EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Söödavad iluaiad

Allikas: Helene Kõiv, maaeluvõrgustik
16. mai 2017. a

Maikuu teisel nädalal toimus Tartus ja selle lähiümbruses Rahvusvahelise Põllumajandusmuuseumide Assotsiatsiooni üle kolme aasta peetav konverents CIMA XVIII

Konverentsi sissejuhatavas osas rõhutati, et üha kasvava rahvaarvu tõttu vajab maailm aina rohkem toitu, aga kuidas vajalik kogus tagada? Kuidas süüa tervislikult, kasutada mõistlikult ressursse ning vähendada kadusid kogu tarneahala ulatuses?

Sellekohast teavet peaks andma edasi ka noortele - kuidas toodetakse toitu, kuidas valmistada maitsvat ja tervislikku einet ning mis on selle kõige mõju keskkonnale.

Teema juures on ka oluline "vanade tegevuste" - leiva küpsetamine, omakasvatatud toidust maitsva eine valmistamine - elus hoidmine, sest kunagi ei tea, mis hetkel peame algsete töövõtete juurde tagasi pöörduma.

Elu maal sõltub maaelu olemasolust, kaasa arvatud põllumajanduse jätkusuutlikkust arengust. Kuid toitu ei pea ja ei saa kasvatada ainult maal, põllul. Ka linnakeskkonda saab käepäraste ja eelkõige lihtsate vahenditega toidu kasvatamiseks "ümber kohandada".

Ärge kurtke - tegutsege!

  Linnalise elukeskkonna ümberkujundamisest meeldivaks ja söödavaks elukeskkonnaks rääkis Pamela Warhust Suurbritanniast, kes tutvustas oma söödavate iluaedade projekti ülimalt kaasakiskuval moel.
     
Projektiga "Imeliselt söödav" ("Incredible edible") tehti algust juba 9 aastat tagasi Todmordeni linnakeses Põhja-Inglismaal. Tegemist on umbes 40 000 elanikuga tööstuslinnakesega, mis Warhusti sõnul ei ole just kõige kaunim elupaik. Lisaks ei ole sealne pinnas just kõige sobivam põllumajandusega tegelemiseks - tegemist on mägise alaga, kus sajab palju ja mullad on väheviljakad.  

Just see sama keskkond tõukas Warhusti tegudele. Ta on elu jooksul töötanud paljudes eri valdkondades - metsandus, keskkonnakaitse, loendamatud maaeluga seotud teemad, looduslik mitmekesisus …

Seeläbi on ta puutunud kokku inimestega, kes ainult kurdavad, et elu maal või pisemates linnade on raske, kuid reaalselt midagi ära teha ei suuda või ei soovi. Ta soovis panna ka teisi inimesi oma kodukohas mõtlema, kuidas elu paremini elada, kuidas päästa tulevikku ja elada tervislikult.

Nüüdseks on ettevõtmine levinud juba üle kogu Inglismaa ...

Palju võib juhtuda kui uskuda väikeste muudatuste võlusse

Warhust on väga lootusrikas - ta usub, et inimesed on imelised ja soovivad teha asju teistmoodi - kui neil ainult lubataks … Aga kes neid keelab?

   

Fotol on esimene aed, mis projekti raames loodi. Tegemist oli suvalise räämas pargiga, mis täitis siiani peamiselt koera tualeti ja prügikasti eesmärke - kõikjal oli vaid rämps.

Projekti käigus kutsuti kokku vabatahtlikud, kes otsustasid üheskoos midagi muuta. Selleks hariti maa üles, pandi maha seemned, mis kellelgi kodus parajasti üle olid - maitsetaimed, mõned mitte väga nõudlikke kasvutingimusi vajavad juurviljad ja muud rohelist söödavat.

Enne tegevuste alustamist ei küsitud luba linnalt, sest tavaliselt öeldakse alati ei. Kokkuvõttes ei kaevatud kedagi kohtusse ning linnavalitsus läks asjaga kaasa, hakates platsil regulaarselt muru niitma.

Teise näitena toodi ära Mary iluaed, mis asub linnakese ühes vaesterajoonis. Vabatahtlikud rohisid aia, juurisid välja kasutu võsa, rajasid kõnnitee, istutasid maitsetaimi ja ilupuid. Lisaks kaasati üks kohalik meistrimees, kes ehitas taimede juurde tutvustavad sildid, mis tutvustasid seal kasvavaid ürte ning ärgitas inimesi endale midagi meelepärast noppima.

Paljude kogukondade probleemiks on see, et on unustatud, kuidas jagada! Tasuta! Algul inimesed küll jalutasid seal imelises aias, kuid ei julgenud midagi noppida. Võtmesõnaks olid lapsed, kes julgesid rohelist ka otse suhu näppida - nendega koos olnud vanemad said häbelikkusest võitu ja juba järgmisel õhtul võis nii mõnigi pere kartuli juurde ka aiast korjatud salati süüa.

   

Projekti raames pandi kokku ka lihtne mudel, mille loomisel püüti arvestada sellega, et projektis kaasalööjad on erineva tausta, sissetuleku ja teadmistega.

Mudel koosneb kolmest aspektist - kogukond (community), õppimine (learning) ja ettevõtlus (business).

Kogukonna kaasamine isetegemiseks

Kogukonna mõiste tähendab mudelis kõige lihtsamalt öeldes seda, et inimesed ise teevad midagi oma kodukohas enda heaolu tagamiseks ära. Tingimata ei pea kaasama kohalikku omavalitsust, eksperte ega ei pea palkama uusi töötajaid, vaid kohalikud elanikud ise löövad käe külge.

Sellega seoses tekkis kohe ka küsimus, kas inimesed, kes on harjunud mingit asja aastakümneid sama moodi tegema, suudavad uuendusliku mõtteviisiga kaasa minna? Vastus tuli reaalsest näitest - jah, suudavad küll kui nad seda tõesti soovivad! Võtmeküsimuseks on tegevuste lihtsus!

Lisaks loob taoliste aedade loomine juurde ka kogukonnatunnet. Kui aedu külastatakse, siis inimesed saavad üksteisega paremini tuttavaks - toit on muide üllatavalt hea teema tutvuse alustamiseks! Kõik inimolendid peavad sööma, et elus püsida ning paljud tahavad püüda häid maitseid ja elamusi.

Üksteiselt õppimine loob uusi teadmisi

Projekti üheks tegevuseks on ka teadmiste jagamine kogukonnaga. Inimesed soovivad teada, kuidas kasvatada endale midagi söödavat - tuleb vaid näidata, et see polegi nii keeruline.

Kahjuks tänapäeva koolides seda ei õpetata ning 80% Inglismaa elanikest ei oska nö päris toiduainetest tervislikku õhtusööki valmistada. Selleks kaasati teadmistega vabatahtlikud - ehk linnakese elanikud, kes peavad lugu heast toorainest, selle kasvatamisest ja isevalmistatud roogadest.

 

Palju tööd tehakse ka noortega, eriti lasteaia lastega.

Lisaks toidu valmistamisele õpetatakse lastele ka näiteks mulla olemasolu tähtsust, tutvustatakse elusolendeid, kes aitavad mulla tekkele kaasa ja räägitakse kemikaalidest, mida kahjuks üha enam kasutatakse.

Paljud inimesed arvavad, et nad ei saa midagi kasvatada, sest neil pole oma põllulapikest või peenramaad. Projekt on abiks ka siin - jagatakse käepäraseid nippe, kuidas kasvatada toitu oma tagaaias, katusel, aknalaudadel … Kuidas kasvatada häid hooajalisi vilju, kuidas istutada, kuidas väetada kasutades looduslikke vahendeid …

Inimestele tuleb õpetada ka seda, kuidas toitu valmistada - sest kui inimesed ise kodus toitu ei valmista, ei vaja nad ka maitsetaimi ja vilju, mis on tervislikud ja mida söödavates aedades tasuta jagatakse.

Lihttegijast ettevõtjaks

Kui inimesed on projektiga kaasa tulnud ja midagi õppinud, siis miks mitte teadmistega ka natuke lisaraha teenida?

Kui jagad ja toodad head toitu, siis inimeste heaolu tõuseb. See ergutab kohaliku toidu tootjaid, uute tarneahelate tekkimist, taluturgusid ning seeläbi toetatakse uute ettevõtjate ja toidu kasvatajate tekkimist.

Todmordeni linnakeses asus lagunev turuhoone, mis "majutas" ainult paar letti ja kohaliku toodangu pakkujat. Kuid projekti eestvedajad nägid potentsiaali kohaliku turu elavdamiseks kasutades selleks üllatavalt lihtsat meetodi. Nimelt ehitati kohaliku toodangu pakkujate lettide kõrvale lihtsad tutvustavad plangud, kus peal oli taluniku nimi, talu asukoht, toodetava kauba sortiment ja veel miskit iseloomulikku talu kohta.

 

Alustati vaid 6 tootja ja sildiga, kuid õige pea lisandus üha uusi tootjaid, sest nähti, et kohalikele inimestele pakkus huvi tootjatega suhtlemine, inimesed tahtsid teada, kuidas ja kus on toit valmistatud - see kõik meeldib inimestele ja uus kaup võetakse paremini vastu.

Aastatega on kohaliku toodete sortiment tunduvalt laienenud - lisandunud on mitmed pruulikojad, pakutakse kohalikku juustu, hapukurki ja muud põnevat.

Projekti veebilehel on ka lihtne kohaliku toidu tootjate andmebaas, kuhu on lisatud taluniku kontaktid.

Söödava aia rajamise kohta tasub hoolikalt valida - see võib tuua üllatavat kasu!

Et tasuta jagamise mõistet paremini juurutada, valiti söödavate iluaedade rajamise kohti hoolikalt - näiteks pandi aiad püsti töötukassa, metroopeatuste, laste mänguväljakute, linnakeskuse jm juurde. Kõik need on kohad, kus inimesed igapäevaselt liiguvad ja kus neil oleks mugav midagi õhtusöögiks kaasa kotti pista.

   

Projekti oluliseks läbivaks märksõnaks on söödava tervise-teenuse pakkumine, kuid eriti iseloomulikult sobib taoline ettevõtmine tervisekeskuste ja haiglate ümbrusesse. Tihti on taoliste asutuste ümbruses vaid tehislik, kuid see ei aita tervise parandamisele kaasa.

Projekti raames rajati tervisekeskuse ümbrusesse pirni- ja õunaaed, mille valminud viljad igal hooajal usinalt nopitud saavad. Inimesed külastavad selliseid aedu nüüdseks regulaarselt.

 

Lisaks on projekti toel langenud ka vandalism ja kuritegude arv, sest inimesed ei taha toitu rikkuda ja aedasid lõhkuda.


LISAINFO:

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo