EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUMINISTEERIUM: Uuring: Maaelu maine on paranenud

Allikas: Maaeluministeerium
29. oktoober 2017. a

Kahe aastaga on hinnang maaelule tõusnud ligi 10 protsenti. Maaelu hindab positiivselt 61% inimestest ning 71% soovitaks lähedastel end maaeluga siduda, analüüsib Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik Anne-Liisi Mändmets 2017 valminud uuringut

Alates 2015. a oleme läbi viinud elanike teadlikkuse uuringut, et selgitada välja, milline on maaelu- ja põllumajanduse, maaettevõtluse ning kutselise kalanduse maine ning teadlikkus EAFRD ja EMKF toetustest. Oluline on ka teada, kas info toetusvõimalustest on kättesaadav kõigile huvilistele.

Positiivne hinnang maaelu mainele on alates 2015. a tõusnud 53 protsendilt 61 protsendini ja pigem negatiivsel arvamusel olnuid on vähenenud 41 protsendilt 32 protsendini. Maine on kõrgem just nende seas, kes on põllumajanduse valdkonnaga ise seotud – 69% neist hindas seda positiivselt. Eesti põllumajanduse üldine maine osutus elanike seas veidi kõrgemaks võrrelduna maaelu üldise mainega – 69% hindab seda heaks või väga heaks ning 25% pigem halvaks. Ka see näitaja on aastatega tõusnud, olles 2015. a 65%.

Maale elama, sealsel ettevõtlusel on perspektiivi

Täpselt samavõrra, kui oli uuringus maaelu positiivselt hindajaid, on ka neid, kes julgeksid soovitada maaelu oma lähedastele ja sõpradele – kokku 61%. Seega päris suur protsent elanikkonnast kiidaks oma lähedaste otsuse maaeluga sidumisest heaks, millest võime välja lugeda, et maaelu on emotsionaalselt tunnustatud. Soovitajate seas on keskmisest enam põllumajanduse- ja maamajandusega juba seotud vastajaid, kes teavad reaalselt, mida see tähendab. Eestlastest sooviksid end maaeluga siduda 71%, mitte-eestlastest aga vaid 43%.

Uuringust selgus, et 2017. a peab 58% (2015. a 55%) elanikest põllumajandust ettevõtjale perspektiivseks alaks, samas kui 36% nii ei arva. Näeme, et põllumajandusega ja maamajandusega seotud inimesed on siinkohal ülejäänutest positiivsemalt meelestatud, mis lubab arvata, et maaelu investeeringutoetused soodustavad ettevõtluskeskkonda ning sisendavad julgust edaspidiste tegevuste planeerimisel.

Töötaja seisukohast vaadatuna tundub 2017. a uuringu põhjal põllumajandus perspektiivika tegevusalana 50% vastanutest. Põllumajandusvaldkonna inimestest hindab seda heaks tegevusalaks 62%. Siin on võrreldes eelnevate aastatega näha suurt muutust, sest 2015. a hindas põllumajandust töötaja seisukohalt perspektiivseks vaid 33% kõigist vastanutest ja sektoris hõivatutest 50%. Seega võib maapiirkond pakkuda atraktiivseid töökohti.

Põllumajandusega mitteseotud maaettevõtluse maine on samaväärne põllumajanduse omaga – 70% hindas seda pigem heaks või väga heaks ning 22% pigem halvaks. Maaettevõtlust peab ettevõtjale perspektiivikaks 54% elanikest. Elanikud arvavad, et ka töötajatel on küllalt hea perspektiiv töötada maapiirkonnas ettevõttes, mis ei tegele põllumajandusega – nii arvab 58% vastanutest. Oodatult on siingi kõrgem just nende vastajate hinnang, kes ise on antud valdkonnaga seotud.

Elanike teadlikkus toetustest on kõrge

Elanike üldine teadlikkus eurotoetustest, maaelu arengukavast ja LEADER toetustest on kõrge – 83% vastanutest on toetustest teadlik. Kõige kõrgemat teadlikkust näeme vanuserühmas 25–34 a (91%), madalaimat aga vanimas rühmas (73%). Kõrgharidusega vastanute teadlikkus on samuti keskmisest oluliselt kõrgem – 89%. Võib öelda, et elanike teadlikkus sellest, kellele on mõeldud valdkonna toetused, on küllaltki hea – 70% vastanutest on asjaga kursis. Parem on siin teadlikkus maamajanduse- ja põllumajandusvaldkonna inimeste seas ning madalam on see mitteseotud isikutel. Tulemus peegeldab senise teavitustöö tulemusi.

Elanike hinnangul on kõige olulisem praegusel hetkel toetada maaettevõtlust ja kogukonna arengut – nii arvab 42% vastanutest. Teiseks peetakse oluliseks investeeringuid põllumajanduse valdkonda ning kolmandaks tuleks toetada toidu töötlemist. Tagasihoidlikumad prioriteedid on vastanute meelest teadus- ja arendustegevused ja toetused, mis on suunatud põllumajanduse keskkonnamõju vähendamisele.

Üldine teadlikkus maaelu arengukavast elanikkonna seas on 44%, keskmisest kõrgem on see aga põllumajandusega ja maamajandusega seotud inimeste seas, kes on sellega ilmselt rohkem pidanud kokku puutuma. Täpsemalt LEADER toetustest teab 24% vastanutest ning sellest ei ole kuulnud 75% Eesti elanikest. Tuntus on keskmisest kõrgem nii põllumajanduse, kalanduse kui ka maamajanduse valdkonna inimestel, madalam aga mitteseotud inimeste seas.

Eesti elanike hinnang maaeluga seotud toetustele on väga positiivne– 76% peab toetusi Eesti maaelule kasulikeks. 6% arvab, et need on kasutud. Kõige positiivsemad on vastajad, kes ise on põllumajanduse ja maaeluga seotud. Alati saab paremini, järgmistel aastatel võtame eesmärgiks suunata toetused nii, et ka need 6% leiaksid, et toetused on eesmärgipärased ja kasulikud.

Tugev vundament, millel jätkame

Kui vaadata järele 2007-2013 perioodile, siis võib välja tuua näiteks, et 400 000 ha põllumaad majandati keskkonnasõbralikult, mille taga oli 1 500 ettevõtliku põllumehe töö. Suurenes mahedalt majandatava maa pind. Toetasime kohalikku sorti taime „Sangaste“ ja ohustatud tõugu loomade kasvatamist, et nad välja tuua väljasuremisohust. Põllumajandusettevõtete ajakohastamise meetme raames panustasime tehnoloogia taseme tõstmise, põllumajandussaaduste töötlemise, põllumajandussektori ajakohastamise ja toodangu kvaliteedi parandamisesse ja tööhõive säilimisse ja loomisesse.

Usume, et Eesti maaelu arengukava (MAK) ja Euroopa Kalandusfondi (EKF) raames 2007-2013 maa- ja rannapiirkondadesse suunatud vahendid on aidanud ellu viia tegevusi, mida ilma toetusteta poleks saavutatud ja sellel on olnud oluline mõju. Eelnevaga saame põhjendada teadlikkuse kasvu toetustest ja positiivset hinnangut fondide mainele.

Uuring on leitav Maaeluministeeriumi kodulehel: www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2017/uuring-2017-mak-ekf-maine.pdf

Maaeluministeeriumi tellimusel viis Turu-uuringute AS läbi uuringu „Elanike teadlikkus Eesti maaelu arengukavast ja Euroopa Kalandusfondist”, mille eesmärk oli välja selgitada, milline on maaelu, põllumajanduse, maaettevõtluse ning kutselise kalanduse maine 15–74 aastaste inimeste seas.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo