EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Iga küla on uks maailma ehk kogu maailm on sinu kodukülas

Allikas: Maaeluvõrgustik, Meeri Klooren
19. juuli 2016. a

Vooklevate külateede keskel on esmapilgul võimatu tunnetada tehnoloogimaastiku toimimist, mis tegelikult gigabaitidena ka kõige kaugemas metsatukas mobiilimastis elutseb. Või siis teisiti öeldes, kui külaservake jääb kaugemale suuremast linnast või alevist, ei tähenda see enam tänapäeval, et seal tikitaks peeruvalgel linikuid ja täidetaks käsitsi raamatupidamise aruannet. Unistus sellest, et iga küla on uks maailma, on saamas teoks. Iseasi, kas me ikka tahame seda?

Kui kaugel on tegelikult Brüssel Mõisakülast?

  21. juunil 2016 toimus Brüsselis Digital Festival, mis on Euroopa Foorumi ja tema partnerite initsiatiivil sündinud üritus. Oluline on luua keskkond, kus saaks paremini mõista tehnoloogia arengu potentsiaali mõju ning otsida lahendusi, kuidas tõhusamalt hakkama saada väljakutsetega, mis infotehnoloogia kiire areng kaasa võib tuua. Võimalusi, mida pakub digitaalne maailm on põhjatu ning isegi ammendamatu. Festivalil toimusid paralleelselt erinevad töötoad ja loengud.

Digital Festival 2016 tõi kokku Euroopa Liidu ja rahvusvahelised poliitikakujundajad, erinevate ettevõtete, idufirmade esindajad, kuid ka teadlased, õppejõud ja vabaühendustega seotud isikud. Kõik eesmärgiga, et levitada teadmisi, oskusi ja kogemusi, mis puudutab tänapäevast digitaalset arengut nii maal, kui ka linnas.

Üritust on suurepäraselt kajastatud Facebooki lehel - facebook.com/digitalfestival2016. Sealt leiab nii täispikkasid, kui ka kokkuvõtvaid videoid festivalil toimunud töötubadest ja esinejatest. Kõigest võib osa saada ka oma kodus diivanilt tõusmata, sest tehnoloogia võimaldab meil olla kus iganes, kuidas iganes, saades osa millestki, mis kunagi minevikus võimatuna tundus. Nõnda on Mõisaküla Brüsselist vaid ühe nupuvajutuse kaugusel!

Innovatsiooni võib takistada hirm
 
Tehnoloogilised võimalused on laiaulatuslikumad, kui enamik meist arvab ja mõnikord võib inimlik kartus uuenduste ees hoopis olla piduravaks faktoriks. Digital Festivalil toimunud seminaril „Innovatsioon ilma hirmuta“ kõlas tabavalt lause - Innovatsioon on loomulik areng!. Tõsi, muutume ning uueneme ajas pidevalt ja see on loomulik. Kuid võib juhtuda, et tehnoloogia on valmis astuma sammu edasi aga meie ei ole!?
Digital Festivali avamisel said osalejad kogeda tehnoloogia, inimhääle ja muusika koosmõjul sündinud etteastet, kus naislaulja kasutas oma hääle ning taustabiitide juhtimiseks wifi võrku ühendatud Mi.MU kindaid. Ühest küljest on see hirmutav, sest kus on traditsiooniline klaver ja kitarr, mis aastasadu kestnud? Teisest küljest oli selline elektrooniline muusika väga efektne ja mõjus meelikõditavalt.  

Seminari paneelis arutasid erinevate IT- firmade esindajad koos Euroopa Parlamendi saadiku ja komisjoni esindajatega innovatsioonihirmu teemadel. Euroopa Komisjoni esindaja Robert Madelin on veendunud, et eurooplastel pole tehnoloogi kasutamise osas komplekse ja kohe kindlasti pole me „tehnofoobikud“. Seejuures ta rõhutas, et kui ettevõttel puudub igasugune sotsiaalne kaasamine, siis pole kasvu ja kui tahetakse jätkusuutlikku arengut on vaja innovatsiooni. Nii on ühtviisi olulised oma äri sotsiaalse poole arendamine, kui ka tehnoloogiliste uuendustega kaasa minek.

Töögrupis toodi üllatuslikult hea innovaatilise näitena esile Eesti teatri NO99 etendus poliitilistel teemadel „Ühtne Eesti suurkogu.“ Mis murrab normaalsuse piire, lähendab teatrit poliitikale ja vastupidi. Selline uuenduslik mõtteviis viibki edasi.

Nadia El Imam, kes on sotsiaalse ettevõtte Edgeryders kaasasutaja ütles: „Milline võiks maailm välja näha, kus me kõik tahame elada ja saame areneda, kas me üldse teame seda? Kui inimesed on midagi sunnitud tegema, siis innovatsiooni ei toimu!“

„Meil oleks vaja kohta, kus saaksime muuta kõike. Mõtleme siis, mis oleks see koht? See koht oleks innovatsioon, mis on vastus kõigele,“ lausus Robert Madelin. Miks ei võiks olla innovatsioonide sünnimaaks mõni väike küla Eestimaal, kus on ühendatud infotehnoloogia suurepärase loodusliku loovkeskkonnaga. Võib-olla see polegi nii sinisilmne mõte!?

Naine, tule maale!

2016. aasta alguses andis Maailma majandusfoorum välja IT raporti, mille järgi kaob lähiaastatel tehnoloogia arengu tõttu 15 maailma juhtiva majandusega riigis 7,1 miljonit töökohta, kuid samal ajal tekitab tehnoloogia areng juurde 2 miljonit uut töökohta. Eriti valusalt puudutab see teema naisi, kes töötavad rohkem meestest nendes valdkondades, mis peavad tulevikus tehnoloogia arengule alla vanduma.

Pole midagi imestada, miks oli sugudevahelise tööjaotuse probleem infotehnoloogia maastikul üheks Digital Festivali töögrupi teemaks. Euroopa Liidus on hetkel infotehnoloogia valdkonnas 1 miljon täitmata töökohta. Samas on juba täidetud infotehnoloogiaga seotud töökohtades naisi vaid 18%. Kiirelt tekib küsimus, miks on naised selles valdkonnas niivõrd eemale jäänud, kuigi on ju näha, et suurem naiste kaasamine tehnoloogiaga seotud teemadesse lahendaks tööjõu probleeme. Sama mõtte saab edasi viia maapiirkonda, kus jääb naisi üha vähemaks, sest nad kolivad ära linnadesse, kus on rohkem tööd ja paremad tingimused. Kindlasti oleks maal rohkem aktiivses eas naisi, kui naised töötaks rohkem IT sektoris. Vaja oleks, et lairiba võrgustik ühendaks kõiki külasid, sest seda tööd saab kiire interneti olemasolul teha ükskõik millises talumajakeses.

  Töögrupis paneelis anti sõna inglise kooliõpilasele, kes õppis Brüsselis ühes rahvusvahelises koolis. Ta tõi välja asjaolu, et poiste ja tüdrukute erinev kaasamine infotehnoloogiaga seotud valdkondadesse algab juba koolist. Näiteks ütlevad õpetajad poistele arvutitunnis: „Kuidas sa ei oska seda teha, isegi tüdrukud saavad hakkama!“. See on juba suhtumise küsimus, mis algab kodust, koolist, ühiskonnast. Ülikoolides õpivad IT teemasid enamjaolt poisid.

Ainult 1% lapsevanematest näeks oma tütart infotehnoloogiaga seotud elualal karjääri tegemas. IT(i)-mehest on saanud stereotüüp ja IT(i)-naine tundub olevat veel aretamata tõug.

Infotehnoloogia sfääris tegutsevad ettevõtted on valmis muutma sugudevahelisi stereotüüpe. Peaks võtma tööle rohkem naisi, aga selleks pole veel valmis meie haridussüsteem. Nii nimetatud digitaalne harimine võiks alguse saada juba esimesest klassist ja infotehnoloogia teemalised tunnid peaksid olema kohustuslikud igaühele. Samal ajal tuleks teha tehnoloogia alaseid koolitusi ka vanema ealistele, sest ka nemad võivad oma väheste teadmiste tõttu jääda digitaalsete hammasrataste vahele ja oskamatuse tõttu petta saada.

Kokkuvõttes jõuti aruteludega selleni, et naiste potentsiaal on tohutu ja kui naisi tegutseks rohkem IT sektoriks looks see juurde töökohti, turgutaks majandust ja vähendaks tööjõupuudust. Suunates see mõte maaelu arengu konteksti kõlaks hästi loosung - „Naine, tule maale ja tee enda IT äri!“.
 
Tehnoloogia ja looduse rikkus

Digital Festival toimus esimest korda Brüsselis ja tõi kokka huvilisi üle Euroopa ning kaugemaltki. Lisaks huvitavatele töögruppidele sai seal näha ja tunda ka teisi põnevaid tehnoloogilisi vidinaid ja tulevikuplaane. Näiteks tutvustati seal hologramm prille, mis aitavad inseneridel paremini oma mõtteid visualiseerida. Räägiti rongides töötavast ülikiirest internetiühendusest, mis toimib läbi satelliitide. Reklaamiti käepaela, kus kuuleb ja tunnetab oma pikamaasuhtes oleva kaaslase südamelööke. Joonistati soovijast suurele ekraanile arvutiprogrammi kasutades karikatuur. Sai proovida lennustimulaatorit ja lihtsalt palju suhelda ning lasta ennast inspireerida kõigel ümbritseval. 

 

Tulles tagasi "maa peale" või siis koguni maapiirkonda. Võiks ju mõelda nii, et just sinu maja koduuks ongi tänu tehnoloogiale sissepääs suurde maailma. Uks, mille võid alati sulgeda, lukustada või siis stand by re˛iimile lükata ning muretult nautida „pärismaalilma“ võlusid. Kõhklemata võib väita, et maailma parim paik elamiseks ongi just seesama metsadetagune lagendik, kus kaunis majake päiksepaistesse naeratab. Maal on hea, sest siin käivad käsikäes nii tehnoloogia, kui ka looduse rikkus!


VAATA VEEL:


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo