EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Digitaalne innovatsioon maapiirkonnas - Kas võimalus või väljapääs?

Allikas: Meeri Klooren
5. aprill 2017. a

 

Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) poolt 30. märtsil 2017 korraldatud maaettevõtluse-innovatsiooni teemalise seminari juhtlause oli - Tulevik on praegu!

Maaettevõtluses on üheks võtmeteguriks kaasaegsete ühenduste (nt mobiiliside ja internetiühendus) olemasolu.

Ilma kiire internetita ei tee tänapäevases talumajapidamises ja maaettevõtluses enam suurt midagi.

Lairibaühendus on maapiirkonna väljapääs ülejäänud maailmaga konkurentsis püsimiseks. Kuigi ettevõtluse areng sõltub mitmetest teguritest on üheks põhiliseks arengumootoriks digitaalne innovatsioon ja suutlikus sellega kaasa minna.

ENRD juhtimisel toimus alates 2016.a sügisest kolm temaatilise töögrupi "Nutikad ja konkurentsivõimelised maaettevõtted" koosolekut. Seminar "Maapiirkonna ettevõtted - tulevik on praegu" tutvustas eelnevalt nimetatud töögrupi tulemusi laiemale seltskonnale.

Digitaalne Ühtne Turg

Miks räägime digitaalsest innovatsioonist ja mis see endast kujutab? Digitaalse innovatsiooni aluseks on Digitaalse Ühtse Turu (Digital Single Market - DSM) strateegia, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 2015. aastal. DSM võib tõhususe tõstmisega anda ELi majandusele täiendavalt 415 miljardit eurot aastas ning luua sadu tuhandeid uusi töökohti.

DSM poolt loodud äri- ja valitsemisteenused lähevad fikseeritud platvormidelt üle mobiilsetele platvormidele ja sõltuvad üha vähem asukohast, muutes teabe ja infosisu kättesaadavaks igal ajal, igas kohas ja iga seadme abil.   

Kokkuvõttes on DSMi põhieesmärgiks kasutada tänapäevaseid digitaalseid võimalusi kõige efektiivsemal viisil, et ettevõtjad ja valitsused saaksid digitaalsetest vahenditest maksimaalset kasu.

Digitaalse ühtse turu strateegia koosneb kolmest poliitikavaldkonnast ehk sambast:

  • I tarbijate ja ettevõtjate parem juurdepääs digitaalsetele kaupadele ja teenustele kogu Euroopas;
  • II digitaalvõrkude ja innovaatiliste teenuste arenguks sobivate tingimuste ja võrdsete tingimuste loomine;
  • III digitaalmajanduse kasvupotentsiaali maksimeerimine.

Euroopa maaeluvõrgustiku korraldatud seminar keskendus DSMi viimasele sambale, ehk digitaalmajanduse kasvupotentsiaali kasvatamine läbi majanduse ja ühiskonna, mille alapunktiks on teiste seas ka Euroopa tööstuste digitaliseerimine. Viimase alla loetakse Digitaalsete Innovatsiooni Hubide arendamist, millest kohe ka juttu teeme.

Digitaalne Innovatsioon maapiirkonnas läbi mitmetahulise kompetentsikeskuse

Umbes 60% suurtööstusest ja rohkem kui 90% väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest ei ole digitaalse innovatsiooniga kaasa läinud. Üks võimalus, kuidas olukorda parandada on digitaalsete innovatsiooni inkubaatorite ehk hubide (Digital Innovation Hubs) loomine.

Digitaalse innovatsiooni inkubaatorid koosnevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest, suurtööstustest, idufirmadest, teadlastest, kiirenditest ja investoritest. Nende eesmärgiks on luua kõigi asjaosaliste jaoks parimad tingimused pikaajaliseks edukaks ettevõtluseks.

Lihtsamalt öeldes, on digitaalsed innovatsiooni inkubaatorid kompetentsikeskused, kus ettevõtjatel on ligipääs kõige uuematele teadmistele. Seejuures toimib taoline üksus keskkonnana, mis võimaldab katsetada uusi oskusi ja tehnoloogiaid ning vahetada kogemusi.

Maapiirkonna arengu seisukohalt võiks inkubaatorite loomine luua uusi töökohti, elavdada ettevõtlust ja kohalikku elu. Maapiirkonda loodud inkubaatoreid kutsutakse digitaalseteks maapiirkonna hubideks (Rural Digital Hubs). Nendel keskustel on maaelu arendamisel väga oluline roll.

Maaelu digitaalsed inkubaatorid on nii majanduskeskused kui ka kaugtöökeskused, andes kohalikele elanikele ja ettevõtjatele võimaluse kasutada tänapäevast tehnoloogiat ja ülikiiret interneti.

Näited, mis innustavad innovatsiooni looma

Seminaril tutvustati mitmeid digitaalse innovatsiooni teemalisi näiteid. Siinkohal saate lugeda ülevaadet kahest põnevast ettevõtmisest.

Esimest näidet tutvustas Grainne Dwyer, kes andis ülevaate Iirimaal Ludgate’is toimivast edukast digitaalsest maapiirkonna inkubaatorist.

Teine näide tutvustas lairiba arendamist Rootsis, millest rääkis lähemalt Per Fröling.

  • Ludgate Hub Iirimaal

Ludgate Hub asub Skibbereenis, mis on väike linnake Edela-Iirimaal. Linnas elab vaid 2,5 tuhat inimest, kuid nende loodud loominguline koostöö keskkond on tuntud üle Iirimaa.

Skibbereen linn asub kauni looduse keskel ning võiks olla heaks elukeskkonnaks paljudele iirlastele. Aastaid tagasi see päris nii ei olnud, sest linnakest rõhusid maapiirkondades juba tavaliseks saanud probleemid. Noored kippusid suurlinnadesse ning meedia loodud kuvand kurvast ja tühjast maapiirkonnast neid enam tagasi ei meelitanud.

Ludgate Hub on muutnud piirkonna atraktiivsemaks, aidanud lahti murda sisseharjunud mõttemalle ning meelitab ettevõtlusega tegelema.

Ludgate Digitaalne Hub loodi 2015 aastal. Inkubaatori loomist rahastasid enamasti erinevad sponsorid ja koguti annetusi, avalikku raha väga ei kasutatud.

 

Algatuse eesmärgiks on hõlbustada kuni 75 inimese töötamist loomingulises koostöö keskkonnas. Pikaajaliseks eesmärgiks on luua kuni 500 kohapealset ja 100 kaugtöökohta läbi jätkusuutlikku digitaalse majanduse.

Viimase 6 kuu jooksul on inkubaatori teenuseid kasutanud paljud edukad ja üle maailma tuntud ettevõtted nagu näiteks Google, Dell, BBC, Microsoft, Vodafone jne.

Skibbereeni linna saab nimetada ka gigabaidi kogukonnaks, mis tähendab, et tänu Lusgate inkubaatorile on kogu linn kaetud ülikiire 1GB ühenduvusega. Nõnda võib öelda, et kiire internet pakub maapiirkonnale uusi võimalusi - elu muutev lairiba!

  • Rootsi lairiba ühenduste arendamine

Rootsi Kohalik Lairiba Liit (Svenska Stadsnätsföreningen) on mittetulundusühing, mis loodi 1998. aastal. Liit toetab kohalike omavalitsusi ja kogukondi munitsipaalomanduses olevate ja juhitavate võrguühenduste (kohalikud lairiba ühenduse võrgud) planeerimisel ja ehitamisel.

Rootsis on 290 omavalitsust, 86% nendest on välja arendanud kohalikud lairiba ühenduse võrgud. Enamikel juhtudel (93%) on nende omanikeks omavalitused ise.

Kõik võrguühendused on "avatud ligipääsuga", mis tähendab, et kõiki „väärtusahela“ teenuseid on võimalik tellida ning seeläbi saavad operaatorfirmad valida, kas neil on vaja infrastruktuuri paigaldada enda seadmed või mitte.

 

Rootsi on lairiba arendamise valdkonnas olnud väga edukas. Rootsi valitsuse eesmärgid on üsna ambitsioonikad. Nimelt soovivad nad, et aastaks 2020 saaks 95% kodanikest kasutada internetti kiirusega 100 Mbps. Sama eesmärk on ka Euroopa Liidu üheks sihiks. Lisaks plaanivad rootslased saavutada selle, et 2025. aastaks on 98% kõikidest internetiühendustest viidud kiiruseni 1 Gbps.

See muudab Rootsi esimeseks liikmeriigiks, mis viib riiklikul tasemel ellu Euroopa Komisjoni Gigabit ühiskonna visiooni toetavat trateegiat.


 LISAINFO:


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo