EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2013-11-19
Nr: 204
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3561&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Maanoored
Kirjatüki pealkiri: Maanoor investeerigu oma kirge!
Kirjatüki autor: Reve Lambur, Helene Kõiv
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://maainfo.ee/index.php?article_id=3559&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: 23. oktoobril toimus Lätis, Jurmalas noorte ettevõtluse teemaline konverents.

Konverents keskendus kahele olulisele teemale – kuidas meelitada noori tagasi maapiirkonda ja sinna ka jääma ning kuidas muuta ettevõte tulutoovaks.

Haridussüsteemi parandamine kui noorte maapiirkonda jäämise võti?
Noortaluniku meetmega plaanitakse maaelu arengukavas ka tulevasel perioodil kindlasti jätkata ning sellega seonduvalt on kuumaks teemaks haridus – milline ikkagi on piisav haridus? Piisav haridus peaks tagama töökoha nii linnas kui maal.

13-25 aastased moodustavad Läti rahvastikust 15%. Noorte töötus on Lätis ca 22%, mis vastab Euroopa Liidu keskmisele näidule. Kindel on see, et haridussüsteem peab muutuma efektiivsemaks, sest noored lahkuvad jätkuvalt maalt ja suunduvad meelepärastesse linnadesse või riikidesse paremat või sobivamat tööd otsima. Kümne aastaga (perioodil 2001-2011) on maapiirkonnast välja rännanud üle 300 000 inimese, nende seas just palju kõrge töövõimega noori.

18-aastastest noortest 63% jätkavad õpinguid kõrgkoolis, 31% lõpetavad õpingud ja ainult 6% lähevad ametit õppima ametikooli. Kõrgkoolis lähevad vaid 1,6% õppima põllumajandust. Seega paljudel puuduvad ametialased oskused, teisalt on suur puudus just spetsialistidest. Niisiis tuleks tähelepanu pöörata just nendele, kes õpingud lõpetavad ning pakkuda neile nii täienduskursuseid, ametiõpet, praktikat jne.

Juba noorena peaks töötegemise harjumus olema sisse juurdunud, kuid kui see nii ei ole? Võibolla ei olegi majandusele halb, kui tuua sisse immigrante, kes tööd teevad, selle asemel, et hoida tööl noori, kes tööd teha ei taha. Ettevõte otsib oma meeskonda motiveeritud inimesi, kes tahavad tööd teha ning see, mis rahvusest ta on, ei mängi esmast rolli.

Mis on noortele maapiirkonnas oluline?
Läti nõuande- ja koolituskeskus viis noorte seas läbi uuringu ning 27% vastajatest arvas, et kõige parem on elada väikelinnades. Olulisimana toodi välja vaba aja veetmise võimaluste olemasolu (35%), teisel kohal oli avalik transport (22%) ning kolmanda olulise asjaoluna toodi välja tervishoiuteenuste olemasolu. Maapiirkondade elumudel on muutumas. Üheks võimaluseks on ühendada meeldiv vajalikuga ning alustada oma äriga.
Läbimõeldud äriplaan kui edu pant

Nii nagu majaehitamiseks on vaja plaani, kehtib sama ka ettevõtluses. Hea idee on ainult 10% ja selle elluviimine ülejäänud 90%. Et ebaõnnestumisi vältida, tuleks analüüsida võimalikke riske - nii tootmisprotsessi-, turu-, inimfaktori-, finants-, majandus-, poliitilised- ja maksuriske. Noorte jaoks mängivad kõige suuremat rolli turu- ja finantsriskid just nende väheste kogemuste tõttu.

Äriidee olemasolul peaks esmalt analüüsima võimalikku vajadust pakutava toote või teenuse järgi. Tihtipeale polegi idee kindlaks hukatuseks rohkem vaja, kui selget vajaduse puudust antud toote vastu. Tuleks arutleda, milliseid ja kelle vajadusi pakutav teenus lahendaks.

Kui on olemas potentsiaalsete klientide vajadusele vastav äriidee, siis on üheks võimaluseks koostada ärimudel, mis aitab näha kuidas idee reaalselt ettevõtluskeskkonda sobiks.


Sellel eesmärgil tuleb välja tuua toote väärtused, mõelda võimalike klientide ja nende suhtumisse pakutava vastu, tuleks leida kõige sobilikumad müügikanalid, mõelda läbi võimalikud ressursid, arvestada tulud ja kulud, leida partnerid ja kõrgetasemelised oskustöölised ja vähemtähtis ei ole kindlasti ka vastavate seadusandlike peatükkide läbitöötamine.

Tootenäidiste valmistamine ja nende katsetamine oleks järgmiseks sammuks. Üheks heaks nipiks on ka nö elevator pitch’i võtte kasutamine, mille käigus peab idee autor oma äriplaani suutma ära seletada 30 sekundiga. Sellise võtte oskuslik kasutamine aitab kindlasti toodet või teenust paremini müüa.

Ettevõtja kui üheksa ametiga hunt kriimsilm

Ettevõtja peab olema visioonäär ja liider. Tal peavad olema head ideed ja kriitiline meel. Häid ideid peab oskama ka reaalselt hinnata. Oma tegemistes peab ettevõtja olema kirglik ja entusiastlik, ei tohi teha asju raha pärast, vaid seepärast, et tehtut ka päriselt nauditakse!

Sama oluline on ka haridus – see peaks kindlasti olema elukestev, sest ettevõtluses on oluline pidev enese täiendamine ja ajaga kaasas käimine. Ettevõtlus on ringlus, kus õpitakse uusi asju, investeeritakse, õpitakse uuesti ja investeeritakse oma teadmistesse.

Kas üks inimene on piisav selleks, et ettevõte luua? Jah, muidugi, aga efektiivsem on kui selle ümber koondada ka teisi inimesi. Näiteks kokk, kes teeb hästi süüa ja soovib alustada oma äri, peab arvestama sellega, et peab lisaks täitma ka müügimehe, asjaajaja ja raamatupidaja rolli. Ning see tähendab seda, et tal jääb tunduvalt vähem aega oma lemmiktegevusega – söögitegemisega - tegeleda. Seega on oluline ka meeskonna loomine, teiste inspireerimise oskus ja ettevõtlikkus.
Ettevõtja on amet, kus peab pidevalt oma vigadest ja praktiseerimisest õppima. Lisaks tasuks meeles pidada, et ebaõnnestumine on suurim õppetund. Ebaõnne korral tuleb vead alati läbi analüüsida, sest ainult nii saab neid tulevikus vältida. Käia tuleb ukselt uksele ja mitte alla anda!

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo