MAAELUVÕRGUSTIK: Jätkusuutlikud kogukonnad - ringbiomajandus ja piirkondlikud bioloogilised ressursid

Allikas: Karme Petrutis, maaeluvõrgustik 18. aprill 2023. a

13.aprillil said hübriidseminaril „Jätkusuutlikud kogukonnad“ kokku ärksad maaelu arendajad ja võrgustajad, LEADER tegevusrühmade, kohalike omavalitsuste ning Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Seminari eesmärk oli riigipoolset uut infot jagada ja sellele sihtgrupilt tagasisidet koguda, aga ka kogukondi inspireerida ja võrgustada. Peamisteks seminari teemadeks olid: riiklik ringbiomajanduse teekaart ehk tegevuskava, ringbiomajanduse piirkondlike teekaartide metoodika väljatöötamine, uue perioodi ring(bio)majandust ja tööstussümbioosi toetavad meetmed ja võimalused kogukondadele, keskkonnahoidlik sündmuste korraldamine.    Rohkem infot seminaril käsitletud keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise ja kohalike näidete kohta leiate SIIT. Ringbiomajanduse riiklik teekaart ja bioressursside kaardistamine Maaeluministeeriumi nõunik Argo Peepson jagas seminaril ringbiomajanduse teekaardi e. tegevuskavaga seotud uuemat infot.  Tuletati meelde biomajandus mõiste: so. taastuva biomassi tootmine ning selle muutmine peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ja -energiaks. Biomajandus hõlmab ka bioloogiliste ressurssidega seotud teenuste pakkumist. Ringbiomajandust peetakse tulevikumajanduse alustalaks ja roheülemineku võimaldajaks. Selline lai mõiste, tegevused ja ootused puudutavad väga paljude eluvaldkondadega seotud huvigruppe, sh suuremaid ja väiksemaid maakogukondi. Maaeluministeeriumile (MeM) on Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeks koostada erinevaid ministeeriumeid kaasates Eesti riiklik ringbiomajanduse (RBM) arendamise teekaart. MeM koordineerib ka Eesti piirkondlike RBM teekaartide koostamist (vt edasi L. Teder ettekanne). Teekaart käsitleb RBM olukorda, väljakutseid ja võimalusi, aga sõnastab ka peamised tegevussuunad ja tegevused valdkonna arendamiseks. Illustratsioon: kuvatõmmis A.Peepsoni ettekandest 13.04.23 Seminaril tutvustati riikliku teekaardi koostamise vajadust, toimunud tegevusi, aga ka tulevikuplaane. Dokumendi väljatöötamisel on kaasatud väga palju erinevaid osapooli, on toimunud arvukalt kaasamisüritusi ja infoseminare. Lähiajal on teekaart minemas kooskõlastusringidele ning seejärel plaanitakse esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Lisainfot ringbiomajanduse teekaardi kohta leiab siit: agri.ee/ - ringbiomajandus või saab kontakteeruda: argo.peepson@agri.ee Piirkondlike bioressursside kaardistamise metoodika Tallinna Ülikooli teadlaste grupp töötab 2022.a. detsembrist kuni 2023. a. kevadeni välja piirkondlike bioressursside kaardistamise metoodikat. Töögrupi liige Lianne Teder tutvustas seminaril metoodika väljatöötamise protsessi, tegevusi ja tulevikuplaane. Põgusalt tutvustati Soome, Hollandi ja Austraalia ringmajanduse aluspõhimõtteid, strateegiaid ja tegutsemissuundi.  Selle kohta, kuidas Eesti piirkonnad suhestuvad biomajanduse tulevikustsenaariumitega 2050, on võimalik lisainfot saada 2021.aastal lõppenud projekti „ADDVAL-BIOEC: Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektorites“ lõppraportist: haldus.taltech.ee - ADDVAL-BIOEC.pdf L.Teder toonitas, et selles raportis on välja toodud ka mõned väga olulised kogukondlikkust puudutavad juhtpõhimõtted, nt: kuna maailm on ebakindel ja arengusuunad raskesti ennustatavad, siis toidu ja energiaga isevarustatus ning kohalik ise hakkama saamine on olulised alusväärtused; biomajanduse seisukohalt on oluline just kohaliku, kogukondliku ja loodusliku hoidmine. Illustratsioon: Brealtheweb, Worldometer. Kuvatõmmis L.Teder ettekandest 13.04.23 Metoodika väljatöötamise käigus püütakse leida piirkonnad, mis oleksid optimaalsed ressursside kaardistamiseks (nt kas valla või maakonna piirid, maakondade grupid). Lisaks analüüsitakse, millised initsiatiivid on piirkonnas juba olemas ja milliseid osapooli oleks võimalik bioressursside kaardistamisele kaasata (nt kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, ka LEADER tegevusrühmad jne). Uuritakse, mis on nö ruumilise skaala roll ringbiomajanduse edendamisel, sh rahvusvahelised võrgustikud jne. Analüüsitakse ka piirkondade spetsialiseerumist, maa ja linna seoseid, rahvastiku kahanemist ning toidujulgeolekut. Protsessi käigus otsitakse häid ja toetavaid koostöövõimalusi ning kogukondade ja ettevõtete kaasamise parimaid meetodeid ja fookusvaldkondi. Teemaga tegelev töögrupp on sel kevadel korraldamas ka mitmeid kaasamisüritusi erinevates Eesti piirkondades, et saada oma senise töö ja järelduste kohta kogukondadest tagasisidet. Ka Jänedal toimunud seminaril said töögrupis osalejad kaasa mõelda teemadel: Miks on üldse ringbiomajanduse piirkondlikku teekaarti vaja? Kelle ja millistele vajadustele see vastab? Millist lisaväärtust see teekaart loob? Milline oleks toimiv piirkond ringbiomajanduse teekaardi  koostamiseks ja rakendamiseks? Milline organisatsioon oleks piirkondliku teekardi eestvedaja ja teekaardi metoodika rakendaja? Millised koostöövormid aitaksid temaatilist teekaarti arendada? Milliseid teadmisi, oskusi ja ressursse on vaja teekaardi loomiseks ja elluviimiseks.? Seminari käigus toimunud töögrupis koguti rohkelt mõtteid, mida Tallinna Ülikooli teadlased edasise metoodika väljatöötamise käigus saavad arvesse võtta. Lisainfot töögrupi tööde ja tegemiste kohta saab L.Teder: lianne.teder@tlu.ee Ringmajanduse uue perioodi toetusmeetmed kogukondadele Keskkonnaministeeriumi nõunik Krista Kupits tutvustas uue perioodi struktuurivahendite fondi toetusmeetmeid ja võimalusi kogukondadele. Teemaks olid eelkõige meetmed, mis on suunatud ringmajanduslike projektide elluviimiseks. Toetatakse nt ideid, kus materjale, mis on võibolla ühe tarbija jaoks muutunud jäätmeks, võimalik teisese toormena uuesti ringlusesse suunata ja seeläbi uuesti kasutada. Illustratsioon: Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kuvatõmmis K.Kupits ettekandest 13.04.2023 Tutvustati erinevaid riigipoolseid toetusmeetmeid ning nende prioriteetseid suundi, nt (valik): Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ressursitõhususe suund, RRF rohetehnoloogiate arenduse suund, Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF) ohtlike jäätmete käitluse suund, SF ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu edendamine, SF ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine, SF jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine, SF Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine. Kindlasti on ülaltoodud toetuste saamisel eelduseks, et tootmiseks hangitav ressurss (sh looduslik ressurss) oleks kestlikult saadud, nutikalt tootmisesse sisendiks disainitud ja tõhusalt kasutatud. Lisaks peaks toode või teenus olema kauakestev ja kvaliteetne ning parandatav ja korduvkasutatav. Ettekande käigus tutvustati ka mõnda eelnevalt rahastatud projekti: Illustratsioon: Kuvatõmmis K.Kupits ettekanne 13.04.2023 Seminari käigus toimunud töötoas arutleti selle üle, millised võiksid olla uue perioodi struktuurivahendite riiklikud toetusmeetmed, mis aitaksid ka maapiirkondade kogukondlikke projekte ellu viia. Mis on vajadused ning kus on olnud senised kitsaskohad. Kogutud ideid saavad ametnikud kasutada eelseisva perioodi riigipoolsete toetusmeetmete väljatöötamisel.