Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2013-11-26 |
|---|---|
| Nr: | 205 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3577&page=3265&action=article& |
| Teema: | Maaelu areng |
| Alateema: | Konverents |
| Kirjatüki pealkiri: | MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerlus ja Soome |
| Kirjatüki autor: | Konstantin Mihhejev |
| Organisatsioon: | Maaeluvõrgustik |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://maainfo.ee/index.php?article_id=3572&page=3671&action=article& |
| VIDEO: | EI |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | Soome maaeluvõrgustik korraldas 5. novembril 2013 Hämeenlinnas esimese riigisisese Euroopa Innovatsioonipartnerluse teemalise seminari, kuhu olid kutsutud esinema ka Euroopa Komisjoni (DG AGRI) ja EIP teeninduspunkti (Service Point) esindajad. Seminaril anti maapiirkonna ühendustele, ettevõtete katusorganisatsioonidele ja teadusasutuste esindajatele ülevaade Euroopa Innovatsioonipartnerlusest (lühendatud EIP) ning ühtlasi oli osalejatel võimalus anda oma panus EIP rakendamise ettevalmistustesse Soomes. Euroopa Innovatsioonipartnerlusest Soome maaelu arengukavas 2014-2020 Üldiselt on innovatsiooni põhieesmärgiks positiivne muutus. Uuendamist, kaunistamist või kujundamist ei peeta reeglina innovatsiooniks. Tulevikku kavandades tuleb lähtuda eeskätt kohalikest ressurssidest, milleks on haritav maa, mets (metsandussektor on tänu tõhusale koostööle jätkuvalt üks tugevamatest nii Soomes kui maailmas), kalamajandus ja kasutamata põllumajandusmaa. Üheks probleemiks Soomes on see, et innovaatilised lahendused (leiutised ja teaduslikud avastused) sageli ei jõua tervikliku rakendamiseni kogu maapiirkonnas. Huvitaval kombel on Leader meetmel ja EIP-il sarnaseid valdkondi, sest ka mitmetes Leader strateegiates on rõhuasetus kohalikel teenustel, kohalikul toidul ja lühikestel tarneahelatel. Samal ajal kohalikud tegevusgrupid erinevad EIP töörühmadest selle poolest, et esimesed viivad ellu oma strateegiad (piirkonnapõhised strateegiad) eesmärgiga edendada maaelu laiemalt; teised otsivad konkreetseid innovaatilisi lahendusi põllumajanduse ja metsanduse sektorites ning nende tegevus on suunatud teatud valdkondade kitsaskohtadele Üheks võimalikuks kokkupuutepunktiks on jätkuvalt Leader rahvusvahelised koostööprojektid ja koostöö (lipuprojektid) Läänemere strateegia raames, miks ka mitte kaasates partnerina Venemaad. EIP kui üks võimalus toetusteks ei ole mõeldud baasuuringute tegemiseks, selleks sobib väga hästi Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horizon 2020“. „Horizon 2020“ pakub võimalust taotleda projektiraha järgmises taotlusvoorus, mis avatakse 11. detsembril 2013. EIP ülesandeks on soodustada eelkõige koostööd teadus- ja erasektori vahel ning luua seos teadusuuringute ja uuenduslike praktikate rakendamise vahel. EIP töörühmad alustavad ametlikult oma tegevuskavade elluviimist 2015. aastal Üleminekuperioodil tegutseb aktiivselt EIP Teeninduspunkt, kes on peamine koostöö edendaja ja infovahendaja (sh info rahastamisallikate kohta) kõigi innovatsiooniga seotud osapoolte vahel Euroopa Liidus. Soome uus algatus Soome biomajanduse strateegia keskendub kolmele peamisele ressursile: vesi, mets ja maa. Hetkel töötavad 12% kogu hõivatute arvust biomajanduses ehk kokku töötab selles sektoris Soomes 280 000 inimest. Soome on maailmas 4. kohal „biosuutlikkus/elaniku kohta“ näitaja osas. Mahtude kasv antud valdkonnas on seotud ka metsakasutuse suurenemisega ehk biomassi suurenemisega. Käesoleva strateegia peamine eesmärk on kahekordistada biomajanduse kogumaht aastaks 2015. EIP on kõige rohkem seotud strateegia neljanda prioriteediga „Taastuvad loodusvarad“, siinkohal mõeldakse eeskätt metsade elujõulisuse parandamist ja metsa efektiivset kasutamist. Seminaripäeva teises osas tegid mitmed asutused lühiettekanded põllumajanduse, keskkonna ja toidutööstuse innovatsiooni edendamise kohta. Silmapaistvateks innovaatilisteks projektideks peeti näiteks: kulutõhususe analüüsi koostamist piimafarmidele; sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku loomist; kohaliku mahetoidu ja selle kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamist jt. Töögrupis „EIP töörühmade teemad“ määratleti temaatilised valdkonnad, kus EIP mudel võiks olla innovatsiooni loomiseks sobiv viis. 1) Toiduahel sh kohalik ja mahe toit. Kaks peamist sihtrühma: tootjad (uued logistilised lahendused) ja tarbijad (konkreetsed tarbijate eelistused ja vajadused). 2) Investeeringud põllumajandusse. Uue tehnika soetamine. Paljudel talunikel puuduvad võimalused uue tehnika soetamiseks. EIP töörühmad võiksid leida antud probleemile lahenduse. Näiteks: farmi tegevuskava koostamine ja vajadustepõhine tehnopargi moderniseerimine. 3) Biomajandus sh loodus, turism ja biomass. Märksõnad: väikeste ja suurte ettevõtete omavaheline koostöö; keemia- ja tehnoloogia teadlaste kaasamine; kohalike bioenergia ressursside kasutamine. 4) Keskkond. Uued koostöövõimalused taimekasvatuse ja loomakasvatusega tegelevate ettevõtete vahel. Teadmiste ja oskuste taseme tõstmine farmeritel. 5) Metsandus. Eesmärgiks seati, et passiivne metsamaa omandamine muutuks aktiivseks/efektiivseks. 6) Võrgustikud. Uute võrgustike ja töömeetodite loomine. Suure tõenäosusega muutuvad 2030. aastaks tööiseloom ja infovahetuse kanalid. Tuleb hakata mõtlema tuleviku peale juba praegu (uued infoplatvormid, uued infokanalid, arusaadav info emigrantidele/erinevate sektorite huvilistele). 7) Loodus. Eesmärgiks seati rakendada teaduslikke leiutisi praktikas ja vastupidi, kohalike elanike teadmiste ja traditsioonide aktiivne kasutamine teaduses. |
Viimati muudetud: 30.01.2024