|
1962. aastal loodud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) juurteks on 1950. aastate sõjast vintsutatud Lääne-Euroopa. Aeg, kui põllumajandus oli halvatud ning piiratud oli toiduainetega varustamine.
Nüüd on ÜPP oma olemuselt palju laiem.
Praegu on ÜPP peamiseks eesmärgiks kindlustada eurooplastele stabiilne ja säästvalt toodetud turvaline toit taskukohase hinnaga, tagades samal ajal põllumajandustootjatele mõistliku elatustaseme.
|
|
 |
Kuigi ÜPP on läbi aegade saanud palju kriitikat ning on läbinud mitmeid uuendusi, et kohaneda maailma muutustega, võib seda siiski pidada edulooks.
"Ei ole kusagil mujal multirahvuselises keskkonnas ettevõtmist, mis põhineb seadusandlusel ning mis mõjutab nii suure hulga talunike elu. See on erakordne!", rääkis Euroopa põllumeeste ja põllumajandusühistute katusorganisatsiooni Copa&Cocega esindaja Brüsselis 7. juulil toimunud konverentsil "The CAP: Have your say".
Kõigil oli võimalus kaasa rääkida
Arutelud, milline võiks välja näha tuleviku ÜPP, on juba ammu alanud. Euroopa Komisjon algatas 2. veebruaril kolmekuulise avaliku konsultatsiooni Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle pärast aastat 2020, mil lõpeb praegune eelarveperiood.
Avalikul konsultatsioonil kutsuti põllumehi, nende esindusorganisatsioone ja kõiki, kes põllumajanduse ning toidutootmise tuleviku vastu huvi tunnevad, arvamust avaldama. ÜPP reformi eesmärk on poliitika kaasajastamine ja lihtsustamine.
Ühine põllumajanduspoliitika on Euroopale oluline
Olulisust näitas ka inimeste rohkus, kes jagasid oma mõtteid avalikul konsultatsioonil. Kokku esitati kõikidest liikmesriikidest 322 912 ettepanekut. Selline tulemus on vastanute arvult läbi aegade ÜPP konsultatsioonides teisel kohal. Näiteks 2010. aastal toimunud ÜPP avalikul konsultatsioonil tehti 5700 ettepanekut. Konverentsil "The CAP: Have your say" tehti esimene avalik kokkuvõtte tulemustest.
 |
|
Kokku oli 28 suletud küsimust ja 5 avatud küsimust, millele vastates oli võimalik ka ettepanekuid esitada. Internetipõhisele küsimustikule oli vastuseid 58 520, vastanutest ligi kolmandik (36,5%) olid talunikud, peaaegu pooled (47,7%) teised kodanikud ja 15,8% erinevate organisatsioonide esindajad.
57% avaliku arutelul osalejatest arvas, et praegune ÜPP lahendab seatud eesmärke ja väljakutseid. Samas 63% vastanutest arvas, et ÜPP ei tegele piisavalt keskkonnaprobleemidega.
|
ÜPP kõige koormavateks elementideks peetakse rohestamist, sest see on väga keeruline ja toob kaasa suure halduskoormuse. Samuti peetakse komplitseerituks erinevate toetuste rakendamist, sest taotlusi on raske täita. Seejuures tunti muret, kas ÜPP uuendamine parandaks olukorda või muudaks hoopis kõik veelgi keerulisemaks.
70% avalikus arutelus osalejatest arvab, et tuleks kaotada kattuvused maaelu arengu ja ÜPP vahendite vahel, tuleks rohkem kasutada e-riigi võimalusi ja moodsat tehnoloogiat. Samas võis välja lugeda ka ideid lihtsustamiseks. Näiteks arvati, et vähem bürokraatiat ja suurem läbipaistvus kontrollide puhul muudaks asjad paremaks. Ning keskkonnahoiu eesmärgil võiks kasutada motiveerivaid makseid.
Kokkuvõtte avalikust konsultatsioonist leiab SIIT
Mis saab edasi?
Pärast avalikku konsultatsiooni, töögruppe ja konverentsi koostab Euroopa Komisjon ÜPP moderniseerimise kohta teatise, mis tehakse avalikuks selle aasta lõpus.
Konverentsil toodi välja mõningad olulised teemajaotused, millega võiks uus ÜPP tegeleda:
- innovatsioon (koolitused, nõustamise teenused - digitaalne revolutsioon);
- keskkond (ressursi- ja keskkonnasäästlikkus, kliimamuutused);
- riskijuhtimine (me elame ebakindlas maailmas ning peame mõtlema, kuidas kujundada head riskijuhtimise meetmed).
Üritusel räägiti veel mitmetest kitsaskohtadest, mis põllumajandust mõjutavad: rändekriis, Brexit, terrorism ja lisaks sellele keskkonnaprobleemid, vähene digitaliseerimine ja elanikkonna vananemine.
Järgmise perioodi ÜPP-lt oodatakse palju, samas ei saa läbi ühe poliitika kõigele lahendusi otsida. Seejuures ei tohi unustada ÜPP algseid eesmärke ja seda, mis sellega juba saavutatud on. Me kõik tahame osta poest kvaliteetset toitu mõistliku hinnaga ning imetleda maalilist maastikku metsatukkade vahel.
VAATA VEEL:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles