EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Igasse külasse kiire internet!?

Allikas: Maaeluvõrgustik
17. jaanuar 2017. a

14. detsembril 2016 toimus Jänedal Maamajanduse Infokeskuses lairiba teemaline seminar "Igasse külasse kiire internet".

Ürituse eesmärk oli tuua kokku lairiba arendamisega seotud osapooled. Sündmusel sai ülevaate lairiba hetkeolukorrast Eestis.  

Päeva teises pooles tutvustati häid näiteid, mis julgustaksid ka teisi kogukondi tooma ühistegevusena oma külla kiire võrguühendus.

 

 

Miks meil on vaja kiiret internetti?

Teemasse süvenemata võib tunduda arusaamatu, milleks meile veel kiirem internet kui elame e-riigis ja taskutelefon võimaldab peaaegu igas Eesti servas elektrooniliselt asju ajada. Tegelikult on interneti kasutatavad mahud juba praegu kordades suuremad kui 10 aastat tagasi.

Seminari moderaator Henrik Roonemaa illustreerib tänapäeva interneti kasutust tabava faktiga: „Interneti ühenduses olevaid seadmeid on praegu 15 miljardit ning 2021 aastaks on neid juba 30 miljardit." Kuid see pole veel kõik! „1999.a tehti 80 miljardit fotot, seejuures 2016. aastal jagati 2 triljonit fotot," räägib Roonemaa virtuaalmaailma puudutavas ettekandes.

VAATA Henrik Roonemaa ettekannet:

Eestis on juba mõnda aega vaeva nähtud, et ülikiire internet igale poole jõuaks. 2009. aastal asutati ELASA ehk Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, mille peamine eesmärk on baasvõrgu rajamine.

Seminaril andis ELASA tegevusest ülevaate sihtasutuse juhataja Priit Soom. „Täna on baasvõrgu kogupikkus 4700 km ning ühendatud on 914 operaatori võrgusõlme ning 479 võrgusõlme on kohalike omavalitsuste hoonetes. Objektid paiknevad enam kui 150 omavalituse territooriumil. Oleme jõudnud hanke 9. etapini," kirjeldas Soom baasvõrgu ehitamise hetkesisu.

VAATA Priit Soomi ettekannet:

Aastaks 2018 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Kuid mis saab peale 1,5 km? See oligi seminaril üheks olulisemaks arutelu teemaks.

Igasse majapidamisse internet

Riigikogus on loodud lairibavõrgu toetusrühm, mille esimees Andres Metsoja üritusel avakõnega esines. „Me oleme võtnud eesmärgiks, et mitte igasse külla, vaid lausa igasse majapidamisse internet," ütleb Riigikogu liige Metsoja. 

Metsoja rääkis seminaril ka kuue Riigikogu liikme poolt välja töötatud seadusemuudatuse eelnõust, millega kohustatakse elektri jaotusvõrgufirmasid jagama maapiirkondades taristut ja elektriposte sideettevõtjatega. See muudaks lairibavõrgu kaablite paigaldamise odavamaks ning aitaks seeläbi tagada kiirema internetiühenduse üle kogu Eesti. Metsoja sõnul peaks seadus jõustuma käesoleva aasta märtsikuus.

Koalitsioonileppes on sees, et ehitakse välja lairiba jaotusvõrgu riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga koostöös. Hetkel on kokku lepitud, et aastast 2018 on riigieelarves lairiba jaotusvõrgu väljaehitamiseks koostöös kohalike omavalitsuste ja erasektoriga 10 miljonit, sama suur summa on ette nähtud ka 2019. aastaks.

VAATA ürituse algust ja Andres Metsoja sissejuhatavat sõnavõttu:

Riigikogu liige Tanel Talve lausus seminaril: „Meie kindel seisukoht kogu meie riigi arengu huvides on see, et valguskaabel tuleks viia kõikide elanike ja ettevõteteni. Sest seda näitab ka statistika, et riigid, kus valguskaabel on kättesaadav rohkematele, on arenenumad riigid."

Oluline on alt poolt tulev algatus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) koostas 2016. aasta lõpus kiire internetiühenduse ehk nn viimase miili rajamise analüüsi ja ettepanekud. Lairiba seminaril tutvustas seda Raigo Iling, kes on MKM sideosakonna nõunik.

Iling tõi analüüsist välja 6 ettepanekut:

  • Fiiberoptika paigaldamine elektripostidele;
  • Seadusandluse muudatused;
  • Kohalike omavalitsuste tehnovõrkude rajamise ja ühiskasutamise praktikate ühtlustamine;
  • Täiendavate rahaliste vahendite leidmine;
  • Kompetentsikeskuse rajamine ja koolituste korraldamine.

Nii mõnegi ettepaneku osas tegelikult juba töö käib.

Samas on palju ka kohalike omavalitsuste endi kätes. „Keegi peab võtma initsiatiivi, miks mitte ka küla tasandilt keegi?" sõnas Iling. Juba praegu võib Eestis esile tuua mitmeid häid näiteid, mis tutvustavad seda, kuidas kohalik tasand aitab kaasa sellele, et ülikiire internet igasse kodusse jõuaks.

Seminaril tutvustas Anija valla ettevõtmisi seoses lairibaga Proomet Torga, kes kuulub Linnakse külaseltsi. Anija vallas on kaardistatud elanike vajadused seoses kiire internetiga. Ning selge on see, et ülikiire internet on oluline.  „Võiks tegevusi koordineerida ja pidada silmas suurt pilti, see tähendab, et ühest külast vedades oleks võib-olla mõttekas vedada ka juba kõrvalkülla. Mõistlik oleks planeerida seda kõikide valdade üleselt, mitte vallapõhiselt," ütleb Torga.

Kiire interneti kättesaadavuse parandamise nimel on ühiselt tegutsema asunud terve Pärnumaa. Loodud on ka projekt DigiTee, mille asutajad on Pärnu Maavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit ning Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus.

„Projekti eesmärk on ühendada Pärnumaa kodud ja ettevõtted fiiberoptilise kaabliga. Tahtsime olla esimesed, kes sellised tingimused oma maakonnale loovad.  Ning luua konkurents, kus kõik saaksid valida endale teenusepakkujad," räägib DigiTee konsultant  Olav Harjo.

 

Üritusel tutvustas LEADER toetusvõimalusi LEADER Liidu tegevjuht Piret Leskova. "17 kohalikku tegevusgruppi 26st on lairiba toetamist oma strateegia meetmetes ette näinud. Kuid LEADER-programmi on juurdepääsuvõrkude ehitamise toetamisel pigem õlekõrs, mitte päästerõngas," räägib Leskova oma ettekandes.

VAATA ka seminaril toimunud paneeldiskussiooni:


LISAINFO:

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo