EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Lapsesuu avatud talude päeval „Kui suureks saan, siis tulen talusse tööle!“

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
1. veebruar 2017. a

 

Päike, heinamaa, rohelus, ehedus - seda kõike ja veelgi enamat on võimalik kogeda ka sellel aastal - pühapäeval, 23. juulil toimub juba kolmandat korda üle-eestiline avatud talude päev.

Infot avatud talude päeva toimumise kohta loe Maaeluministeeriumi pressiteatest.

Miks on avatud talude päeva vaja?

Üheks põhjuseks on kindlasti see, et väga paljudel lastel ei ole maavanaema ega maavanaisa ning kui on, siis ei ole neil koduloomi ja nad ei tegele põllumajandusega. Seetõttu ei taju tänapäeva lapsed tegelikult enam väga hästi, kust ikkagi toit meie lauale tuleb. Seda näitlikustab hästi juhtum eelmisel aastal avatud talust - Iisaka lamba- ja käsitöötalust - kus vanaema seletas oma lapselapsele: „Näed siin on kits ja kui ta suureks kasvab, saab temast lammas.“

Samuti on see päev heaks võimaluseks oma tooteid reklaamida ning neile tarbija leida. Igal linnainimesel võiks olla oma talu, kelle käest saab talveks kartulit-porgandit osta või kord nädalas mune, juustu ja kohupiima tellida.

Päev annab häid emotsioone nii külastajale kui ka vastuvõtjale. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval ettevõtetesse üle 83 000 külastuse. Meedia ja sotsiaalmeedia vahendusel oleme lugeda saanud, mida arvas rahvas. Aga kuidas läks taludel? Seda sai kuulda avatud talude päeva tagasisideseminaridel eelmise aasta lõpus. Jagame neid lugusid ka meie võrgukirja lugejatega.

  • Jaanihanso Siidrivabrik Pärnumaal, peremees Alvar Roosimaa
  Avatud talude päev on üks parimaid riigipoolseid algatusi Eesti maaelu ja väiketootja jaoks maapiirkonnas. Neil, kelle juurest sai midagi kaasa osta, oli kindlasti aasta parim müügipäev. See hind, millega saad osta otse tootjalt, on hoopis midagi muud, kui läbi vahendaja. Võiksime ka Eestis jõuda sinnamaani, et suudaksime otse ukselt müüa vähemalt 50% oma toodangust. Selleks on ka Jaanihansol valmimas uus hoone, kuhu tuleb pood ja külaliste vastuvõtmise ruumid.

Esimesel aastal ei osanud midagi oodata. Alles 15 minutit enne kümmet pani peremees tee äärde silti ülesse, kuid juba kell 9.55 oli hoovis bussitäis inimesi ning siis hakkas pihta tramm ehk lõputu inimvool. Lõunaks olid kõik kohad, sealhulgas teeääred, autosid täis pargitud. Aga saime hakkama - Perenaine võttis vastu, üks töötaja müüs tooted ja peremees tegi tuure.

2016. aastal mõtlesime ka söögi peale ning kutsusime kohale Food Trucki ning mobiilse kohvi pakkuja. Õue peal olid mööbel ja heinapallid, muusika. Saime taas hakkama!

  • Lammas ja roos Ida-Virumaal, peremees Jaak Arm

Talu ise on väga noor, tegutseme alles teist aastat. Eelmine aasta osalesime esimest aastat ning ei osanud midagi oodata. Meil on lambad ja roosiaed. Pakkusime gurmeesööki, nt lambasilmasid jms.

Inimestele meeldivad kanad. Tuttav tõi oma kanad meile. Laste jaoks olid oma laste vanad mänguasjad. Oli käsitöönurk, muinasjutunurk, joonistusnurk, ponid.

Inimesi käis palju, kuid keegi ei öelnud midagi halvasti. Tulu ei saanud, aga miinustesse ka ei jäänud.

Toidu müügil puudus kassapidaja - iga külastaja pani hinnakirja alusel raha ise purki. Paraja sularaha puudumisel tuli külastaja ise toime ka raha vahetamisega. Enamasti maksab klient ausalt ning pisut rohkem kui vähem. Reklaamiks on see üritus väga hea. Osaleme ka 2017. aastal.

   
  • Miku talu Jõgevamaal, perenaine Pille Tutt
  Osalesime teist aastat. Meie maakonnas on hea see, et tegutseme koos Jõgevamaa Koostöökojaga. Lapsed tegid brüsseli vahvleid. Poeg viis läbi talu ekskursioone. Lisaks olid kohal rahvamuusikud.

Naabertalu, kes eelmisel aastal oli abiks toitlustamisel, ei saanud sel aastal tulla, seega perenaine ise tegi süüa ning müüs oma leiba. Samuti oli peremees teinud linnastest koduõlut. Järgmisel aastal ise söögiga tegeleda ei tahaks, sest siis jääb liiga vähe aega suhtlemiseks.

Safariretki põllule tegi üks poegadest. On tekkinud väike fännklubi, kes on lubanud, et kui nad ükskord suureks saavad, siis tulevad Miku talusse tööle.

Sageli pole kohalik inimene ka naabri juures käinud. Meie vallas oli hästi - avatud oli neli talu. Ka vallavanem oma pojaga külastas talusid - see tekitab hea tunde, et sa lähed kohalikule omavalitsusele korda.

Väikestele kohtadele on see sündmus tõesti reklaamiks, samas meil, kui teraviljakasvatajatel, seda reklaami otseselt vaja pole. Nüüd on juurde tulnud vutimunad, mida saame otse müüa.

Hetkel veel ei tea, kas 2017. aastal osaleme. Ootame, mida noored otsustavad. Üksi ei jaksa.

   
  • Tabani puhkemaja Lääne-Virumaal, perenaine Ruth Kraav

Kunagi oli see vana kõrtsihoone. 2016.a kevadeks, pärast kolm aastat kestnud ehitustöid, saime Tabani talu valmis.

Avatud talude päeval pakkusime süüa ning kutsusime kohalikke külaelanikke, kes midagi ise toodavad, oma tooteid müüma. Õu oli müüjaid täis. Kutsusime ka kohaliku laulja. Tegime lastele oma nurga. Maitsta sai oma koduõlut ja nurmenukuviina. Ämm tegi nalja. Maja oli kõigile avatud. Üles oli pandud lapse maalinäitus. Hoovi peal oli avatud ka saun.

Rahvas jäi väga rahule. Külalisi umbes 300. Väga ilus ilm oli! Ja üritus oli tõesti reklaami eest, sest pidusid korraldatakse päris palju.

   
  • Kehtna Mõisa OÜ Raplamaal, noorperemees Siim Riisenberg

Ettevõttel on 1700 ha maad, 500 lüpsilehma, 7000 kana, väike lihatööstus. Avatud talude päeval osalesime teist korda. Esimesel korral ei osanud ka midagi oodata. Siim ise tegi päevas neli pooleteisetunnist ekskursiooni, olles ise söömata ja joomata.

Teisel korral tahtsime olla paremad ning meist kuulis Dimediumi müügimeeskond, kes kord aastas pakuvad ennast üheks päevaks kusagile ettevõttesse vabatahtlikuks. Eelmisel aastal pakkusid nad ennast meile, seega meil oli kokku 12 inimest vabatahtlikeks. Kõik said endale särgid ning jagasime nad mööda farmi laiali, keegi vasikate juurde, keegi tehnika juurde jne.

Endale panin päevakavasse neli ekskursiooni (u 1,5 tundi) lootes, et keegi vabatahtlikest saaks ise ekskursioone tegema hakata. Kuid kahjuks see ei õnnestunud. Sellist inimest, kes ettevõttest niipalju teaks, ei leidunud.

Eesti maainimene on kommertsivaba ja me ei suuda siinkohal üle pingutada. Me ei suuda neile nii palju pakkuda, kui nad tarbida suudavad.

Toitlustamiseks võtsime kohaliku toitlustaja, kes müüs lisaks oma kaubale ka Kehtna mõisa OÜ sinki ja mune.

Meil oli registreerimislaud - 400 registreerunut, kuid osad jäid kindlasti registreerimata.

   
  • Võiste puukool Pärnumaal, perenaine Raili Tammann

Panime kõik külastajad väravas kirja - ootasime 100ndat, 200ndat ja 300ndat. Registreerimisel uurisime, kes tuli viida peale, kes planeeris jne.

Olid õpitoad - perenaine ise tegeleb haljastusega ning appi oli kutsutud kaks haljastajat, kes rääkisid kiviktaimla rajamisest. Oli tehtud stend koos fotodega kiviktaimla rajamistest. Seda õpituba oli kaks korda päeva jooksul.

Kaasasime ka kogukonda. Leib, mesi, Tahku Tare pakkus toitlustust, kohalik keraamik müüs oma toodangut.

Jäime väga rahule! Selline üritus võiks olla kolm korda suve jooksul, siis ei peaks laadale minemagi. Osaleme kindlasti veel.

   
  • Esko talu Harjumaal, peremees Gunnar Eensalu

Talu tegeleb piima tootmise ja töötlemisega, lihaveiste kasvatamise ja külastusturismiga. Asuvad Harjumaal Saku külje all. Osalesid 2016. aastal esimest korda. Oldi valmis, et inimesi võib tulla palju.

Ohutuse teema on oluline! Piirdelindiga piirati sõnnikuhoidla, rauatöökoda, osa tehnikast. Tehti palju viitasid, sest eeldati, et kõigiga suhelda ei jõua. Ekskursioonid igal täistunnil. Lastele olid turnimiseks heinapallid. Väljas oli vana pinksilaud. Vesi ja WC olid tasuta.

 

Ei oldud valmis, et nii palju tahetakse kaasa osta, kõik jäätis osteti ära. Õppetund - rohkem müügipunkte, et inimesed ei peaks nii pikalt järjekorras seisma.

Tuleks mõelda sellele, et klient minu peale ka järgmisel päeval mõtleks - nt piltide FB mäng, visiitkaardi jagamine, mingi tegevus lastele, pilt, mille saab kusagile laadida ja jagada vms.

  • Kaevuri maja Ida-Virumaal, peremees Aare Rebban

Kaevuri maja oli külastajatele mõelnud välja mängu, kus tuli üle lugeda naabri kanad, küsida pensionärist kaevurilt küsimusi, et saada õigeid vastuseid jms. Ühesõnaga pandi külastaja ise tegutsema ja see oli lõbus. Lisaks toimus autokatuse-kontsert ning välja oli pandud näitus talu ajalooliste esemetega.

 

Parim tagasiside talule on see, kui külastaja ära minnes ütleb „Järgmisel aastal näeme jälle!“

Avatud talude päev 2016 arvudes

  • Osales 234 talu/ettevõtet (võrdlusena 2015.a - 147), neist 103 osales ka 2015. aastal
  • Kõige rohkem osalejaid oli Harjumaalt - 33 talu/ettevõtet ja Pärnumaalt - 29 talu ning kõige vähem Hiiumaalt (3) ja Valgamaalt (7)
  • Külastuste arv kokku - 85 000 (võrdlusena 2015.a 45 000)
  • Keskmine külastuste arv talu kohta - 360
  • Rohkem arve leiad tagasiside seminaril esitatud ettekandest

LISAINFO:


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo