EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2013-08-27
Nr: 192
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3343&page=3265&action=article&
Teema: Eesti Leader
Alateema: Leader
Kirjatüki pealkiri: Leader innovatsioonilaagris genereeriti ideid
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://maainfo.ee/index.php?article_id=3339&page=3452&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Eesti Leader-meetme 2014-2020 üheks eesmärgiks on uuenduslike lahenduste leidmine ja kasutuselevõtmise soodustamine. 22.-23.augustil 2013. a maaeluvõrgustiku büroo korraldatud innovatsioonilaagri eesmärgiks oli olla tegevusgruppidele abiks strateegia koostamisel nii ideede genereerimisel kui ka uuenduslikkust soodustavate toetusmeetmete koostamisel.

Leader innovatsioonilaager - ürituse kava ja pildid: www.maainfo.ee/index.php

Milline oleks hea idee maaelu arendamiseks?

Leader innovatsioonilaagri ettevalmistamiseks avati juulis maaeluvõrgustiku veebil lühiküsimustik ainult ühe küsimusega “Hea idee maaelu arendamiseks oleks?” Veebi kaudu laekus üle 20 erineva idee ja lisaks veel maaleht.ee kommentaarid ning e-postiga saadetud mõtted - kokku ligi 40 põnevat ettepanekut maaelu arendamiseks. Küsimustikule vastajatest ligi 80% elavad maal ja üle poolte vastajatest olid naised vanuses üle 30 aasta.

Välja pakutud ideed olid näiteks: valla teenindav personal bussi; vanemate inimeste abistamise programm; tolmuvaba kattega teed igasse külla; teenustalude (juuksur, pesumaja, autoremont jms) loomise soodustamine; tulundusühistute idee levitamine ja juurutamine; lihtsaid investeeringutoetused maaettevõtjatele; Eestisse praeguste (rajoonide) maakondade asemele ~ 6 sisuliselt muinasmaakondadega ühtelangevat pärandkultuurilise omapära ja murdekeelega maakonda; teadusasutustega koostööle suunavad projektid ja paljud teised head mõtted maaelu arenguks.

Maaeluvõrgustiku büroo tänab kõiki heade mõtete saatmise eest!

Kahjuks kõik väljapakutud ideed-teemad ei mahtunud laagri aruteludesse – töögruppe oli ju ainult seitse. Maaeluvõrgustiku büroo koostöös töörühmade juhendajaga valis saadetud ideede seast välja innovatsioonilaagrisse edasi arendamiseks järgmised teemagrupid: trendikad teenused noortele peredele, uus- või taaskasutus, vesi kui kohalik ressurss, tootearendus ja turundus, mobiilsed töökohad, noorte sidemete taastamine kodukohaga, kogukonnapõllundus.

Noortel peredel on trendikas elada maal!

Töögrupis arutleti, kuidas pakkuda noortele peredele trendikaid teenuseid või milliseid teenuseid noored pered ise võiksid kogukonnale pakkuda, millised teenused käiksid ajaga kaasas ehk millised on trendid.

Mõtteid-märksõnu töögrupi aruteludest:

* Riigi-, omavalitsuse või eramaa loovutamine-kinkimine (tasuta maa) noortele peredele oma maja ehitamiseks
* Koolitus-väljaõpe kohalikus ettevõttes (õpe – praktika – alaline töö) ja täiskasvanukoolituse pakkumine või organiseerimine
* Noorperede koostöö toetamine: kaubaringid kauba ostmiseks (toit, olmekaup, ehitusmaterjalid jne), teenuste ühisturundus, foorum „Kes mida oskab“
* Haritud noorte teemaprogrammide/koolituste korraldamine
* Potentsiaalsete maale tulijate oskuste kaardistamine ja edastus kohapeal (nt. foorum „Kes mida oskab“, töölaat – vahetu kontakt ja arutelu
* Noorte perede sihtotsing, otse kutsumine
* Kogukonna selge visiooni sõnastamine noortele peredele ja selle edastamine, näiteks piirkonnast õppima läinutele, valla kodulehel, sotsiaalmeedias ja pildiliselt
* Kiire transpordiühendus linnaga või teenust pakkuva keskusega
* Kampaania maal elamise väärtustest, võlust ja kasust, selle trendikuse esiletoomine
* Maksusoodustuse andmine
* Linnast tulijate ja kohalike kokkuviimine (näiteks tööbörs, ühisüritused jms)
* Pakkuda kohapealset kultuuriteenust: kino, teater, kujutav kunst ja selle isetegemise soodustamine
* Kogukondliku kaugtöökeskuse loomine ja ruumide pakkumine
* Kiire interneti sissetoomine (valguskaabliga)
* Lastehoid (NB! mitte –aed) ja laste transport eelkooli ja hiljem nt trennidesse, huvikoolidesse
* Noortele kohapeal eluks ja tööks vajalike oskuste õpetamine
* Internetipõhine teemakohaste ideede korjamine, et saada teada, mida noored tahavad saada ja mida nad tahavad teha ning on valmis ka ellu viima. Selle juurde tunnustus!!!
* Sotsiaalne talupidamine
* Loodusteenused (ka eri sihtgruppidele, nagu näiteks puuetega inimesed, pensionärid); lemmikloomade hooldekeskused jne
* Keskkonnasõbralike materjalide tootmine ja kasutamine
* Trendika tootmise toetamine (lambakasvatus, kitsekasvatus – piim ja juust)
* Eelnevate põlvkondade hoiuabi (vanemate-vanavanemate kaasavõtmise võimalus, turvateenus, sotsiaalabi)

Kohaliku tasandi uus- ja taaskasutus: energiasääst ja ühine moosikeetmine

Selles töögrupis genereeriti ideid uuenduslikest võimalustest kohaliku tasandi tooraine või jäätmete kasutamisel või taaskasutamisel.

Ideede lennukus oli lai, ulatudes säästlikust energiakasutusest kuni moosikeetmiseni.

Töögrupis väljatoodud mõtted:

* Kohaliku kogukonna põhine energia tootmine: energiakandjad, läbimõeldud ja nutikas jaotus, uued tehnoloogiad
* Kogukondlik orgaanilise aine kompostimine: kodumajapidamistest, väiketööstustest
* Materjalide taaskastus: vanapaber ja muu prügi haljastuses ning aianduses jm materjalide taaskasutus
* Maaprouade rõivaringlus jm (nõud, mööbel): ühiskasutus (näiteks ühine garderoob); ühised üritused/kogunemised, kus vahetatakse asju; ümbertöötlemine (näiteks kellegi juhendamisel töötoad)
* „Müüme küla (peaaegu) tühjaks“: näiteks garaa˛itäika; ühendada teiste avalike üritustega (näiteks laat, külapäev jne)
* Hoidiste tegemine kogukonna köögis: saadaval ka teenusena nendele, kes ise ei jõua, aga aed nõuab!
* Vesi on kohalik ressurss energiaallikast meelelahutajani

Töögrupis, kus teemaks oli vesi kui kohalik ressurss.

Arutati veekasutuse üle - biokoosluse säilitamine, tööstusliku vee kasutus, joogivee kvaliteet ja paljudel teistel põnevatel teemadel.

Töögrupi mõtted:

* Veekogude servade avamine avalikeks huvideks
* Vesi energiaallikana, näiteks veeturbiinid, laineenergia kasutamine, vesi kütusena (aurumasin)
* Traditsiooniliste veekasutuste taastamine, näiteks vesiveskid, tammid, linaleotusaugud jne, aga ka kalakoelmud, kalakasvatused või vanade laevade taastamine ning vanade kauba-veeteede taaselustamine
* Vee taaskasutus ja säästmine, näiteks sadevete kasutamine, tööstuse / puhtavee lahutamine, olmevee taaskasutus, turbast / liivast jms veefiltrite tootmine
* Veega seotud meelelahutus, näiteks vee-teemapargid, SPA- ja bussisaunad, delfinaarium, surfimaja, kärestikukeskus.

Maal elavad meistrid börsile!

Töögrupis, kus teemaks oli maal elavatele oma ala meistritele tootearendus ja turundus, toodi välja järgmised ideed:

* Praktiline kogemustevahetus linnast maale „meistrid maale“
* Kogukonna turundus (külapood – infopunkt – turundus)
* Turundusagendid välismaal (oma piirkonna kohalike toodete tutvustus / saaksid kaasa võtta ka piirkonnast välismaale õppima / tööle / elama läinud noored)

Ühisturunduse korraldajate praktiline koolitus
* „Eesti kink“, käsitöö kingitusturundus
* Meistrite börs, koht kus erinevate meistrite oskused, asukoht, suhtlus ja turundus leiab veebpõhiselt ühise koha ja institutsiooni (veebipõhine kaardistus, suhtlus, turundus)
* Heade väikeettevõtjate tutvustamine ja turundusnippide väljatoomine (heade näidete haipimine)
* Õpipoisi-selli õppereisid
* Mobiilsed töökohad interneti abiga või ratastel

Töögrupis püüti leida lahendusi, kuidas vajalike teenuseid paremini kätte saada ja millised võimalused on teenuse pakkujal.

Töögrupi mõtted:

* Meetmed kiire internetiühenduse tagamiseks piirkondades
* Avatud kontorite/kaugtöö keskuste loomine
* Internetikeskkond, mis aitab inimestel/ettevõtetel võrgustuda ja koostööd teha
* Internetikeskkond, kus olemas teenuste/kaupade turg (sh nt võimalus ühiselt teenuseid/kaupa tellida, tellida kohalikelt jne)
* „Puutetundlikud“ infotahvlid/teadetetahvlid
* Tugiteenus (inimene), mis aitab leida piirkonda pakkumisi/tellimusi kaugtööks (nt avatud kontorite juures)
* Inimene, kelle ülesandeks on soodustada ettevõtete koostööd / võrgustumise soodustamine
* E-lahendused / mobiilirakendused, mis võimaldavad koordineerida maapiirkondade elanike liikumist
* „Teenused ratastel“ (ränd-kauplusauto, ränd-perearst)
* Kogukonnaõpe ja eeskuju seob

Töögrupp arutas, kuidas tugevdada noorte sidet kogukonnaga ja kuidas kaasata kogukonnast lahkunud noori küla igapäevaellu.

Töögrupi mõtted:

* Anda noortele ettevõtluskogemust: koolides ettevõtlikkuse õpe; kasutada klassijuhataja tunde piirkonna eripära arvestavaks kogukonna õppeks (piirkonna kultuuri- ja loodusväärtustega tutvumine; piirkonna ettevõtjate ja nende tööga tutvumine; oma kogukonnast lahkunud ekspertide elu ja töökogemuse jagamine jms)
* Kaardistada kogukonnast lahkunud noorte haridus tasemed, oskused ja teadmised ning kasutada seda potentsiaali kohaliku elu paremaks muutmiseks
* Eeskuju ja liidrid: endise kodukoha elaniku eeskuju võib piirkonda arendada (kohalik noor võtab eeskuju endisest elanikust)
* Kogukonna elanike oskuste kaardistamine: „rendivanaemad“, moosikeetjad jms
* Kaasata koolinoori kohalikus arengus: arengukavade koostamine jne
* Kaasata kohalikku juhtimisse (valimistel osalemine, noortevolikogud)• Korraldada erinevaid üritusi, mis mõeldud kogukonna sidumiseks ja kutsuda sinna ka lahkunud kogukonnaliikmed.
* Korraldada lahkunud noorte lastele maaelu ja masinaid tutvustavaid laagreid, tööpäevi, vms
* Teadust saab ka maal teha – kaugtöö!
* Taaselustada EÜE (Eesti üliõpilasmalev)
* Ühiselt tegutsedes saavad vajalikud teenused kättesaadavaks ja paraneb tööhõive

Töögrupis arutati kogukonnateenuste arendamise vajadusi ja noorte tööoskuste arendamist.

Töögrupi mõtted:

* Kogukonnapõld: huvipõhine nö kartulikogukond – suvine töökord lastele nt rohimise jms tööde näol. Igaüks kasvatab seda, mis hingelähedane – võimalik ka siduda koolitoitlustusega.
* Küla laenuhoiuühistu: külapank
* Teadusbuss: kohalik energeetika katseprojekt / olemasoleva potentsiaali kasutussevõtt. Pika ja olulise mõjuga.
* Kala kogukonnale: kalapüüdmise või ostmise või vahetamise võimalus; kala väärindamise võimalus; noortele traditsiooniliste töövõtete ja oskuste edasiandmine; projekt kogukonna ja noorte heaks, eesmärgiga kasutada ära kohalikku ressurssi, tarbida kohalikku toitu, pakkuda noortele tegevust
* Ehitus-remondi teenuste osutamise süsteemi väljatöötamine kogukonnas: luuakse keskkond, kus on olemas vajalikud vahendid remondi- ja majapidamistöödeks ning vahendatakse infot oskajameeste ning ka parandust vajavate objektide kohta. Samuti luuakse ruum parandustöödeks (nt kasutatakse koolide treipinke vms). Süsteem võimaldab saada infot teenuse osutaja ja hinna kohta, teenuse kirjeldust, ajagraafikut teenuse osutamise võimalikkuse kohta, arveldamise võimalusi. Teenusest tekib kahepoolne kasu: teenuse tarbijal tekib võimalus/hea alternatiiv töö ära tegemiseks ning teenuse pakkujal tekib (täiendav) tööhõive.
* Infosüsteemi arendamine kogukonnateenusena: info levitamine mistahes toimetuste/projektide kohta kogukonnas läbi kõgi(A4, ajaleht, web, jne) kanalite ja tsentraliseeritult.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo