MAAELUVÕRGUSTIK: Viime Eesti süldi Euroopasse! |
||||
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur 16. veebruar 2017. a |
||||
Hiidlaste Koostöökogu eestvedamisel käivad ettevalmistused, et ka Eesti saaks oma toidutoodetele EL geograafilised tähised. Hetkel on selles suunas aktiivsed tegevused käimas kahe toote osas: traditsiooniline Eesti sült ja Hiiu viiul. Hiidlaste Koostöökogu tegevjuhi Reet Kokovkini sõnul tuli idee 2015.a lõpus maaeluvõrgustiku korraldatud kogemusreisist Lätti, kus tutvuti Läti toodetega, millel on EL kvaliteeditähis ning uuriti nende tähiste saamise lugu. Bussis pandi pead kokku ning leiti, et miks mitte ei võiks esimeseks tooteks olla sült – traditsiooniline sült, mis on tehtud ilma želatiinita. Ja veelgi enam – üks plaanidest seoses süldiga ja koostöös Kodukandiga on kinkida Eesti vabariigile 100. sünnipäevaks korralikud süldipeod igas külas ja igas peres. 14. veebruaril korraldas Hiidlaste Koostöökogu teabepäeva "Eesti sült Euroopa Liitu. Lihatoodete märgistamine ja nõuded käitlemisel." EPKK korraldab 2.märtsil Tartus ja 6. märtsil Tallinnas kaks piirkondlikku infopäeva, kus Maaeluministeeriumi eisndajad annavad ülevaate põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavadest ning Euroopa Liidu geograafilistest tähistest. Rohkem infot ka Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php
Süldi ajalugu Kuna kvaliteedimärgi saamiseks on lisaks selle valmistamise üksikasjalikule kirjeldusele vaja põhjalikult ära selgitada ka süldi ajalooline taust, siis sellest andsid ülevaate SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektor Helgi Põllu ning Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialist ja ajaloolane Ülle Jukk. Liha enne 20. sajandit väga ei söödud ja kui, siis enamasti sealiha – aastas tapeti peres 1-2 siga.Vahepealseks lihaks tapeti lammas või kits, kana või hani. Enne kui ajalooürikutesse tuli mõiste sült, leiab infot kallerdise kohta sealihast ehk süldimoodi jahelihast. Kõige sagedamini tehti sülti pulmadeks ja hoopis veiselihast. Küsimused, mis tekkisid:
Ülle Jukk andis ülevaate süldi ajaloost üldisemalt. Ülle on selle projekti raames juba aasta aega erinevaid sülte maitsnud ning leidnud ca 40 erinevat tootjat, sh vaid 3, kes ei kasuta želatiini: Hiiumaa Tarbijate Ühistu ning mandrilt Matsimoka ja Põltsamaa vallas asuv Paju Poed OÜ. Sarnased tooted on ka lätlastel, venelastel, sakslastel. Millest sülti on tehtud: põrsas, vana siga, vasikas, härg, lammas, hani, kalad 1824.a Balti-saksa kokaraamatust ei leia praeguse kujuga sülti. Siga hakati süldi tegemisel kasutama 19.saj lõpus, enne seda pigem vasika või härjapeaga süldid. Enamus kodudes tehakse sülti Salme Masso retsepti järgi. Arutelu:
Hiiumaa Veterinaarbüroo juht Jüri Lauter andis ülevaate nõuetest. Ettekanded on saadaval Hiidlaste Koostöökogu veebielehel. LISAINFO:
|