HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Kohaliku toidu õppereisil Gotlandil |
Allikas: Hiidlaste Koostöökogu
16. mai 2017. a |
Aprilli lõpus käisid hiidlased, saarlased ja üks muhukas Rootsis, kokku kolmel saarel. Nendeks olid saabumise järjekorras Landsort, Gotland ja Farö. Põhjuseks Gotlandile minekuks oli mitu, kuid peamiseks vaadata, kuidas Gotland oma tugeva brändiga paistab kohaliku toidu edendamisel silma teiste saarte seas.
Seminaril vallamajas kinnitati, et Gotlandil tõepoolest on nimi, mis aitab toitu müüa kaugemalgi, kui oma saar - oleks vaid seda toitu. Tundus selline avaldus küll kummaline, aga maakondlik toidustrateegia nii kinnitab. Uus Toidustrateegia seab kesksele kohale toidu tarbija - ostja, sest tema teeb valikuid ja otsustab, kuidas oma raha kulutada. Tootjad - talud, restoranid ja poed, peavad hea seisma, et oleks osta nii igapäevaks kui peolauale. Meile tehtud ettekannete seas olid ülevaade planeeringutest ja taristuprojektidest, turismist ja energeetikast. Teadsime ennegi, et Gotlandil inimesed ei karda tuuleparke - pigem rõõmustavad, kui tuul puhub ja saare väikeaktsionääridele raha kontole laekub. Aga see, et eelmise aasta kaks kalleimat kinnisvaratehingut tehti kruntidele, kust päikeseloojang paistab läbi tuulepargi, oli tõesti üllatav.
Kohaliku toidu ja toidutootmise teemaga tutvumine oli tähtsaks reisieesmärgiks ka sellepärast, et rühmaga koos olid kaksteist toidutootjat Hiiumaalt ja Saaremaalt, kes väisasid talusid. Õppimisväärset oli palju: sparglikasvatus meie saartel alles kogub jõudu, vaarikate ja maasikate kasvatamise agrotenilised võtted olid uudsed; see et lambaid varitsevad kaks tõelist hukatust - puugid surmava haigusega anaplasmoos ja pisijänesed, kelle rohkearvulistesse urgudesse karjamaal kipuvad kariloomad jalgu murdma. Pisijäneseid ei võta miski muu, kui katk ja nugised, keda siin murdja-loomadena farmis peetakse. Lambaliha töötlemine vinnutamise teel, ehk meilegi tuntud "viiul", on Farölgi teada. Aga Farölammi talus nägime, et katsetamisel on Tiroolis traditsiooniline lambakintsu katmine jahust ja lambarasvast koosneva glasuuriga, mis aitab toote säilimisele tublilt kaasa. Rootsi veterinaaramet ei ole sellist meetodit küll veel tunnustanud, aga katsed käivad.
Kohtusime Eesti aukonsul Riina Noodaperaga, kes pühendas meile reisil saatjaks olles kaks päeva. Riina kogemus ja selgitused olid eriti väärtuslikud, sest on ta ju ka tunnustatud talumajanduse konsulent ja kohaliku toidu edendaja Roma maamajanduse arenduskeskuses. Saime teada, kuidas Lövsta suurtalu tootmisepool ühendatakse koolituse ning arendus- ja teadustööga.
Väga põnev oli tutvuda Gotlandi trühvli-teemaga. Eks meilgi - Saaremaal ja Hiiumaal - on sama geoloogiline asend ja pinnaehitus, ainult et keegi ei ole piisava põhjalikkusega trühvleid otsinud. Gotland tegeleb trühvlitega juba alates 1990- aastatest peale, ja tulemused ei ole pahad - aastas leitakse 500-700 kilo seeni, mille kilohind kõigub 500-1000 euro juures per kilo. Siiski on tegemist peaasjalikult metsiku trühvliga, mille otsimiseks vaeva tuleb näha. Kultuur-metsasalud, mida ka on istutatud, annavad saagi, kui annavad, paarikümne aasta pärast.
Landsorti, kust meie reis algas, võib suuruse poolest võrrelda Saarnakiga - 500 m x 5 km, ainult, et liiva asemel paikneb ca 20 inimese eluase kaljudel. Eelmisel sajandil lootsidele kuulunud saar peab otsima uusi elatusallikaid, sest navigatsioon järjest enam läheb infotehnoloogia valda. Huvi, miks saarele tulime, on ühiselt esitatud Interregi projekt, mille rahastussaatus selgub suveks. Teemaks merekultuur ja turismi arendamine meretraditsiooni tutvustamise kaudu. 10 aastaga, mil kohalik arendusselts on tegutsenud, on läbi viidud 8 projekti 15 miljoni rootsi krooni ulatuses, millega loodi 10 töökohta. Pole paha!
Hiidlaste ja saarlaste õppereisi toetasid LEADER kohaliku toidu projekt, PRIA teadmussiirde projekt ja mõlema saare koostöökogud. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles