MAAELUVÕRGUSTIK: Unistustest saab reaalsus - edukas Eesti põllumajandus! |
|||||||||||||||
Allikas: Meeri Maastik ja Helene Kõiv, Maaeluvõrgustik 8. mai 2018. a |
|||||||||||||||
EPKK on Eesti suurim biomajanduse valdkonna esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid. 2017. aasta alguse seisuga on EPKK-l liikmeid 94. Koja liikmed jagunevad nelja gruppi: põllumajandustootjad, töötlev tööstus (peamiselt toidutööstus), muu maamajandus ja metsandus. Suurkogu annab võimaluse nii EPKK liikmetele, kui ka teistele huvilistele, kuulata ja kaasa rääkida Eesti põllumajandust puudutavatel aktuaalsetel teemadel. Seekordne suurkogu suunas pilgu tulevikku. Kus oleme täna? "Siiralt usun, et Eesti võimalus on põllumajandus ja maaelu! Kahtlemata!,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm suurkogul. Minister tutvustas maaeluministeeriumi koostatud põllumajandussektori 2017. aasta ülevaadet. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus oli 2017. aastal 21% suurem kui eelnenud aastal. Kokku teeb see 960 miljonit eurot. Taimekasvatussaaduste toodangu väärtus suurenes 19%, sealhulgas kasvas enim teraviljatoodangu väärtus - 56%. Loomakasvatussaaduste toodangu väärtus suurenes 27%.
Minister tõi välja ka kitsaskohti: „Peaksime rohkem väärindama maad. Hollandis ja Taanis on sama suurusega põllumaad, kuid nad kasutavad oma maad paremini. Maa annab seal väärtust. Meil on suur võimalus siit edasi liikuda!“. Eesti põllumajanduse potentsiaal on suur, kuid ometi toome me hetkel liiga palju tooteid sisse, selle asemel, et neid ise toota. Sest tegelikult eelistab Eesti tarbija eelkõige kodumaist toitu, isegi kui selle eest peab rohkem maksma. Lahenduseks sellele on koostöö. "Sektor peab tegema koostööd. Ainult koostööd tehes ja koos tootes on võimalik edukas olla ja vastu seista konkurendile, sest määravaks on ju lõplik hind,“ rääkis minister Tarmo Tamm ürituse avaettekandes. Igaühele kodumets Eestlased on uhked oma looduse üle. Eriti suurt tähelepanu püüavad metsa puudutavad teemad. "Eesti märk võiks olla eesti mets!“, hõiskas kirjanik Valdur Mikita põllumeestele EPKK suurkogul. Mikita mõte kodumetsadest, mis võiksid igal eestlasel olla ja mille väärtus pole pelgalt vaid keskkonna ilu imetlemine, on enamikule maailmale mõistmatu. Keskmisel Lääne-Eurooplasel ei ole "oma metsa" ning see mõiste tundub neile arusaamatu. Samamoodi kõlas hästi kirjaniku ütlemine: "Eestlasele ei meeldi väga see, et ta näeb metsas mõnda inimest, eurooplasele ei meeldi see, et metsas pole ühtegi inimest!"
Kalle Põld märkis, et praegu on Eesti metsamaast 25% erineva kaitse-režiimiga kaetud. Kuid, mida rohkem metsi võtta kaitse alla, seda suurem surve langeb majandusmetsadele. Seejuures range kaitse all on 12% metsadest, sama näitaja Lääne-Euroopas on 1,5%. "Eestlane võiks olla metsaomanik, sest maaomanike paljusus tagab riigis demokraatlikud otsustusprotsessid ning maaomand on maal elava inimese sotsiaalse staatuse küsimus,“ võtab Kalle Põld metsajutu kokku. Unistades suuremast koostööst Suurkogul kõlas pea igas sõnavõtus läbi koostöö ja koos töötamise väärtustamine. EPKK põllumajanduse grupi esimees Tõnu Post on veendunud, et Eesti põllumajanduses on koostöö võimalik ja enamus sellest on kasutamata. "Oleme koguaeg kompavas ja tagasihoidlikus järjes ja pole läinud veel faasi, kus unistada ja tegutseda suurelt“, sõnab Post oma ettekandes.
EPKK töötleva tööstuse grupi esimees Valdis Noppel julgeb veelgi suuremalt unistada, mõeldes Eesti piimatööstusele: "Ühistu võiks ju omada ka börisettevõtte osalust!“. Noppel kummutab oma sõnavõtus ka müüdi, et töötleja on siis väga õnnelik, kui tooraine hind on väga madal. Tegelikult on see väga vale, sest tooraine hind peab olema eelkõige selline, et tootja tahaks investeerida ja laieneda. Koostöös peitub võti, aga palju on ka suhtumise taga kinni. "Tuleb teise eestlasesse uskuda, ta ei ole su vaenlane! Ning kui tal läheb halvasti, ei tähenda see seda, et sul läheb paremini!“, ütles Noppel kõlavalt. Eesti põllumajanduse tulevik "Nutikad ja kvaliteetsed eristuvad tooted, turujõu tugevnemine, Eesti toidu positiivne ja eristuv kuvand, kasvatavatele turgudele sisenemine, barjäärideta kaubandus ...,“ loetleb maaeluminister oma ettekandes tuleviku põllumajanduse märksõnu.
Käesoleva aasta veebruari lõpus toimunud PÕKa avaüritusel jäi lauale kaks erinevat märksõna, milleks olid toit ja maaelu:
Arengukava koostamise juures on väga oluline erinevate sektorite kaasamine. Kuigi esimesed arutelud on juba toimunud, on huvilistel võimalik veel protsessiga liituda! Unistame ikka edasi! Unistused kipuvad täituma. Ning isegi kui kõik ei lähe nii nagu mõtetes mõlgub, muudab unistamine meid positiivsemaks. Nõnda möödus suurkogu seekord rõõmsalt tuleviku poole vaadates, samal ajal tõdedes, et meie põllumajandusel läheb tegelikult päris hästi ning valdkonna tohutu potentsiaal muudab homse helgemaks.
|