MAAELUVÕRGUSTIK: Soome avatud talud - väikesed talupoed, pereettevõtted, mitmekesisus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik 4. oktoober 2023. a |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Külastajatele avas oma väravad ja uksed ligikaudu 315 talu või maapiirkonna ettevõtet. Tegemist on uue rekordiga, eelmisel aastal oli osalejaid 304. Soome kohaliku toidu päeval on külastajatel võimalus:
Meil oli võimalus juba päev varem külastada Satakunta piirkonna talusid ja ettevõtteid:
Säkylä kalapood ja kalasadam Säkylä kalapood asub Pyhajärvi kaldal, mis on Euroopa üks kalarikkaim järv, kust püütakse aastas 1 mln kg kala: rääbis, ahven, särg, haug, tindikala ning palju on ka vähke. Kalapoe omanik on ka ise kalur ning müüb poes vaid oma püütud kala, lisaks ka Norra lõhet - nii värskelt kui ka töödeldult: suitsukala, kulinaaria, konservid. Härkälä aed - köögiviljakasvuhooned ja omatoodangu pood Pereettevõte, mis esimesena alustas Soomes kurgikasvatusega aastaringselt, sellele järgnes tomat ning praegu kasvatatakse lisaks ka paprikat ja salatit. Kokku on kasvuhoonealust pinda ligikaudu 1 ha. Kõik tooted turustatakse lähipiirkonna poodides, 60 km raadiuses. Kasvuhooneid köetakse hakkepuiduga. Töötajaid on 15-20 ning kõik on Ukrainast. Ali-Ketolani talu - kodune söögikoht vanas talumajas ja peosaal endises sigalas Vanas elumajas (ehitatud 1850. a) pakutakse süüa väiksematele seltskondadele (kuni 40 inimest) ning seal on mõned magamiskohad. Vanast sigalast ehitati 2014. a peosaal, mis mahutab kuni 80 külalist, laudapealne on ümber ehitatud majutuseks. Praegused talu omanikud on talus elanud üle 30 aasta, tegemist on peremehe lapsepõlvekoduga. Turismiga hakati tegelema 1996. aastal, kui alustati kanuumatkade pakkumisega. Sellele järgnes kohvi ja suupistete pakkumine, seejärel tekkis nõudlus majutuse järele. Hetkel moodustab kõige suurema osa käibest toidu pakkumine - peod, pulmad, ristimised. Toidu tegemisel kasutatakse võimalikult palju kohalikku toorainet. Anttila talu - marjade ja puuviljade töötlemine mahlaks, limonaadiks, moosiks ning lisaks piirkonnale omane hernekasvatus Tegemist on väga vana talukohaga, kus kõige vanem hoone on pärit aastast 1790. Praeguse noorperemehe suguvõsa lugu selles talus algas 1915. aastal. Alustati loomapidamisega ning erinevate köögiviljade jms kasvatamisega. 1979. aastal alustati talus hernekasvatusega, mida viljeletakse seniajani, sest tegemist on Soome tuntud hernekasvatuspiirkonnaga. Herneid müüakse kaunadena ning nõudlus on suur, kuna piirkonna elanikud on harjunud herneid sööma. Marjakasvatus lisandus pärast 2000. a. Lisaks hernestele on see kant tuntud ka maasikakasvatuse poolest - ligi veerand Soome maasikatest kasvatatakse Satakunta maakonnas. Kuid siin talus maasikaid ei kasvatata, vaid vaarikaid, tikreid ja erinevaid sõstraid, õunu ka loomulikult. Marjade ja puuviljade töötlemisega alustati juba 20 aastat tagasi limonaadi valmistamisega, nüüdseks on lisandunud mahlad, moosid, marmelaadid, kuivatatud marjatoited, marjajahu ning kuivatatud seened. Aja jooksul on haritava maa hulk vähenenud, kuid kasvanud on töötlemise osakaal. Praeguseks on herneste ja marjade all 25 hektarit, mis moodustab varasemast vaid poole. Soov on töötlemisega tegeleda aastaringselt - suve hakul tehakse limonaade ja teisi vahujooke, hilissuvel ja sügisel õunamahla ning jõulu ajal valmistatakse glögi. Kohalikele elanikele pakutakse õunamahla pressimise teenust ning õunapressijäätmed lähevad biogaasijaama. Peamine turg on lähipiirkond ning suurim turustuskanal on talu pood. Suvel võetakse ligi 30 hooajalist töötajat, kes peamiselt on pärit Ukrainast ja Rumeeniast. Lisaks tootmisele tegeleb talu ka turismiga - vanavanemate majas pakutakse alates 2009. aastast hosteli tüüpi majutust. Kokku on 9 tuba 29 voodikohaga. Hakalani talu ja talupood - piimatootmine ja -töötlemine
Yrttipata/Nordic Herbs - maitseaine- ja teesegude tootja Ettevõte loodi 1985. a Yrttipata nime all kloostris, praegune omanik ostis ettevõtte 2013.a. Tegemist on Soome suurima ürditootjaga. Tooted: ürditeed, maitseained, vannitooted. Osa toodangust läheb Nordqvist teetalule ja mõnedele joogivalmistajatele. Lisaks korraldavad ürdikorjamis-, kosmeetika- ja toidutegemise koolitusi. Ürdid korjatakse metsast ning kasvatakse 20 ha põldudel (kokku on 120 km vagude vahekäike). Ettevõttes on palgal neli inimest, kellest kaks on põldudel. Metsast korjavad ürte ligikaudu 50 inimest. Kasutatakse vaid lähipiirkonnas kasvanud ürte ning neid kokku ei osteta. 2022. a toodeti 10 tuhat tonni ürte, sh 8,5 t kuivatatud ürte. Kuivatusteenus ostetakse sisse. Toodete disainiga tegeleb abikaasa, kes on elukutselt disainer. Vuojoki mõis Vuojoki mõisas võttis meid vastu väga eriline ja teatraalne giid, kes viis meid aastasse 1900. Tol ajal oli mõisal oma meierei, sepikoda, veski jne. Mõisa peaarhitekt on Carl Ludvig Engel, keda peetakse esimeseks Tallinna linnaarhitektiks (tegutses 1810-ndate esimesel poolel), kuid tema peamine loominguperiood möödus Soomes (1814-1840). Kauttua rauatööküla ja Alvar Aalto Peamised avatud talude päeva erinevused Eesti ja Soome vahel
Rohkem infot õppereisi kohta leiab maaeluvõrgustiku veebilehelt www.maainfo.ee. Õppereisil osalejate grupipilt Vuojoki mõisa ees |