel ennast hästi tunda. Kvaliteedikava puhul on peamine märksõna, et see eristub standardtootest. Eeskirja kirjutamine ei olnud keeruline - üheskoos tuleb põhjalikult läbi mõelda, mida toodetakse. Põllumajandusministeeriumiga oli kõige rohkem arutelu teemal, mis on rohumaa erisus - loomad on kasvatatud rohumaal ning see annab tarbijale lisandväärtuse, et loomad on terved ja neid on kasvatatud keskkonnasõbralikult. Kava on tehtud äärmiselt lihtsaks, et selle järgimist oleks lihtne kontrollida ja tootjatel oleks selle järgi kerge toimida. Kvaliteedikava ei ole riikliku järelevalve all, vaid see on tootjate kokkulepe, et tootmine toimub teatud tingimusi järgides. Sertifitseerivaks organiks on palgatud konsulent. Hea oleks, kui see konsulent on ise ka kvaliteedikava loomise juures. Eestis ei taga kvaliteedikava kõrgemat hinda, vaid annab võimaluse eristuda: müügierisus ja müügiargument. Rohumaaveise liha toodete etiketil on kaks märget: rohumaaveise liha kvaliteedimärk ja mahemärk. Veterinaar- ja Toiduameti roll toidukvaliteedikava tunnustamisel   VTA rollist andis ülevaate Ain Zereen, kes on Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo juhataja. Ka Ain Zereen tõi välja selle, et toidukvaliteedikava on tootepõhine tootearendusprojekt, mis sünnib tootjate ühistööna. Märksõnad on erisus ja eriline. Tegelikkuses on mahemärk ka toidukvaliteedikava, kuid see on üle-euroopaline. Toidukvaliteedikava tunnustamise taotlemiseks peab koostama eeskirja, mis esitatakse Veterinaar- ja Toiduametile. Kvaliteedikavas peavad olema välja toodud muuhulgas projektis osalemise tingimused ja kord, milline on lõpptoode, tootmismeetodi kirjeldus, kontrollitavad kvaliteedinäitajad, märgistamise nõuded, kvaliteedikontrollimise miinimumnõuded, nõuete järgimise tagamiseks rakendavate abinõude loetelu. Üks oluline tingimus on, et kvaliteedikavas osaleva põllumajandustoote põhitooraine pärineks 100% ulatuses toidukvaliteedikavas osalevatelt tootjatelt. Veterinaar- ja Toiduamet võtab vastu tunnustamise taotlusi, kontrollib taotluses olevaid andmeid ja kvaliteedikava vastavust seadusandluses kehtestatud nõuetele, teeb 45 päeva jooksul otsuse, teostab vähemalt üks kord aastas järelevalvet ning avaldab veebilehel tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirja. Toetused seoses kvaliteedikavadega   Ka Jaanus Joasoo Põllumajandusministeeriumist tõi välja kvaliteedikava loomuse. Kvaliteedikava raames toodetakse mingit kindlat toodet ning eesmärk on, et kõik tootjarühma liikmed toodavad seda toodet teatud kriteeriumide alusel, et tagada ühtlane kvaliteet, milles tarbija saab kindel olla. Kvaliteedikava loomiseks toetust taotleda ei saa, kuid tootja saab toetust taotleda kvaliteedikavas esmakordseks osalemiseks (osalemistoetus) ning tootjaid ühendav organisatsioon (tootjarühm) saab toetust taotleda teavitamis- ja müügiedenduseks (teavitamis- ja müügiedendustegevuse toetus). Teavitus- ja müügiedendustegevuse toetuse abil saab rõhutada vaid toote sisu, mitte kaubamärki. Kõik kvaliteedikavades osalejad peavad laskma ennast kontrollida - seda saab teha vastava valdkonna konsulent. Hea oleks, kui konsulendi saaks kaasata juba kvaliteedikava eeskirja väljatöötamise protsessis. Eesti maaelu arengukava 2004-2020 teavitamis- ja müügiedendustegevuse meetme toetuse taotlemisperiood algab käesoleva aasta juulis ning osalemistoetuse taotlusperiood avatakse 2016.a. LISAINFO: Riiklike toidukvaliteedikavade tunnustamine - www.vet.agri.ee Põllumajandusministri määrus „Toidukvaliteedikava ja selle eeskirja täpsemad nõuded, toidukvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning taotluse vorm“ 12.07.2010 nr 77 - www.riigiteataja.ee Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme "EL-i kvaliteedikavades ja siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikavades osalemine ning nende raames toodetud toodete teavitamis- ja müügiedendustegevused" tutvustamine MAK seirekomisjonis 25. veebruaril 2015.a. - www.agri.ee 2015. a 22. aprilli maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäeva ettekanne "EL-i kvaliteedikavades ja siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikavades osalemine ning nende raames toodetud toodete teavitamis- ja müügiedendustegevused" - www.maainfo.ee 2012. a maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäeval räägiti EL kvaliteedimärkidest Maaeluvõrgustiku korraldatud teemapäeval on kvaliteedimärgised olnud varasemalt teemaks 2012.a novembris. Tookord oli rõhuasetus Euroopa Liidu kvaliteedimärkidel: kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline eritunnus. Toimusid ka töögrupid: Peipsi sibula ja saunas suitsutatud liha teemal - kas ja kuidas oleks võimalik taotleda EL kvaliteedimärki või kas töötada välja riiklik kvaliteedikava? Koos Maltaga on Eesti ainukesed liikmeriigid, kus ei ole mitte ühtegi Euroopa Liidu kvaliteedimärgiga toidutoodet. Näiteks Luksemburgil on neid 4, Soomel 10 (näiteks Karjala pirukas), Leedul 8, Lätil 5, Rootsil 8, Austrial 18, Prantsusmaal 254 ja Itaalial 301 kinnitatud või taotlemisel ELi kvaliteedimärgiga toodet. ELi kvaliteedimärgiga toodete andmebaas