MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Kaarli talu pöördepunktide keerises |
Allikas: Maaeluvõrgustik
8. mrts 2016. a |
|
|
|
Kaarli talu asub Lääne-Virumaal, Eestimaa kõige viljakamatel muldadel otse Pandivere kõrgustiku südames.
Kõik kasvab siin mühinaga ning kui Lääne-Eesti kehvadel maadel on mahepõllumajandus loomulik ja majanduslikult mõttekas, siis siinsetel maadel mahetalusid peaaegu ei ole. Väike-Maarja külje all paiknev Kaarli talu on selles osas huvitav erand.
|
Kaarli talu majandab praegu peamiselt noorperenaine Kadri Kopso koos abikaasa Lembituga. Talu omanik on jätkuvalt Kadri isa Mart Lepik, kelle vanemad rajasid selle 1938. aastal. Vanaisa Enn oli hästi haritud agronoom ja talu kasvas jõudsalt. Edasi läks nii, nagu kõikide tublide taluperedega peale sõda: peremees vangistati, pere aeti kodust välja ning taluhooned hakkasid teenima Nõukogude Liitu.
Kui Kadri ja Lembit 2009. aastal isale tallu appi tulid, otsustasid nad kuulata südame häält ja minna üle keskkonnahoidlikule tootmisele. Lisaks olid väetised ja mürgid väga kallid, oma mõju avaldasid ka väetamisest ja mürgitamisest põhjustatud tervisehäired, nt allergiad. „Meil abikaasaga ei olnud tollal talupidamise kogemust ja mahepõllundus tundus lihtsam variant. Põllupidamine on isegi keeruline, meie aga olime täitsa kogenematud,“ selgitab mahepöörde tagamaid perenaine Kadri. „Saagid jäid muidugi väiksemaks ja isal on seda kurb vaadata,“ tõdeb Kadri.
|
Kaarli talu esimene, määrav pööre oli toimunud juba varem, aastal 1997, mil taluperemees Mart soetas nn eurorahade toetusel veskiliini. Siit sai alguse talu praegune põhitegevus: teraviljade jahvatamine ja toiduainete tootmine. Talus kasvatatakse 'Sangaste' rukist, kaera ja speltanisu, ülejäänud põllusaadused ostetakse teistelt mahetalunikelt sisse.
|
|
 |
Kogu see vili läheb käiku talu veskis ning veskitöö on suures osas käsitöö: ämbritäis vilja sisse, ämbritäis jahu välja. Veskitöö, nagu ka põllupidamine on peamiselt Lembitu kanda. Veskist tulevad välja täisterajahud, kruubid ja helbed, õlipressi alt aga naturaalsed külmpressitud toiduõlid. Kaarli talu tellimistabelis on ligi 50 eri nimetust jahusid, helbeid, kruupe, tange, terasid, õlisid ja seemneid! Põnevamatest toodetest võiks nimetada kaerakruupe, hernejahu ja tudraõli. Veskitöö, pakendamise ja müügitöö juures on talus abiks veel kolm inimest. Kadri on õigustatult uhke, et suudab päris mitmele kohalikule elanikule tööd pakkuda.
Kolmas pöördepunkt saabus Kaarli tallu 2012. aastal: siis seati siin LEADER-toetuste abiga sisse pagaritöökoda. Sinna Kadri põhiline võhm nüüd lähebki. Ahjust tulevad speltaküpsised ja Kadri enda leiutatud seemnekrõpsud. Ning muidugi leivad: laadahooajal küpsetab perenaine sada leiba nädalas! Leibu on sõna otseses mõttes seitset sorti, millest kõige menukam on seemneleib.
Kaarli talu kinnitab teiste mahetalude kogemust: kui tahad turul edukas olla, tuleb tegeleda toodangu väärindamisega. Viljakasvataja jahvatab ise jahu ja teeb sellest küpsiseid, piimakarjakasvataja aga oma talu piimast juustu. Mida töömahukam lõpptoode, seda korralikumat hinda saab selle eest küsida. Turg aga ainult võidab.
Tekst: Helen Külvik
Fotod: Maaeluvõrgustik
- Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!
Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.
VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles