INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2011-11-01
Nr:	114
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1945&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema:	Konverents
Kirjatüki pealkiri:	Poolas arutati Leaderi tulevikku
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1944&page=3452&action=article&
VIDEO:	EI
Lisainfo:	Konverentsi kohta MMIK veebil http://www.maainfo.ee/index.php?id=1235&page=3394&
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Rahvusvaheline konverents „Leader pärast 2013.a. ja uued väljakutsed Euroopa maapiirkondade arengus“ toimus 3-5 oktoobril 2011, Koszecin’is Poolas. Üritusel oli ligi 150 osalejat: Euroopa Liidu ja liikmesriikide vastutavad asutused, organisatsioonid, riiklikud maaeluvõrgustikud ja Leader võrgustikud, kohalikud tegevusgrupid ja teadlased. Ürituse korraldas Poola põllumajandus- ja maaeluarengu ministeerium, koostöös kohaliku regiooni omavalitsuse ja Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunktiga. Leader, kui kohaliku arengu oluline tööriist ka tulevikus! Konverentsil arutati Leader programmi rakendamisel saadud kogemuste üle ja kuidas neid kasutada tuleviku Leader-meetme arendamiseks. Konverentsi avas Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi direktor Michail Dumitru, kes pidas tuleviku perspektiivis oluliseks kogu Leader programmi tugevdamist. „Tulevikus peaks rohkem tähelepanu pöörama kohaliku arengu strateegiatele kui tegevuse alusele, mis aitavad rakendada EL maapiirkondade prioriteete.“ rõhutas Michail Dumitru. „Laiemas kontekstis vaatleme Leaderi tulevikku kui kohaliku arengu olulist tööriista.“ Uue perioodi uus põhimõte – mitme toetusfondi abil kohaliku arengu strateegia elluviimine. Põhimõte: üks piirkond ja üks kohaliku arengu strateegia! Võimalus kasutada erinevaid fonde strateegia elluviimisel peaks aitama kaasa ka erinevate reeglite ühtlustamisele ja riikliku, piirkondliku kui ka kohaliku tasandi arendustöö paremale korraldamisele. Uue põhimõttega kaasneb ka võimalus valida kohaliku arengu strateegia elluviimiseks nn juht-fond. Euroopa Komisjon püüab omalt poolt anda rohkem juhiseid liikmesriikide seadusandlike raamistike väljatöötamiseks ja pakkuda rakendamisel suuremat paindlikkust. Eesmärk on muuta Leader veelgi sobivamaks kohaliku algatuse ja innovatsiooni arengu jaoks! Komisjoni esindaja ettekandest: „Leader projektid peavad olema vastavuses ühe või enama Euroopa Liidu maaelu arengu prioriteediga.“Ka tulevikus on väga oluline rahvusvaheliste kootööprojektide elluviimine!“ Kogemuste vahetamine - võimalus parema Leader programmiks Konverentsi töögruppides mindi süvitsi praktiliste teemadega, nagu üleminek ühelt porogrammperioodilt teisele, kuidas saada kohaliku arengu strateegiaid paremaks, rahvusvahelise koostöö tähtsusest. 1. töögrupp „Leaderi olevik ja tulevik: ülekantavad praktikad, milliseid muudatusi teha?" Töögrupis osalejad tõid välja Leader programmi rakendamise probleemid, milleks on projektide rahastus, piirkonna ja tegevusgrupi võimekuse arendamise vajadus, vähesed ressurssi allikad, kohalike tegevusgruppide probleemid võimekate tegevtöötajate palkamise ja tööl hoidmine. Soovitati ka suurendada eritasemelist võrgustumist, heade praktikate vahetamist ja muuta enesehindamine kohalikele tegevusgruppidele kohustuslikuks. Töögrupi lõpus rõhutati ka Leaderi rolli uute tekkivate väljakutsete lahendamises. 2. töögrupp „Kuidas korraldada Leaderi üleminekuperioodi paremini?“ Töögrupis rõhutati, et uude perioodi üleminek ei toimu iseeneslikult ning sellega kaasneb kindlasti palju uuendusi. On selge, et nö ülemineku perioodil toetatakse kohalike tegevusgruppe nii palju kui võimalik, kuid samuti peaks abistama korraldusasutusi, et nad suudaks kiiremini taotlusi hinnata. Tuginedes töögrupi tulemustele, tutvustati Leader rakendamise kogemust ka Portugali kogemuste põhjal, mille kohaselt ei ole kõik kõrgemad riiklikud tasandid veel Leader programmist täpset pilti saanud. Töögrupi ettekandes rõhutati maaeluvõrgustike toetavat rolli üleminekuperioodil. Euroopa tasandilt rõhutati mõtet, et tulevikus peaks maaelu arengu vahendeid kohandama, et need suudaksid paremini EL eesmärke saavutada. 3. töögrupp „Parema kvaliteediga kohaliku arengu strateegiad peale 2013. aastat.“ Ergutamaks töögrupis arutelu tehti alguses kaks ettekannet. Esimeses püüti välja tuua kõik faktorid, mis mõjutavad kohaliku arengu strateegia kvaliteeti. Teises ettekandes leiti strateegia ja Leader programmi eesmärkide vahelised seoseid. Küsimuste-vastuste voorus osutati tähelepanu küsimustele, millele peaks strateegia parendamises tähelepanu pöörama: strateegia protsessuaalne iseloom versus regulatiivne raamistik, strateegia kohandamine piirkondlikele dünaamikatele, võimude vaheline koordinatsioon jne. Töögrupis toodi välja uue toetuste raamistikuga seotud raskused korraldusasutuse vaatevinklist, milleks olid: vastutus ja õige finantsiline korraldus, lisaväärtuse tagamine ja Leader lähenemise mõju suurendamine. 4. töögrupp "Rahvusvaheliste koostööprojektide tulevik: millised on head koostööprojektid ja nende mõju maapiirkonna tuleviku arengutele." Töögrupp keskendus järgnevatele teemadele: rahvusvahelise koostöö soodustamine, rahvusvahelise koostöö arendamine ja mõistmine, eduka koostööprojekti elemendid ja rahvusvahelise koostöö pikaajalisem mõju. Osalejate käest küsiti ka, et mis muudab projekti heaks kohalikul tasandil ja pikaajalises vaateväljas. Vastata võib sellele aga lühidalt – see peab toimima nagu õnnelik abielu st kõigepealt tuleb veenduda, kas kaasatud on ikka õiged inimesed, nendega tuleb suhelda, õppida neid tundma, saada üksteisega kokku, olles seejuures aus ja tunda kogu protsessist rõõmu. Samuti mainiti ka seda, et on vaja omada ühist edu valemit, planeerida pikaajaliselt ja olla paindlik. Pikaajalise projekti juures mängib aga olulist rolli projekti mõju kogukonna arengule, kus suurenevad oskused, tekivad olulised suhted ja suurendatakse innovatiivsust. Konverentsi kohta maaeluvõrgustiku veebil www.maainfo.ee... Konverentsi ettekanded http://konferencja.twojastrona.hostit.pl...

« Tagasi