MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Vormsi suurimad lihaveisekasvatajad hoolivad loodusest |
Allikas: Maaeluvõrgustik
13. mrts 2016. a |
|
|
|
Eesti suurim väikesaar Vormsi on 93 km2 suurune, üle poole selle pindalast on kaetud metsaga. Saar kuulub Natura 2000 võrgustiku Väinamere hoiualasse, lisaks on osa saarest maastikukaitseala koosseisus.
Saarel on kokku umbes 1000 hektarit põllumaad, kuid mullad on oma boniteedilt ühed Eesti kehvemad. Seega soosivad kohalikud olud ja looduskaitselised piirangud keskkonnasõbraliku põllumajandusega tegelemist.
|
Ege ja Gert Kanarbik alustasid 2007. aastal kohalike rannaniitude niitmist. Paar aastat hiljem võeti 10 lihaveist, et rannaniitude hooldamist jätkata. Rannaniite oli hooldada 54 hektarit ja üsna kiiresti sai selgeks, et loomi on juurde vaja. Nii lisandus 2011. aastal veel 51 looma ning hoolduse all olevate rannaniitude pindala on nüüdseks 120 hektarit. Karjas on herefordi ja simmentali tõugu veiseid ligi 200 ja see on saare kõige suurem veisekari.
Ettevõte on algusest peale olnud mahetootja. Muul viisil majandamist puhast loodust armastav pere ette ei kujutaks. Lisaks rannaniitudele on veel 350 hektarit mahedat põllumaad, millelt kogutakse loomade talvesööt. Loomad on viis kuud aastas suvekarjamaadel rannaniitudel. Karjaaedu on püstitatud 20 kilomeetri jagu ja need on vaja iga päev üle kontrollida. Sügisel tuuakse veised lauta. Sügis-talvisel poegimisperioodil jälgitakse loomi öösiti ka kaameratega, et vajadusel appi minna. Kuna perekonna eluase on laudaga ühenduses, siis poegimisperioodil hingab kogu pere hoolealustega ühes rütmis.
|
Vormsi rannaniite on taastatud juba peaaegu kümme aastat. Võrreldes algusaegadega on rannakarjamaad võsast ja pilliroost vabad. Lisaks avatud vaatele ja veepiirile on hooldatud rannaniidud oluliseks pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele ja peatuspaigaks rändlindudele. „Rannakarjamaade läheduses võib kohata palju kaitsealuseid linnuliike ning niitude taimestik on muutunud mitmekesisemaks,“ räägib perenaine Ege edasiminekutest.
|
|
 |
Niitude taastamisel on nõuga abiks Keskkonnaamet, kelle maahooldusspetsialistidega uute alade taastamine ja hooldusse võtmine alati läbi räägitakse. Hoolduse all olevad maad on suures osas renditud eramaaomanikelt ja riigilt. Eesmärk on säilitada hooldatavaid alasid ja võimalusel laieneda. Alade suurendamiseks on alati tarvis läbi rääkida kümnete maaomanikega, sest Vormsi on jagatud väikesteks maasiiludeks, mille omanikud on tihtipeale rootslased ja ise saarel ei ela. Suureks abiks on siin perenaise rootsi keele oskus.
Maaelu arengukava toetuste abil on soetatud farmikompleks ja ostetud põllumaad. Ilma toetusteta Kanarbike pere ilmselt põllumajandusega ei tegeleks, sest alustades ei olnud neil peale suure tahtmise mitte midagi. Aasta-aastalt on tegemisi laiendatud ning hetkel ollakse saare suurim põllumajandusettevõtja. Otsust põllumajandusega tegelema hakata pole nad kahetsenud. Vaikimisi loodavad, et äkki on teistelegi oma tegemistega inspiratsiooniks. Pere vanim poeg kaalub pärast kooli lõpetamist minna põllumajandust õppima, nii et väikestviisi on inspireerimisega juba algust tehtud.
Tekst: Triin Nõu
Fotod: Maaeluvõrgustik
- Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!
Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.
VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles