EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev: 2011-11-09
Nr: 115
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1957&page=3265&action=article&
Teema: Teised võrgustikud
Alateema: Õppereis
Kirjatüki pealkiri: Poola ja Poola Leader, milline see on?
Kirjatüki autor: Meeri Klooren
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1955&page=3452&action=article&
VIDEO: EI
Lisainfo: Info ürituse kohta MMIK veebil http://www.maainfo.ee/index.php?id=1330&page=3394&
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Euroopa Liidu tasandil on Poolal hetkel väga olulised ülesanded. Alates 2011 aasta juunist kuni aasta lõpuni on Poola Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja maa.

Mis tähendab, et Poolal on tähtis roll kogu Euroopa Liidu institutsiooni töö korraldamisel.

Miks mitte siis rääkida Poolast ja Poola Leaderist just nüüd?

Samas tekitab ju Poola riik pea igas eestlases mingisuguse emotsiooni, olgu sees siis seoses tohutu maalahmakaga, mis tuleb Euroopas ringi sõites läbida või Poola õuntega, mis supermarketites suurte kuhjadena odava hinna poolest silma torkavad. Kuid milline on tegelik Poola, palju me võtame vaevaks sellesse riiki süüvida?

Poola Leader tegemisi käisid 15. – 22. oktoobril vaatamas Kirderanniku Koostöökogu liikmed ja töötajad.

Kirderanniku Koostöökogu piirkonnas oleval Jõhvi linnal on Poolas oma sõpruslinn Olecko linn ning Poola Duszniki vald on sõprus-sidemetes Illuka vallaga. Nii on koostöösidemed osaliselt juba olemas, seepärast oli üheks õppereisi eesmärgiks ka läbi Leader tegevusgrupi sidemeid veelgi laiendada. Poolal on pikaajalised traditsioonid kohaliku toidu propageerimisel, mis on eestlastele samuti huvipakkuvaks teemaks. Lisaks külastati Poola Wielicka soolakaevandust, mis on heaks inspiratsiooni allikaks Kirderanniku piirkonna kaevandusparki arendamisel.

Pilt: Manivald Sternhof, Kirderanniku Koostöökogust

Poola ja rahvus

Tüüpiline poolakas on ääretult külalislahke, kindlameelne ja uhke oma päritolu üle. Seesuguse stereotüübi kujunemisele on kaasa aidanud slaavlastele iseloomulik temperament, keeruline ajalugu ja suurriigi olemasolu. Maailmas elab kokku umbes 50 miljonit poolakat ja sellest Poola Vabariigis 38,1 miljoni, see moodustab tervelt 8,3% kogu Euroopa Liidu rahvastikust. Seetõttu pole ka midagi imestada, miks igas maailmanurgas kõnnib meile vastu mõni energiline poolakas.Kui meil on kasvõi midagigi rohkem kui poolakatel, siis on see meri. Poola rannajoone pikkus on 524 km, võrdlusena on Eestil see 3 794 km.

Võibolla on seetõttu loomulik, miks poolakad väga oma toidulauale kala ei paiguta. Kuid seejuures on poolaka jaoks toiduga seonduv temaatika väga oluline. Toiduga küllatakse üle kõik külalised, kohalik toidutootmine annab paljudele inimestele tööd ja toiduga on seotud väga paljud Leader projektid.

Oluline on ka fakt, et kogu Poola territooriumist on ca 61% on põllumajandusmaa ning ca 30% metsamaa (2005.a. andmed).

Poola ja Leader

Poolas on moodustatud 338 Leader tegevusgruppi, mis on konkurentsitult suurim arv võrrelduna teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Teisel kohal on Hispaania, kus on 264 tegevusgruppi ja seejärel Saksamaa 243 grupiga. Kuigi tegevusgruppide arv on väga suur, jääb nende keskmine suurus ja rahvaarv alla Euroopa Liidu keskmisele - vastavalt 823 km2 ja 49 932 inimest. Eestis on samad arvud 1612 km2 ja 18 922 inimest.

Poolas Leader-meetme 2007 - 2013 avaliku sektori eelarve on kokku 787,5 miljonit eurot, millest strateegia rakendamiseks on ette nähtud 79% vahenditest, koostööprojektidele 1,9% ning kohalike tegevusgruppide administreerimiskuludeks ja muudeks kuludeks 19,3%.


Poolas saavad kohalikud tegevusgruppide ellu viia vaid 3. telje meetmete projekte ja nii nimetatud väikeseid projekte (koolitused, turismi arendamine, ürituste korraldamine, tarkvara ostmine jne). Samas on Poolas võimalik ka eraisikul Leaderist toetust taotleda. Näiteks nii võib eraisik saada rahastust, kui korraldab arvutiõppe koolitusi, loomulikult seda sel juhul, kui teema on tegevusgrupi strateegiasse kirjutatud.

Kaks enam levinud Leader tegevusgruppide strateegia suunda on kohalik toit ja turism.
Pilt: Manivald Sternhof, Kirderanniku Koostöökogust

Poola ja 3 tegevusgruppi

Kirderanniku Koostöökogu uudistas kolme Poola Leader tegevusgrupi piirkonda: LAG "Lider w EGO", LAG KOLD Assotsiatsioon ja LAG Blisko Krakowa. Kõik nad olid omanäolised ja jagasid suure innuga oma ettevõtmisi ja kogemusi.

LAG "Lider w EGO" asub Warminsko-Mazurskie vojevoodkonna, mis asetseb Põhja-Poolas ja on Kaliningradi oblasti naabruses. Seal asub ka Jõhvi sõpruslinn Olecko. Tegu on suure tegevusgrupiga, mille pindala on enam kui 2 700 km2 ja rahvaarv ligi 90 000 inimest. Nad tutvustasid eestlastele oma kohaliku toidu projekti, mis on hoolikalt läbimõeldud turunduse ja tootevalikuga. Nende poolne vastuvõtt oli poolalikult ülim-külalislahke ja pidulik. Lisaks tegevusgrupi esindajatele oli eestlasi tervitamas ka Olecko ase-linnapea, kes jääb ootama Kirderanniku Koostöökogu küllakutset Eestisse vastuvisiidile tulemiseks.

LAG KOLD Assotsiatsioon asub Edela-Poolas, Poznani linna läheduses. Sellesse piirkonda kuulub ka Duszniki vald, mis on Eesti Illuka valla sõprusvald. Tegevusgrupi piirkond asetseb 1148 km2 suurusel pindalal ja koosneb 7 kohalikust omavalitsusest. Eestlastele tutvustas tegevusgrupp kahte külamaja-külakeskust, mille renoveerimisel on abiks olnud ka Leader raha. Külamaju peab üldjuhul üleval kohalik omavalitsus, kuid tihtilugu tegutseb seal grupp aktiivseid naisi, kes hoolitsevad ka vabatahtlikult maja eest. Külamajas saab korraldada erinevaid üritusi, näituseid, koolitusi, olemas on ka kööginurk. LAG KOLD veebilehelt leiab ka väikse nupukese eestlaste külaskäigust: http://www.kold.pl/blog/2011/10/19/_266

LAG Blisko Krakowa asub Krakowi linna külje all ja erineb eelnimetatud tegevusgruppidest oluliselt. See grupp on kõige noorem, alustas alles 2009. aastal, seetõttu puuduvad neil Leader+ perioodi kogemus. Nõnda võis Kirderanniku Koostöökogu, mis loodi 2006. aastal, olla neile kogenumaks eeskujuks.

See tegevusgrupp peab tegelema probleemidega, mis on linnalähedastele maapiirkondadele iseloomulikud. Nende kõrval laiuv suurlinn Krakow imeb monopoolselt kõik turistid oma vanalinna imetlema, seetõttu on tohutult raske meelitada kedagi Krakowist eemale.

Kuid tegevusgruppi see ei heiduta, on tehtud juba esimesed sammud, et turist ka nende piirkonda raha jätaks. Loodud on eelajalooline küla, mille on valmis ehitanud ajaloo üliõpilased ning mille turustamine on tehtud Läbi Leader projekti. Lisaks on neil plaan rohkem rõhku panna loodusturismile ja arendada ka jalgrattaradu.'

Pilt: Manivald Sternhof, Kirderanniku Koostöökogust

Poola ja koostöö

Poola Leader tegevusgruppidele ei ole rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimine kohustuslik, kuid siiski on selle teemaline aktiivsus suur. Kõige enam koostööprojekte on tehtud Saksamaa ja Ungari Leader tegevusgruppidega, kuid ka tšehhide, leedukate, austerlaste, slovakkide ja iirlastega. Koostööprojektide teemad on väga erinevad, leidub nii noorte, toidu, spordi, looduse, kui ka kultuuri teemalisi projekte.

Senini pole eestlased veel poolakatega Leader alaste koostööprojektideni jõudnud. Kuid ei ole põhjust, miks ei võiks Eesti Leader tegevusgrupid luua Poola gruppidega projektisidemeid. Sest selge on see, et täiendaksime oma põhjamaise värskuse ja tagasihoidlikkusega poolakate veidi äkilisemat ja avatud loomust. Ei saa ka unustada meie ühist ajalugu ja võrdlemisi lähedat asukohta. Poola õppereis kinnitas, et poolakate "ühise tegemise" uksed on meile sõbralikult avatud. Loodan, et õppereis oli üheks pisikeseks sammuks Poola ja Eesti Leader tasandi koostöö poole.

« Tagasi

Viimati muudetud: 30.01.2024

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo